Täna on siis mingi kolmasneljaspäev vist vä? Joomist ja söömist. Eelmise aasta söömisorgia lõppes mul "mõõganeelamisega". Tõsiselt kusjuures. Tundub, et sel aastal suutsin ennast nendest tonnidest verikurivorstidest, hapupasast ja kardulast läbi närida jäädes inimeseks. Ja ma ütlen ausalt - organismis on midagi teoksil. Mingi räige käärimine käib ilma käärideta.
Äia juurest tulin just jõulupeolt, loodetavasti peaaegu viimaselt. Tegelt on paar veel tulekul, ma tean. Kõht on täis verd, kardult, sülti, seent, peeti, kana, kahvelt, õunamahla, markoasmerit ja kerdganterit. Ja... Ja! Ja 18. aastast The Glenlivetit. Selle ma sain nagu tasuta seal keresse lakkuda omale, tänud sulle, äiapapapapapa! Aga kingituseks, lisaks The Glenlivetile (mis te siis mõtlesite!) sain 21. aastase The Balvenie (laagerdatud portveini vaatidest ehk "port wood"). Nämm jne!
kolmapäev, 26. detsember 2007
laupäev, 15. detsember 2007
Montréal: neljakümne kaheksas päev
Ei ole hea olla. Põhjust tuleks otsida eileõhtusest peost. Ja süüdistada pole peale keskerakonna mitte kedagi.
Lükkasin telefoni teel oma checkoudi tund aega hilisemaks kella ühe peale, sest mul pole eriti mõtet varem hotellist lennujaama ronida.
Lühidalt öeldes - see on mu viimane montreali-jutuke. Sel aastal. Vähemalt. Kindlasti. Peaaegu.
Sitt on see, et täna õhtust alates organiseerib ilmajaam siia räige lumetormi. Lubati mingi 40 cm lund ja miljon kraadi külma. Kui see peaks juhtuma enne kui mu krdi lennuk rattad maast lahti rebib, siis on veits sitasti, ausõna. Tahaks siit ikka minema saada normaalselt.
Lükkasin telefoni teel oma checkoudi tund aega hilisemaks kella ühe peale, sest mul pole eriti mõtet varem hotellist lennujaama ronida.
Lühidalt öeldes - see on mu viimane montreali-jutuke. Sel aastal. Vähemalt. Kindlasti. Peaaegu.
Sitt on see, et täna õhtust alates organiseerib ilmajaam siia räige lumetormi. Lubati mingi 40 cm lund ja miljon kraadi külma. Kui see peaks juhtuma enne kui mu krdi lennuk rattad maast lahti rebib, siis on veits sitasti, ausõna. Tahaks siit ikka minema saada normaalselt.
Montréal: neljakümne seitsmes päev
Reede. Viimane tööpäev. Tööd teha ei saanud, kuna keegi oli CC-sse sisse tsekkinud vigase koodi ja seda ei saanud päeva jooksul korda. Õhtul sain õpetada kolleeghiinlannale oma tuttuue ajaxi frameworgi kasutamist. Hea seegi.
Õhtul aga otsustasime madjaritega "12 baari tuuri" asemel ise mingi söömajooma korraldada. Tehtud-mõeldud.
Läksime vene restorani Kalinka st marci ja st catherine nurgal. Timmisime seal mõnuga stolitsnaja vodkat ja boršši ja mida iganes. Esines viiuldaja-laulja. Oli suht meeleolukas õhtu, kui tagasihoidlikult väljenduda. Laekusime tagasi hotelli ja mõtlesime, et ka sisemisi ressursse on häbiväärselt palju üle, mis tähendas, et jõime ära mingi veini ja mitmedki õlled. Veits paljuks läks, tundub...
Hea uudis on see, et keskerakondlik linnavolikogu otsustas tõsta aastase elaniku parkimisloa tasu 6 kordseks (nüüd 600 krooni). Aitäh, keskerakond ja aitäh teile, kes te keskerakonda valisite ja valite!
Õhtul aga otsustasime madjaritega "12 baari tuuri" asemel ise mingi söömajooma korraldada. Tehtud-mõeldud.
Läksime vene restorani Kalinka st marci ja st catherine nurgal. Timmisime seal mõnuga stolitsnaja vodkat ja boršši ja mida iganes. Esines viiuldaja-laulja. Oli suht meeleolukas õhtu, kui tagasihoidlikult väljenduda. Laekusime tagasi hotelli ja mõtlesime, et ka sisemisi ressursse on häbiväärselt palju üle, mis tähendas, et jõime ära mingi veini ja mitmedki õlled. Veits paljuks läks, tundub...
Hea uudis on see, et keskerakondlik linnavolikogu otsustas tõsta aastase elaniku parkimisloa tasu 6 kordseks (nüüd 600 krooni). Aitäh, keskerakond ja aitäh teile, kes te keskerakonda valisite ja valite!
reede, 14. detsember 2007
Montréal: neljakümne kuues päev
Tänane päev algas kuskil pool 10. Ärgates, tuleb tunnistada, ei olnud viin veel organismist lahkuda suvatsenud. Nüüd vist on juba peaeaegu läind. No mis seal ikka, tuleb õppida elama koos vaenlasega.
Hommikul kiired duššid ja värgid ja siis hakkasin töö poole samme seadma. Ungarlased püüdsin ka tee peal kinni, sattus kuidagi nii. Laekusime kuskil suht hilja tööle, mis tähendas seda, et mu tiimikaaslane hiina preilivõiproua, kes seal põhiliselt ka asjast jagab, orgunnis mulle tänaseks lõunasöögi. No et ma ei saa kanadast minema ahuijeitada ilma poutine'i söömata. Sündmustest ette tõtates olgu öeldud, et poutine on kohalik Quebeci eripära ja ühtlasi maailma kõige jungim junk food. See on suur taldrikutäis ülimas õlis leotatud friikartuleid, mis on üle valatud mingi kastme ja juustuga. Palju õnne!:D
Igatahes, kella 12 paiku sammusime kontorist välja ja umbes poole kildi kaugusel oli see koht. Väljas oli ilgelt räigelt külm, -20 raudselt. Pluss rõve tuul. Sõime seal kõhud putsiini täis, lisaks larpisin ära suure pepsi. Asjad, mida mapole ikka sitaks kaua söönd ega joond. Suht räige laks:) Kaalujälgijad minestaks sellise asja peale. Kuna ma ise ka jälgin veits, siis ma ka minestasin. Aga sõin ära siiski ja nüüd saab etkar savikolli kombel öelda "Tehtud!".
Töösoone peale saamine läks ülivaevaliselt, ma ei julge öelda, kas eilne pidu siin oma rolli mängis:p Aga lõpuks, hoolimata organismi ägedast vastupanust igasugusele töötamisele murdus mu enda organism mu raudse tahte all ja ma hakkasin progema. Täna kirjutasin oma JSON serialiseerija ringi ja jumala ägedaks. Nüüd ta sööb igasuguseid java ja muid tüüpe, mis implementeerivad lihtsalt ühte interfeissi. Ja lisaks oskab ta List-interfeisi tüüpe teha JSON-iks. Ülicool! Olen ise väga rahul. Saabusin kontroist kuskil krdi pool 11 alles:s Aga asi oli seda väärt. Õhtul tuli kogu jura sisse tsekkida, sest homme tehakse clearcase striimidele rebase ja mis iganes jebeis, et saaks mingi vahereliisi ära teha.
Koju laekudes pakkisin kohvrid suuremalt jaolt kokku, sest homme õhtul on teatavasti 12 baari tuur ja siis ei toimu mingit erilist pakkimist. Mul on siuke tunne. Praegu hakkab vaim organismi survel nõrkema, eilne unevõlg vaja tasa teha. Eks näis siis.
Hommikul kiired duššid ja värgid ja siis hakkasin töö poole samme seadma. Ungarlased püüdsin ka tee peal kinni, sattus kuidagi nii. Laekusime kuskil suht hilja tööle, mis tähendas seda, et mu tiimikaaslane hiina preilivõiproua, kes seal põhiliselt ka asjast jagab, orgunnis mulle tänaseks lõunasöögi. No et ma ei saa kanadast minema ahuijeitada ilma poutine'i söömata. Sündmustest ette tõtates olgu öeldud, et poutine on kohalik Quebeci eripära ja ühtlasi maailma kõige jungim junk food. See on suur taldrikutäis ülimas õlis leotatud friikartuleid, mis on üle valatud mingi kastme ja juustuga. Palju õnne!:D
Igatahes, kella 12 paiku sammusime kontorist välja ja umbes poole kildi kaugusel oli see koht. Väljas oli ilgelt räigelt külm, -20 raudselt. Pluss rõve tuul. Sõime seal kõhud putsiini täis, lisaks larpisin ära suure pepsi. Asjad, mida mapole ikka sitaks kaua söönd ega joond. Suht räige laks:) Kaalujälgijad minestaks sellise asja peale. Kuna ma ise ka jälgin veits, siis ma ka minestasin. Aga sõin ära siiski ja nüüd saab etkar savikolli kombel öelda "Tehtud!".
Töösoone peale saamine läks ülivaevaliselt, ma ei julge öelda, kas eilne pidu siin oma rolli mängis:p Aga lõpuks, hoolimata organismi ägedast vastupanust igasugusele töötamisele murdus mu enda organism mu raudse tahte all ja ma hakkasin progema. Täna kirjutasin oma JSON serialiseerija ringi ja jumala ägedaks. Nüüd ta sööb igasuguseid java ja muid tüüpe, mis implementeerivad lihtsalt ühte interfeissi. Ja lisaks oskab ta List-interfeisi tüüpe teha JSON-iks. Ülicool! Olen ise väga rahul. Saabusin kontroist kuskil krdi pool 11 alles:s Aga asi oli seda väärt. Õhtul tuli kogu jura sisse tsekkida, sest homme tehakse clearcase striimidele rebase ja mis iganes jebeis, et saaks mingi vahereliisi ära teha.
Koju laekudes pakkisin kohvrid suuremalt jaolt kokku, sest homme õhtul on teatavasti 12 baari tuur ja siis ei toimu mingit erilist pakkimist. Mul on siuke tunne. Praegu hakkab vaim organismi survel nõrkema, eilne unevõlg vaja tasa teha. Eks näis siis.
Montréal: neljakümne viies päev
Kolmapäeval õpetasin kahele tiimikaaslasele AJAXi kasutamist mu enda poolt loodud kergekaalulise raamvärgi peal (lightweight framework:)). Tundub, et asi rokib. Ainuke asi, et JSON-i serializer, mille ma kirjutasin, ei toeta praegu veel komplekssete tüüpide nagu listide jms serialiseerimist. Varsti toetab;)
Õhtu kujunes aga see eest vist üheks kõige meeleolukamaks siiani. Sõprade madjaritega otsustasime välja minna õhtul. Seadsime sammud siukse koha nagu Brutopia poole. Asub mõistagi Crescent st-l. Hotellist minema hakates avastas üks mees, et ta tahab hoopis hotelli poolt pakutavat chillit süüa. Mina ja teine ungarlane aga tahtsime väljas süüa/juua. Ühesõnaga, lippasime kahekesi sinna ja asusime asja kallale. See on siuke putka, kus nad neil on omal micro-brewery ehk siis ise voolivad õlut seal. Proovisime rukkiõlut, oli täitsa mõnus. Samuti sõin seal oma Kanada-reisi esimese burksi koos hunniku friikartulitega. Värisege, kaalujälgijad!
Peagi jõudis sinna ka teine madjar ja lisaks meie kohalikust kolleegist semu. Tegime mõned viinašotid ja õlled, lisaks libistasin ära paar senti macallan 12. Oli abiks. Madjar, kes viskit ei armasta, maitses veits ja ütles, et see on tema elu parim viski. Ma ütlesin, et saad õhtu jooksul veel paremaid. Nii läkski, aga sellest edaspidi.
Mida enam sumin peas valjenes, seda lahedamaks muutus jutt. Kuulasime ühe madjari jutte tema lsd trippidest. Rääkis, et suht lahe on ja taju on ikka täiesti teistsugune ja ilgelt pikad tripid on jne jne. Siis varsti väsisime sellest kohast ära ja sammusime mööda crescenti ülespoole kohta nimega Newtown. Selle koha omanik on Jacques Villeneuve, kelle perekonnanimi tõlkes tähendabki "uuslinna". Jah, seesama F1 mees. See on siuke üsna šikk baar. Mällerdasime seal siis hoolega. VÕtsime viinašotte nii mõnegi, madjarid ja kanadalane kammisid õlut ja mina nillisin viskit. Seal oli head jooki - Lagavulin 16. Mmmmm!!! Madjar saigi proovida samal õhtul veel paremat asja. Lisaks puhtast sportlikust huvist võtsin veel Chivas Regalit, oli vist 21 aastane. Suht hea viski, joodav ja puha, aga .... No ei ole blendidel seda sära ja iseloomu, mis on single maltidel. Isegi viskivõhikutest madjarid nõustusid ja said maitsevahest aru. Tore seegi, et sai paari inimest veits kultiveerida jälle:)
Nii, siis oli siuke keiss, et ettekandja tuli sinna ja ütles sellele madjarile, kes näeb välja nagu metsjeesus, et üks tibi saali teisest otsast tahab talle õlut saata, kuna ta vist tunneb teda. Olla nagu koolivend vms. Hmmm? Me olime muidugi parajalt sodid juba, lällutasime, et ilmselt ei tunne, aga las saadab ikka õlut:) Madjar läks siiski selle tibiga rääkima ja auras päris tükk aega seal. Tibi olla 39-40 aastane, lisaks olla tal sünnipäev 29. veebruaril ehk siis no luck - alles 4 sünna tulekul. Nägi välja veits noorem, noh igatahes mitte 40.
Enivei, paugutasime seal igasugust stuffi näost sisse kui tuli meie juurde keegi, kes ütles midagi meie kanada sõbrale prantsuse keeles. See tõlkis meile: "saali teises otsas on üks seltskond, kellel on palju viina, mida nad ära ei jõua juua. Tulge palun appi kui viitsite nahujaa silvuplee". Ofkoors me ei mõeld 3 sekundit, vaid lippasime sinna. Seal olid James ja ta sõbrad. Nad olid Calgaryst 24 tunniks Montreali lennanud. Üks sõber töötab westjetis, selle tõttu said odavalt või tasuta lennata. Ja teisel sõbral oli sünnipäev, selle pärast lendasid. Noh, nad olid ühe suure SKYY vodka jõudnud poole peale juua ja olid hädas. Hakkasime siis shotte laduma 3-neljakesi. Madjard loobusid peale esimest, kuna tempo "2 pitsi minutis" oli nende jaoks veits kõrge. Nõrgad raisk. Mine veel sellistega jooma:) Enivei, pudel sai peagi tühjaks ja suur osa sellest maandus minu organismi. Ei kurtnud ega kurda ka praegu.
Siis hakati seda kohta kokku pakkima, calgary seltskond tahtis hirmsasti stripibaari minna, me ei viitsind eriti. Me ütlesime neile, et tuleme järgi, aga hui läksime. Läksime hoopis oma vanasse heasse soup and nuudlessisse st catherine ja st marci nurgal ja vitsutasime seal kõhud täis. Kell oli vist kuskil 2 paiku. No ja siis tiksusime sealt koju, täis nagu tarakanid. Mäeltan veel seda, et krdi hotelliuks ei tahtnud mind sisse lasta. Libistasin oma kaarti pilust läbi nagu pöörane, aga uks läks hoopis lukku selle peale. madjarid sees, mina väljas. väljas lisaks minule ka -20 kraadi. raisk. aga õnneks tuli valvelauatädi ja tegi ukse lahti. Muidu oleks vist pidand mööda rõdusid 17. korrusele ronima:D 16 tegelt, sest neil lollidel siin ju pole ebausu tõttu 13. korrust!
Õhtu kujunes aga see eest vist üheks kõige meeleolukamaks siiani. Sõprade madjaritega otsustasime välja minna õhtul. Seadsime sammud siukse koha nagu Brutopia poole. Asub mõistagi Crescent st-l. Hotellist minema hakates avastas üks mees, et ta tahab hoopis hotelli poolt pakutavat chillit süüa. Mina ja teine ungarlane aga tahtsime väljas süüa/juua. Ühesõnaga, lippasime kahekesi sinna ja asusime asja kallale. See on siuke putka, kus nad neil on omal micro-brewery ehk siis ise voolivad õlut seal. Proovisime rukkiõlut, oli täitsa mõnus. Samuti sõin seal oma Kanada-reisi esimese burksi koos hunniku friikartulitega. Värisege, kaalujälgijad!
Peagi jõudis sinna ka teine madjar ja lisaks meie kohalikust kolleegist semu. Tegime mõned viinašotid ja õlled, lisaks libistasin ära paar senti macallan 12. Oli abiks. Madjar, kes viskit ei armasta, maitses veits ja ütles, et see on tema elu parim viski. Ma ütlesin, et saad õhtu jooksul veel paremaid. Nii läkski, aga sellest edaspidi.
Mida enam sumin peas valjenes, seda lahedamaks muutus jutt. Kuulasime ühe madjari jutte tema lsd trippidest. Rääkis, et suht lahe on ja taju on ikka täiesti teistsugune ja ilgelt pikad tripid on jne jne. Siis varsti väsisime sellest kohast ära ja sammusime mööda crescenti ülespoole kohta nimega Newtown. Selle koha omanik on Jacques Villeneuve, kelle perekonnanimi tõlkes tähendabki "uuslinna". Jah, seesama F1 mees. See on siuke üsna šikk baar. Mällerdasime seal siis hoolega. VÕtsime viinašotte nii mõnegi, madjarid ja kanadalane kammisid õlut ja mina nillisin viskit. Seal oli head jooki - Lagavulin 16. Mmmmm!!! Madjar saigi proovida samal õhtul veel paremat asja. Lisaks puhtast sportlikust huvist võtsin veel Chivas Regalit, oli vist 21 aastane. Suht hea viski, joodav ja puha, aga .... No ei ole blendidel seda sära ja iseloomu, mis on single maltidel. Isegi viskivõhikutest madjarid nõustusid ja said maitsevahest aru. Tore seegi, et sai paari inimest veits kultiveerida jälle:)
Nii, siis oli siuke keiss, et ettekandja tuli sinna ja ütles sellele madjarile, kes näeb välja nagu metsjeesus, et üks tibi saali teisest otsast tahab talle õlut saata, kuna ta vist tunneb teda. Olla nagu koolivend vms. Hmmm? Me olime muidugi parajalt sodid juba, lällutasime, et ilmselt ei tunne, aga las saadab ikka õlut:) Madjar läks siiski selle tibiga rääkima ja auras päris tükk aega seal. Tibi olla 39-40 aastane, lisaks olla tal sünnipäev 29. veebruaril ehk siis no luck - alles 4 sünna tulekul. Nägi välja veits noorem, noh igatahes mitte 40.
Enivei, paugutasime seal igasugust stuffi näost sisse kui tuli meie juurde keegi, kes ütles midagi meie kanada sõbrale prantsuse keeles. See tõlkis meile: "saali teises otsas on üks seltskond, kellel on palju viina, mida nad ära ei jõua juua. Tulge palun appi kui viitsite nahujaa silvuplee". Ofkoors me ei mõeld 3 sekundit, vaid lippasime sinna. Seal olid James ja ta sõbrad. Nad olid Calgaryst 24 tunniks Montreali lennanud. Üks sõber töötab westjetis, selle tõttu said odavalt või tasuta lennata. Ja teisel sõbral oli sünnipäev, selle pärast lendasid. Noh, nad olid ühe suure SKYY vodka jõudnud poole peale juua ja olid hädas. Hakkasime siis shotte laduma 3-neljakesi. Madjard loobusid peale esimest, kuna tempo "2 pitsi minutis" oli nende jaoks veits kõrge. Nõrgad raisk. Mine veel sellistega jooma:) Enivei, pudel sai peagi tühjaks ja suur osa sellest maandus minu organismi. Ei kurtnud ega kurda ka praegu.
Siis hakati seda kohta kokku pakkima, calgary seltskond tahtis hirmsasti stripibaari minna, me ei viitsind eriti. Me ütlesime neile, et tuleme järgi, aga hui läksime. Läksime hoopis oma vanasse heasse soup and nuudlessisse st catherine ja st marci nurgal ja vitsutasime seal kõhud täis. Kell oli vist kuskil 2 paiku. No ja siis tiksusime sealt koju, täis nagu tarakanid. Mäeltan veel seda, et krdi hotelliuks ei tahtnud mind sisse lasta. Libistasin oma kaarti pilust läbi nagu pöörane, aga uks läks hoopis lukku selle peale. madjarid sees, mina väljas. väljas lisaks minule ka -20 kraadi. raisk. aga õnneks tuli valvelauatädi ja tegi ukse lahti. Muidu oleks vist pidand mööda rõdusid 17. korrusele ronima:D 16 tegelt, sest neil lollidel siin ju pole ebausu tõttu 13. korrust!
Montréal: neljakümne neljas päev
Teisipäev. Kohalikku tööd teha ei saanud, kuna see faking super jee lahe ClearCase'i server oli omadega persses:( Kahju, et kolmapäevaks korda sai. Kohaliku töö asemel sai päev otsa igasuguste kodumaiste projektide dokumentatsiooni kirjutatud ning see oli samuti väga vajalik asi, mis ammu tegemist ootas.
Muud ei midagi.
Muud ei midagi.
teisipäev, 11. detsember 2007
Montréal: neljakümne kolmas päev
Tänase päeva puhul on tore see, et algas mu viimane nädal siin. Praeguse seisuga on veits ära tüüdanud küll juba:) Kodus ootavad mind see ja see ja teine ja kolmas jne.
Päeval sai kõvasti tööd murtud. Laekus kutse - reedel on "12 baari tuur". St et käiakse kambaga läbi 12 baari, igas ühes ollakse max pool tundi. Ma ei tea, mis seal tehakse. Ilmselt ei jooda...:)
Hetkel möllan oma PHP frameworki dokumentatsiooniga. Ka seda läheb vaja!
Päeval sai kõvasti tööd murtud. Laekus kutse - reedel on "12 baari tuur". St et käiakse kambaga läbi 12 baari, igas ühes ollakse max pool tundi. Ma ei tea, mis seal tehakse. Ilmselt ei jooda...:)
Hetkel möllan oma PHP frameworki dokumentatsiooniga. Ka seda läheb vaja!
Montréal: neljakümne teine päev
Oo kaunis päev, oo kaunis pühapäev, oo kaunis kaunis pühapäev... Teate seda laulu, eks?
Oli ta jee kaunis:) Tööd tegin terve päeva. Väike külmetus andis ka tunda.
Oli ta jee kaunis:) Tööd tegin terve päeva. Väike külmetus andis ka tunda.
pühapäev, 9. detsember 2007
Montréal: neljakümne esimene päev
Täna sai ärgatud hilja, kuna laekusin alles vastu hommikut. Möllasime Old Montrealis Le Deux Pierrot nimelises baaris.
Päev möödus šopates ehk siis ainkaaleplikult öeldes - osteldes. Pigem isegi ostes. Ostsin kõikvõimalikku kohvrite tasakaalustamiseks vajalikku alustades vahtrasiirupist ja lõpetades raamatutega. Eks näis, kas tuleb ülekilosid...:)
Telekast lõppes just Forrest Gump. Ma võin kõlada imelikult, aga see on film fuckin' hea ja see film on fuckin' pisarakiskuja:)
Täna sai siis külastatud ka kohalikku alkoholimonopoli SAQ-d - nende viskivalikus olen hetkeseisuga sügavalt pettunud! Käisin kahes saq poes, aga krt no mida pole, oli suur valik single malte:(
See-eest õlut sai varutud mitmesugust, vt pilte.
Päev möödus šopates ehk siis ainkaaleplikult öeldes - osteldes. Pigem isegi ostes. Ostsin kõikvõimalikku kohvrite tasakaalustamiseks vajalikku alustades vahtrasiirupist ja lõpetades raamatutega. Eks näis, kas tuleb ülekilosid...:)
Telekast lõppes just Forrest Gump. Ma võin kõlada imelikult, aga see on film fuckin' hea ja see film on fuckin' pisarakiskuja:)
Täna sai siis külastatud ka kohalikku alkoholimonopoli SAQ-d - nende viskivalikus olen hetkeseisuga sügavalt pettunud! Käisin kahes saq poes, aga krt no mida pole, oli suur valik single malte:(
See-eest õlut sai varutud mitmesugust, vt pilte.
Montréal: neljakümnes päev
Eile (reedel) oli päev otsa tegemist AJAX-i händleri lahedamaks tegemisega ja nüüd peaks ta enamvähem tehtud ka olema. Ilusti konfitav ja puha, ütleme nii, et suvalise Java veebiaplikatsiooniga kergesti integreeritav paindlik lahendus. Küsige, kui huvi on:)
Õhtul aga toimus meie osakonna jõulupidu või noh pigem selline sööming lihtsalt. See oli ühe töötaja venna restoranis Crescendo. Suht normaalne itaalia-pärane koht. Söök oli hea, jook oli kallis:) Siin, tundub, ei ole sellist asja nagu meil - jõulupeod ja suvepäevad firma kulul ja mida iganes. Siin maksab igaüks ise. Peale õhtusöömaaega helistas sõber madjar kohalikule kolleegile ja lippasime Old Montreali Kahe Pierrooo baari. See oli õige otsus. Seal käis julm möll. Esines bänd, mille nime ma ei tea, aga see meenutas mulle tuntud Eesti ansamblit Skriimsilma, selle vahega, et nad laulsid originaaltekste, mitte nagu see Skriimsilm, kes oma arust üritab läbi huumoriprisma ühiskonna valupunktidele tähelepanu juhtida...:p Enivei, vanad kütsid jube vingelt, reps oli seinast seina, alates Enter sandmanist ja we're not gonna take this'st kuni biitlite ja kohalike prantsuse rahvalauludeni välja. Rokkis täiega igatahes! Peale seda astus lavale mingi sass, kes mängis kitarri ja laulis ja taust tuli arvutist:) See niiväga ei rokkinud, ei saanud naljadest eriti aru ka, kuna need oli pr. keelsed. Asi, mis tema juures siiski rokkis, oli see, et tal oli maas midikontroller ja sealt ta käivitas jalaga märkamatult järgmisi lugusid ja efekte jne. See oli lahe!
Sel ajal otsustasime koju kammida, üks madjar jäi meist sinna. Täna hommikul rääkis, et mingi ennast segi joonud über paks kohalik tibi oli teda noolima hakanud seal. Hea, et õigel ajal minema saime!:)
Õhtul aga toimus meie osakonna jõulupidu või noh pigem selline sööming lihtsalt. See oli ühe töötaja venna restoranis Crescendo. Suht normaalne itaalia-pärane koht. Söök oli hea, jook oli kallis:) Siin, tundub, ei ole sellist asja nagu meil - jõulupeod ja suvepäevad firma kulul ja mida iganes. Siin maksab igaüks ise. Peale õhtusöömaaega helistas sõber madjar kohalikule kolleegile ja lippasime Old Montreali Kahe Pierrooo baari. See oli õige otsus. Seal käis julm möll. Esines bänd, mille nime ma ei tea, aga see meenutas mulle tuntud Eesti ansamblit Skriimsilma, selle vahega, et nad laulsid originaaltekste, mitte nagu see Skriimsilm, kes oma arust üritab läbi huumoriprisma ühiskonna valupunktidele tähelepanu juhtida...:p Enivei, vanad kütsid jube vingelt, reps oli seinast seina, alates Enter sandmanist ja we're not gonna take this'st kuni biitlite ja kohalike prantsuse rahvalauludeni välja. Rokkis täiega igatahes! Peale seda astus lavale mingi sass, kes mängis kitarri ja laulis ja taust tuli arvutist:) See niiväga ei rokkinud, ei saanud naljadest eriti aru ka, kuna need oli pr. keelsed. Asi, mis tema juures siiski rokkis, oli see, et tal oli maas midikontroller ja sealt ta käivitas jalaga märkamatult järgmisi lugusid ja efekte jne. See oli lahe!
Sel ajal otsustasime koju kammida, üks madjar jäi meist sinna. Täna hommikul rääkis, et mingi ennast segi joonud über paks kohalik tibi oli teda noolima hakanud seal. Hea, et õigel ajal minema saime!:)
reede, 7. detsember 2007
Montréal: kolmekümne üheksas päev
Täna kirjutasin laheda handleri AJAX requestide vastuvõtuks ja neile vastamiseks. Konfitav mõnusasti xml konfifaili kaudu jne. See oli nagu põhiasi. Päev venis pikaks jälle, kuskil 9 paiku jõudsin st marci ja st catherine'i nurgale oma parimasse soup & noodlesisse ehk siis oma lemmar-hiinakasse. Rebisin sealt kaasa ühe "salt & pepper squid & shrimpsi" ja hetkel köhatan-röhatan kerget tuleleeki. Läheb üle.
Tänavat puhastasid coolid roomikutega lumetraktorid, hull möll käis naabertänavas. Mis ma oskangi öelda. Mingi asja kohta tahtsin kindlasti kirjutada, aga krt läks meelest ära:(
Tänavat puhastasid coolid roomikutega lumetraktorid, hull möll käis naabertänavas. Mis ma oskangi öelda. Mingi asja kohta tahtsin kindlasti kirjutada, aga krt läks meelest ära:(
neljapäev, 6. detsember 2007
Montréal: kolmekümne seitsmes päev
Lepime mõned asjad alustuseks kokku. Kui ma pole tükk aega midagi kirjutanud, siis järelikult oli nii kiire päev, et polnud aega. Viimastel päevadel on tööl läinud nii pikalt, et pole isegi viitsinud arvutit koju vedada. Pole nagu mõtet olnud. Süsteem on olnud lihtne:
äratus --> hommikusöök --> metroo --> kontor --------> töö -> lõuna -----------------------------------------> töö --> metroo --> hotell --> uni.
Krt, ma ei saa sellest aru, et kas päevade lugemine on mul siin sassi läind või ei ole:( See post käis vist kolmapäeva kohta. Ei, teisipäeva kohta siiski!
Aga muidu on kõik tiptop.
äratus --> hommikusöök --> metroo --> kontor --------> töö -> lõuna -----------------------------------------> töö --> metroo --> hotell --> uni.
Krt, ma ei saa sellest aru, et kas päevade lugemine on mul siin sassi läind või ei ole:( See post käis vist kolmapäeva kohta. Ei, teisipäeva kohta siiski!
Aga muidu on kõik tiptop.
teisipäev, 4. detsember 2007
Kuupäevad
Olge mu nende postikuupäevadega siin ettevaatlikud ja ärge tehke põhjapanevaid järeldusi. Mulle tundub, et see ploogspott on lõputus tarkuses arvab, et ma lisan oma poste kuskilt Euroopast vms ja paneb posti kellaaja siis selliseks. Njah, mina ei ole eur-s, proxy võib-olla on:)
CSI Miami vs teised siiesaid
Kuulge, kas ma olen maailmas ainukene, kellele tundub, et csi miami näitlejad on hellalt puised? Dialoog on ka ilgelt puine seal:( vegas oli kõige parem, ny on vaadatav, aga miami pealt keeran alati kuskile mujale.
Montréal: kolmekümne kuues päev
Tänane päev...
Ahjaa, unustasin mainida kahte lahedat kohalikku ilmingut, mida tuleks üritada mõista siinmail väidetavalt valitseva kapitalismi tingimustes.
Tööpäev oli täna üks sitemaid. Ilmselt ka selle tõttu, et tervis pani veits näkku - mingi ulmenohuring oli eile ja täna pea valutas päev otsa. Ju siis lõi pähe:( Ja hommikul oli ilge ajukepp maveni pom.xml-ga, kuhu ma eilse töö käigus lisasin ühe dependency, aga see tahtis veel miljonit asja ja meie repos seda polnud jne jne. Ühesõnaga, poolel majal build katki ja ilge jama. Mina, kes ma jutlustan siin pidevalt buildi mittelõhkumise tähtsusest, lõhkusin ta ära. Aga noh, vastu lõunat sai siiski asja jonksu.
Õhtupoolikust pool aega sai siis ka tööd tehtud ja ülejäänud pool veetsime despootliku ClearCase'i türannia meelevallas. Ma ütlen teile - hoiduge kliirkeisist nii kaugele kui vähegi saate! See imeb kõige jubedamal kombel. Kuna tervis veits sitt ja tuju ka samast mastist, siis lohutuseks otsustasin ühe suure pizza kinni keerata koos becks õllega. Ühtlasi tervitan ka oma Kaalujälgijate™ rühma!;)
Ahjaa, unustasin mainida kahte lahedat kohalikku ilmingut, mida tuleks üritada mõista siinmail väidetavalt valitseva kapitalismi tingimustes.
- Ükspäev oli poes silt: "kindlustamaks kõigi ostjate nõudmiste rahuldamist müüakse ühele ostjale maksimaalselt 3 tervet kana". See oli seal a 'la frantsee ja in inglish, pilti teha kahjuks ei õnnestunud. Naersin ja imestasin tükk aega siiralt, et nagu vatte fakk! Kurat, kui ma ostaks neilt kõik kanad ära, siis nad võiks ju sitaks õnnelikud olla - papp on ju käes! ja võivad ju kanade otsasaamise korral juurde tellida neid...
- teine asi oli täna - poes oli kassas silt: sorry, täna me ei deliverda midagi, kuna väljas on lumi. No tere talv! Ikkagi tuli talv üllatusena?:)
Tööpäev oli täna üks sitemaid. Ilmselt ka selle tõttu, et tervis pani veits näkku - mingi ulmenohuring oli eile ja täna pea valutas päev otsa. Ju siis lõi pähe:( Ja hommikul oli ilge ajukepp maveni pom.xml-ga, kuhu ma eilse töö käigus lisasin ühe dependency, aga see tahtis veel miljonit asja ja meie repos seda polnud jne jne. Ühesõnaga, poolel majal build katki ja ilge jama. Mina, kes ma jutlustan siin pidevalt buildi mittelõhkumise tähtsusest, lõhkusin ta ära. Aga noh, vastu lõunat sai siiski asja jonksu.
Õhtupoolikust pool aega sai siis ka tööd tehtud ja ülejäänud pool veetsime despootliku ClearCase'i türannia meelevallas. Ma ütlen teile - hoiduge kliirkeisist nii kaugele kui vähegi saate! See imeb kõige jubedamal kombel. Kuna tervis veits sitt ja tuju ka samast mastist, siis lohutuseks otsustasin ühe suure pizza kinni keerata koos becks õllega. Ühtlasi tervitan ka oma Kaalujälgijate™ rühma!;)
Montréal: kolmekümne viies päev
Et sa ei peaks oma kallist aega raiskama mu blogi lugemisele, olgu kohe öeldud, et pühapäeva kohta pole mitte sittagi kirjutada. Seda selle tõttu, et ma jätsin issanda jumala jt jumalad järjekordselt pika ninaga ega läinud kirikusse, vaid peale kiiret hommikusööki hakkasin kohe tööle. Mõtlesin palju, natuke vähem kirjutasin koodi ja Hiinlase™ kirjutatud asja kirjutasin ka palju ringi. Kuna Hiinlane™ on suht normull kutt, siis ma pahasti ei taha tema kohta öelda. Ütlen siis lühidalt ja hästi: see, mida Hiinlane™ kirjutas umbes 100 reaga, kirjutasin ma Prototype JS frameworki kasutades umbes 3 reaga. Tõsi on asja juures see, et Hiinlase™ töötund ei maksa (tõenäoliselt) mitte halli peerugi erinevalt minu, uhke Eurooplase™ omast.
Lõpetasin õhtul kella 10 paiku, sai kokku kena 11-tunnine tööpühapäev.
Lõpetasin õhtul kella 10 paiku, sai kokku kena 11-tunnine tööpühapäev.
pühapäev, 2. detsember 2007
Montréal: kolmekümne neljas päev
Tänast päeva ei saa nimetada tavaliseks. Esiteks ma magasin kaua ja hommikusöögile ei jõudnudki. Jätkame siis sealt, kust pooleli jäi - keerasin öösel hiinakast ostetud stuffi keresse. Tšillisin veits, tegin mõned kõned ja siis läksin poodi. Poest tulin tagasi kitarriga. Kitarr on Norman, kohalik Quebeci meistrite toodang. Veidi plännisin siin ka, üsnagi mängitav pill. Hea on see, et häälestaja on sisse integreeritud, väga mugav.
Lisaks tegelen siin hetkel ühe ajaxi interfeisi loomisega, vot nii.
Lisaks tegelen siin hetkel ühe ajaxi interfeisi loomisega, vot nii.
laupäev, 1. detsember 2007
Montréal: kolmekümne kolmas päev
Oujee, tööpäev kujunes suht rämedaks udjamiseks ja läks veel nii hullukski, et tuleb täna ja homme ka täiega lajatada, et oluline komponent esmaspäevaks valmis saada. Teeme ära! (K)
Õhtu see-eest oli chill. Plaan nr 1 oli minna õhtul Le Medley klubisse ansambel Issi/Tissi tribuutbändi saatel rokkima. Töölt tulles lippasime koos 2 sõbraliku madjariga place alexis nihoni keskuses olevast IGA toidupoest ehk lühidalt öeldes kodupoest läbi ja rebisime - kes mis sorti tõsi küll - igaüks kasti õlunaadi kaasa. Siis aga laekus keerulise nimega madjari telefoni sisse info kolleegilt, kes elabki siin. Selle info kohaselt kutsuti meid tema juurde hokit jooma ja õlut vaatama ja nii läkski. Õlu õlleks, aga kohalik canadiens sai njuu tsöörsi devilite vms tegelaste käest 4:0 põske. Rasked ajad!
OK, ajasime ennast djuudi pool mõnusasse konditsiooni kasutades selleks erinevaid looduse poolt antud abivahendeid. Siis võtsime maja eest tänavalt takso ja taksojuht viiski meid pikemalt mõtlemata le medley'sse. Seal tahtis igaüks pappi saada. Pilet oli kümnekas, riidehoid tahtis ka mingi 1.25 vms saada. Ah ega mul kahju pold...:p
Jõudsime vist teise seti ajaks enamvähem, laulja hääl oli juba veits väsinud ja peagi hakkasid tulema lisalood. Aga noh, kogu kuld mängiti ära muidugi, hells bells, back in black, shook me all night long, thunderstruck, money talks jne. lahe. Bändi frontline ehk siis inimkonna parem osa - laulja ja 2 kitarristi - nägid välja täpselt nagu päris bändis. Eriti angusyoungi kloon ja brian johnsoni kloon. Bassimees aga tundus olevat mingi pikk türgi kolge:D Ja bassimehele omaselt ei pidanud ta viisi, tõsi küll, bassipartiid mängis ära.
Bändi nimi oli vist Ruff Edge kui ma õigesti aru sain basstrummi eesnaha pealt lugedes.
Ühesõnaga, rüüpasin seal baaris olemasolevaid vist šoti Glen) viskisid. Vist šoti, kuna ühe nime ei mäleta, teine oli Glenfiddich mingi suvaline. Joodav.
Seal sai varsti asi läbi ja rahvas peksti välja, võtsime takso ja palusime tal ennast viia Crescent striidile ehk siis kodule lähemale, aga see hakkas vastu ajama, et küll tema teab häid kohti jne. Viiski meid siis sealsamas st denis peal kuskile edasi, mingisse jõledasse diskourkasse. Sisse minnes mängis mr vain ja väljudes kanjevesti stronga vms ila. Taksojuht oli veel siuke fašistnašistrassist, et mölises meie kallal, et tra tulevad siia ja üldse prantsuse keelt ei räägi. Kohalik djuud, kes ees istus, seletas siis, et "kulla taksojuht vaata, ma saan aru su raskest elust ja sellest, et prantsuse keelt ei räägi need, kes siin elavad. Aga need djuudid siin taga on minu sõbrad ja kes kust - 2 ungarist ja 1 eestist ja nad on siin külas, nii et taksojuhikene haara nüüd hammastega roolist ja ole vait" Ma olin enne enivei küsinud ta käest, et eksküsee muaa, parle vuu anglee aga noh... mingi tross oli. nahavärvi jätan poliitilise korrektsuse huvides nimetamata, lihtsalt tross inimene oli:p
Tegime seal klubis ühed õlled, kuna sa ei saa seista seal käed taskus - midagi peab käes olema:) Ja siis tegime vehkat. Viisime taksoga kohaliku tüübi koju ära ja endal tuli sõidu ajal mõte, et kõht on tühi. Kuna mulle meenus, et mu lemmik hiinavietnamijaapani urgas st catherine'il on 24/7 lahti, siis lippasimegi sinna. Igaüks keeras omale ilge hunniku head ja paremat näost sisse ning seejärel koju tuttu! Praegu meenuski, et ma oma lõputus tarkuses lasin kaasa pakkida oma ülejäägid pluss ühe värske riisi. Sööma nüüd!
Õhtu see-eest oli chill. Plaan nr 1 oli minna õhtul Le Medley klubisse ansambel Issi/Tissi tribuutbändi saatel rokkima. Töölt tulles lippasime koos 2 sõbraliku madjariga place alexis nihoni keskuses olevast IGA toidupoest ehk lühidalt öeldes kodupoest läbi ja rebisime - kes mis sorti tõsi küll - igaüks kasti õlunaadi kaasa. Siis aga laekus keerulise nimega madjari telefoni sisse info kolleegilt, kes elabki siin. Selle info kohaselt kutsuti meid tema juurde hokit jooma ja õlut vaatama ja nii läkski. Õlu õlleks, aga kohalik canadiens sai njuu tsöörsi devilite vms tegelaste käest 4:0 põske. Rasked ajad!
OK, ajasime ennast djuudi pool mõnusasse konditsiooni kasutades selleks erinevaid looduse poolt antud abivahendeid. Siis võtsime maja eest tänavalt takso ja taksojuht viiski meid pikemalt mõtlemata le medley'sse. Seal tahtis igaüks pappi saada. Pilet oli kümnekas, riidehoid tahtis ka mingi 1.25 vms saada. Ah ega mul kahju pold...:p
Jõudsime vist teise seti ajaks enamvähem, laulja hääl oli juba veits väsinud ja peagi hakkasid tulema lisalood. Aga noh, kogu kuld mängiti ära muidugi, hells bells, back in black, shook me all night long, thunderstruck, money talks jne. lahe. Bändi frontline ehk siis inimkonna parem osa - laulja ja 2 kitarristi - nägid välja täpselt nagu päris bändis. Eriti angusyoungi kloon ja brian johnsoni kloon. Bassimees aga tundus olevat mingi pikk türgi kolge:D Ja bassimehele omaselt ei pidanud ta viisi, tõsi küll, bassipartiid mängis ära.
Bändi nimi oli vist Ruff Edge kui ma õigesti aru sain basstrummi eesnaha pealt lugedes.
Ühesõnaga, rüüpasin seal baaris olemasolevaid vist šoti Glen) viskisid. Vist šoti, kuna ühe nime ei mäleta, teine oli Glenfiddich mingi suvaline. Joodav.
Seal sai varsti asi läbi ja rahvas peksti välja, võtsime takso ja palusime tal ennast viia Crescent striidile ehk siis kodule lähemale, aga see hakkas vastu ajama, et küll tema teab häid kohti jne. Viiski meid siis sealsamas st denis peal kuskile edasi, mingisse jõledasse diskourkasse. Sisse minnes mängis mr vain ja väljudes kanjevesti stronga vms ila. Taksojuht oli veel siuke fašistnašistrassist, et mölises meie kallal, et tra tulevad siia ja üldse prantsuse keelt ei räägi. Kohalik djuud, kes ees istus, seletas siis, et "kulla taksojuht vaata, ma saan aru su raskest elust ja sellest, et prantsuse keelt ei räägi need, kes siin elavad. Aga need djuudid siin taga on minu sõbrad ja kes kust - 2 ungarist ja 1 eestist ja nad on siin külas, nii et taksojuhikene haara nüüd hammastega roolist ja ole vait" Ma olin enne enivei küsinud ta käest, et eksküsee muaa, parle vuu anglee aga noh... mingi tross oli. nahavärvi jätan poliitilise korrektsuse huvides nimetamata, lihtsalt tross inimene oli:p
Tegime seal klubis ühed õlled, kuna sa ei saa seista seal käed taskus - midagi peab käes olema:) Ja siis tegime vehkat. Viisime taksoga kohaliku tüübi koju ära ja endal tuli sõidu ajal mõte, et kõht on tühi. Kuna mulle meenus, et mu lemmik hiinavietnamijaapani urgas st catherine'il on 24/7 lahti, siis lippasimegi sinna. Igaüks keeras omale ilge hunniku head ja paremat näost sisse ning seejärel koju tuttu! Praegu meenuski, et ma oma lõputus tarkuses lasin kaasa pakkida oma ülejäägid pluss ühe värske riisi. Sööma nüüd!
reede, 30. november 2007
Väike nali vahepalaks
Seoses kanadalaste pideva hauarjuutamiste ja aimsorritamistega tuli pähe selline tekst, kus 2 kanadalast kohtuvad hommikul kohvinurgas.
Esimene kanadalane teisele : "How are you?"
Teine vastab: "I'm sorry!"
Naer on terviseks:)
Esimene kanadalane teisele : "How are you?"
Teine vastab: "I'm sorry!"
Naer on terviseks:)
Montréal: kolmekümne teine päev
Täna sai päeval jällegi suht jõrmilt tööd tahutud. Tore on see, kui sinu käest, kes sa oled projektis olnud kuu aega, tulevad nõu küsima inimesed, kes on seal olnud aasta aega. Fiils kuud!
Enihai ja enivei. Nagu öeldud, eilne chili kõlbas väga hästi soojendada. Lisaks sai täna metal.ee-sse üks hosting juurde lisatud ja muudki vigurit tehtud. Nüüd tegelen oma PHP-X raamvärgi dokumentatsiooni loomisega, sest plaanis on see raamvärk vabaks lasta, et noored kurjad php-hundid saaks selle peale saite arendada. Teha on seal aga veel palju. Tahaks sellise raamvärgi teha, mis töötaks out-of-box ehk siis eesmärgiks oleks see, et 5 minti peale allalaadimist su veebisait vähemalt helloworldiga töötab!
Enihai ja enivei. Nagu öeldud, eilne chili kõlbas väga hästi soojendada. Lisaks sai täna metal.ee-sse üks hosting juurde lisatud ja muudki vigurit tehtud. Nüüd tegelen oma PHP-X raamvärgi dokumentatsiooni loomisega, sest plaanis on see raamvärk vabaks lasta, et noored kurjad php-hundid saaks selle peale saite arendada. Teha on seal aga veel palju. Tahaks sellise raamvärgi teha, mis töötaks out-of-box ehk siis eesmärgiks oleks see, et 5 minti peale allalaadimist su veebisait vähemalt helloworldiga töötab!
Montréal: kolmekümne esimene päev
See päev läks samuti täielikult töötähe all. Paar asja siiski. Inimesed - ärge palun klikkige teile msn-s lambist saadetavaid linke, eriti kui teie operatsioonisüsteemiks on überauklik "pisipehmed aknad". Öösel äkki keegi "sõber" ütleb msn-s "Hello", viskab mulle lingi ja kaob kohe nahhui. Mis kuradi sõber see siuke on? Ravige oma nilbeid vindowsiga arvuteid ja ärge levitage viirusi:( Neid niigi palju õhus. Ma ei jõua ka tervele maailmale sms-e või maile saata, et "kae perra, sul viirus arvutis". Mõelge oma peaga!:)
Õhtu oli lahe, sest tegin lahedat süüa - chili con carne lambalihast. Koju tulles astusin Alexis Nihoni keskuses olevast poest ehk siis mu "kodupoest" läbi plaaniga hankida ube, tomatikastet ja hakkliha chili jaoks. Aga lihaletis nägin väga ahvatlevalt väikesteks guljaššitükkideks retsitud lambaliha. Korvis! Noh, kodus siis ilgelt kuuma panni peal tõmbasin tal algul mahlad kinni nagu peab eks. Seejärel umbes 10 minti hautasin teda puljongi sees. Samal ajal riis kees rahulikult, ma ei saand arugi. Ja siis võtsin liha maha pannilt, praadisin mõnusa posu sibult ja küslat ja viskasin liha koos ubade ja tomatimädaga tagasi pannile. Paar mintsa kaane all koos soolapiprajamingiteravusega ja ... Nämm! Lisaks on see siuke hea söök, mida saab mitu päeva soojendada rahulikult:)
Õhtu oli lahe, sest tegin lahedat süüa - chili con carne lambalihast. Koju tulles astusin Alexis Nihoni keskuses olevast poest ehk siis mu "kodupoest" läbi plaaniga hankida ube, tomatikastet ja hakkliha chili jaoks. Aga lihaletis nägin väga ahvatlevalt väikesteks guljaššitükkideks retsitud lambaliha. Korvis! Noh, kodus siis ilgelt kuuma panni peal tõmbasin tal algul mahlad kinni nagu peab eks. Seejärel umbes 10 minti hautasin teda puljongi sees. Samal ajal riis kees rahulikult, ma ei saand arugi. Ja siis võtsin liha maha pannilt, praadisin mõnusa posu sibult ja küslat ja viskasin liha koos ubade ja tomatimädaga tagasi pannile. Paar mintsa kaane all koos soolapiprajamingiteravusega ja ... Nämm! Lisaks on see siuke hea söök, mida saab mitu päeva soojendada rahulikult:)
Montréal: kolmekümnes päev
Kuna - nagu näha - post hilines, siis järelikult polnud midagi kirjutada. Mida ja millal sa hing ikka kirjutad, kui teed 10 tund tööl tööd ja pärast kodus teed veel 6-8 tundi otsa. Ah?
teisipäev, 27. november 2007
Montréal: kahekümne üheksas päev
Kuna tööpäev veeres kuidagi märkamatult õhtu poole ja teised djuudid olid buildi ära lõhkunud, siis eriti midagi teha ei saanud. Mõtlesin, et "sitta kah, proovin kah RubyOnRailsi's midagi teha". Tegingi! Esimese helloworld aplikatsiooni peale läks mõningase pusimisega umbes tund või pool. Mingid ruby asjad laksust ei töötanud vähemalt mitte minu win2000 masinas, aga leidsin workaroundi. Kui sul on ka nii, et näiteks "gem.bat mingikäsk" viskab viga, siis kasuta "ruby /path/gem_juurde_ilma_bat_laiendita mingikäsk" - töötab.
Siis võtsin nõuks teha kiirelt prototüüp sellest samast saidist, mida ma siin Kanalaski arendan. Seda tehakse siin javas ja sellega tegeleb suur kari tüüpe, kes ei tea asjast midagi. Noh, 3-4 tunniga oli mul valmis asi, kus on paar haldusvormi, mille kaudu saab datat sisestada ja 4 veebilehte, kus seda datat kuvatakse. Fucking amazing! RoR rokib ja ausalt öelda kadus isu javaga tegeleda suht ära just selles kontekstis, et mingi ilge konfimise ja buildimise valu on p****-s kogu aeg:(
Siis võtsin nõuks teha kiirelt prototüüp sellest samast saidist, mida ma siin Kanalaski arendan. Seda tehakse siin javas ja sellega tegeleb suur kari tüüpe, kes ei tea asjast midagi. Noh, 3-4 tunniga oli mul valmis asi, kus on paar haldusvormi, mille kaudu saab datat sisestada ja 4 veebilehte, kus seda datat kuvatakse. Fucking amazing! RoR rokib ja ausalt öelda kadus isu javaga tegeleda suht ära just selles kontekstis, et mingi ilge konfimise ja buildimise valu on p****-s kogu aeg:(
esmaspäev, 26. november 2007
Montréal: kahekümne kaheksas päev
Oo, pühapäev... Arvate, et tegelesin mingi mega aktiivitiga jah? Eheee:) Hoopis nii olid asjalood, et peale laupäevast väljaskäiku koos hõimuvellede madjaritega ärkasin pühapäeval selgelt eristuva ja äratuntava tundega keha ülemises seitsmendikus. Ilmselt vodkashotid ja õlletopsid koos seda ikkagi põhjustavad. Aga see vajab siiski veel umbes 100 korda tõestamist, enne kui ise uskuma jääd ennast:D
Aga mis seal muud - ülejäänud aja tegelesin tööga ja tegin valmis sellise asja nagu wap.reporter.ee (vaata telefoniga, ligipääsu veebist keeran kinni!). Issand jumal oli suht rahul. Noh selles mõttes, et kirikusse ma ju ei läind, aga ta nägi, et ma teen tööd ja ütles "tavai, pohhui, tee siis tööd, mees". Tehtud!
Aga mis seal muud - ülejäänud aja tegelesin tööga ja tegin valmis sellise asja nagu wap.reporter.ee (vaata telefoniga, ligipääsu veebist keeran kinni!). Issand jumal oli suht rahul. Noh selles mõttes, et kirikusse ma ju ei läind, aga ta nägi, et ma teen tööd ja ütles "tavai, pohhui, tee siis tööd, mees". Tehtud!
pühapäev, 25. november 2007
Montréal: kahekümne seitsmes päev
Täna töllerdasin linna peal. Otsustasin siis lõpuks musapoed ette võtta, et päris võtmata ei jääks. Seda otsust ei pidanud kahetsema! Ilmselt rahakott hakkab veritsema, aga pohhui see. Leidsin üles Steve's Musicu ja see on, kristalselt aus olles, suht äge musapood. Suur. Suure valikuga. Trummiosakonnas veetsin tund aega, Raitsi palvel otsiti mulle välja kümneid Zildijani taldrikuid ja raide ja hätte. Üks raid jäi sinna homset ootama, loodan, et Raits otsustab ära, et selle võtame. Iseasi on see, kas see 20-tolline jurakas mulle kohvrisse mahub. Kui ei mahu, siis viskan sellega kellelgi pea otsast ära või saadan ta postiga eestisse:D
Kidraosakonnast leidsin omale vägagi hästi sobiva akustilise kitarri kohalikult Quebeci tootjalt nimega Norman. Ilmselt läheb ostuks, aga sellele lähen järele vast järgmisel laupäeval.
Nüüd kirjutan selle jutu ära, tegelen veits isikliku tarkvaraprojekti dokumentatsiooniga ja siis läheme kahe siia siginenud ungarlasega jooma. Crescent striidile! Kuhu te siis mõtlesite???
Kidraosakonnast leidsin omale vägagi hästi sobiva akustilise kitarri kohalikult Quebeci tootjalt nimega Norman. Ilmselt läheb ostuks, aga sellele lähen järele vast järgmisel laupäeval.
Nüüd kirjutan selle jutu ära, tegelen veits isikliku tarkvaraprojekti dokumentatsiooniga ja siis läheme kahe siia siginenud ungarlasega jooma. Crescent striidile! Kuhu te siis mõtlesite???
Montréal: kahekümne kuues päev
Kolmveerand päeva mõtlesin, mida kirjutada (koodi) ja õhtul kirjutasin ka paar rida. Esmaspäeval peab ikkagi veidi ringi tegema.
Õhtul tulid tuppa 2 rõõmsat hiinlast ja küsisid, et "kas meil on ikka seda vaja?". See on asi, mida ma olen algusest peale rääkinud ja mida me oleme 3 nädalat arutanud ja modelleerinud. On vaja!
Ma ei hakka siin pikalt kirjutama michelini-mehikestest, kes suures firmas arengut takistavad. Ma ei hakka kirjutama sellest, et suurt ja tähtsat tarkvaraprojekti veavad inimesed, kes teavad tarkvaraprojekti vedamisest sama palju, kui vähjatiit arvohaugi ja viiviluige vedamisest:( Ja seal on "arendajad", kes on tegelikult tavalised michelinimehikesed ja kellele öeldi "tänasest oled arendaja". need inimesd on pandud java-s arendama üht suurt ja tähtsat veebikeskkonda ja rääkimata sellest, et nad ei tea javast mitte midagi, ei tea nad ka veebist mitte midagi. Ma mõtlen tõsiselt - mitte midagi.
Õhtul tulid tuppa 2 rõõmsat hiinlast ja küsisid, et "kas meil on ikka seda vaja?". See on asi, mida ma olen algusest peale rääkinud ja mida me oleme 3 nädalat arutanud ja modelleerinud. On vaja!
Ma ei hakka siin pikalt kirjutama michelini-mehikestest, kes suures firmas arengut takistavad. Ma ei hakka kirjutama sellest, et suurt ja tähtsat tarkvaraprojekti veavad inimesed, kes teavad tarkvaraprojekti vedamisest sama palju, kui vähjatiit arvohaugi ja viiviluige vedamisest:( Ja seal on "arendajad", kes on tegelikult tavalised michelinimehikesed ja kellele öeldi "tänasest oled arendaja". need inimesd on pandud java-s arendama üht suurt ja tähtsat veebikeskkonda ja rääkimata sellest, et nad ei tea javast mitte midagi, ei tea nad ka veebist mitte midagi. Ma mõtlen tõsiselt - mitte midagi.
neljapäev, 22. november 2007
Montréal: kahekümne viies päev
Mida on kirjutada päeva kohta, kus ma omikul kl 9 laekusin tööle ja õhtul kl 9 laekusin koju? Mitte midagi!
Ahjaa, õhtul telekast tuli film Maailma Parima Näitlejaga (suure emmiga) kristoper lamberdiga peaosas. Mingi üsna arusaamatu lugu, kus lambert oma armeega võitles ceaseri vastu. ma 5 minti suutsin vaadata seda, aga lamberdi soeng silmavaade ning ka ülejäänute soengud jätsid kustumatu mulje!
Parandus 2 tundi hiljem: kui viimane lause nüüd kellelegi segaseks jäi, siis viga on minus (seekord, erandina).
Ahjaa, õhtul telekast tuli film Maailma Parima Näitlejaga (suure emmiga) kristoper lamberdiga peaosas. Mingi üsna arusaamatu lugu, kus lambert oma armeega võitles ceaseri vastu. ma 5 minti suutsin vaadata seda, aga lamberdi soeng silmavaade ning ka ülejäänute soengud jätsid kustumatu mulje!
Parandus 2 tundi hiljem: kui viimane lause nüüd kellelegi segaseks jäi, siis viga on minus (seekord, erandina).
kolmapäev, 21. november 2007
Montréal: kahekümne neljas päev
Hommikul tööle minnes ei saanud enam Lionel-Groulx peatusest edasi - kõik kamandati rongist välja. Mis seal ikka. Üleval istusin abi-bussi peale, mis viis mind järgmisse peatusse. Seal istusin teise bussi peale, mis viis mind suht kähku samasse kohta, kuhu rongki jõuab hommikuti - tööle. Pärast selgus, et keegi olla vist ennast ära tapnud kuskil metrootunnelis vms. Sel ööl kui Surm Montrealis ringi käis...
Ahjaa, lumi tuli ka täna maha, aga selline üsna pasane ilm on - ei usu, et pikalt pidama jääb. Näis siis.
Juhtusin lugema Aapo Ilvese lugu postimehest - teate, kurvaks teeb ausalt öeldes. Kurvaks teeb asjaolu, et suur osa lugupeetud eesti rahvast on täielik harimatu ****. No tõesti! Kuradi jobude ideaaliks on olla ehitaja ja ta soehunnik ei saa aru, et tema on ehitaja selle pärast, et ta ei oska kirjutada ja et teine on kirjanik selle pärast, et ta oskab kirjutada. Ja ehitaja on püha viha täis, kuna kirjanik julgeb nõuda elamisväärset toetust ja mida iganes! Krdi tainakari - lugege, õppige, reisige, elage! Island, isegi Island, kus on 4-5 korda vähem inimesi kui meil, lõi spets programmi, millega eriliselt toetatakse Islandi kirjanikke! Miks? Selle pärast, et keel ja kultuur säiliks! Ja kui nüüd sul, hea lugeja, tekkis oma - või mis veel hullem, mingi minu omaga konfliktis olev - arvamus, siis:
Ahjaa, lumi tuli ka täna maha, aga selline üsna pasane ilm on - ei usu, et pikalt pidama jääb. Näis siis.
Juhtusin lugema Aapo Ilvese lugu postimehest - teate, kurvaks teeb ausalt öeldes. Kurvaks teeb asjaolu, et suur osa lugupeetud eesti rahvast on täielik harimatu ****. No tõesti! Kuradi jobude ideaaliks on olla ehitaja ja ta soehunnik ei saa aru, et tema on ehitaja selle pärast, et ta ei oska kirjutada ja et teine on kirjanik selle pärast, et ta oskab kirjutada. Ja ehitaja on püha viha täis, kuna kirjanik julgeb nõuda elamisväärset toetust ja mida iganes! Krdi tainakari - lugege, õppige, reisige, elage! Island, isegi Island, kus on 4-5 korda vähem inimesi kui meil, lõi spets programmi, millega eriliselt toetatakse Islandi kirjanikke! Miks? Selle pärast, et keel ja kultuur säiliks! Ja kui nüüd sul, hea lugeja, tekkis oma - või mis veel hullem, mingi minu omaga konfliktis olev - arvamus, siis:
- loe mu jutt uuesti läbi
- loe läbi Eesti Vabariigi põhiseadus
teisipäev, 20. november 2007
Montréal: kahekümne kolmas päev
Ei olegi erilist tuju kirjutada, sest krdi windowsi oss pani sedasi näkku, et ma logisin arvutisse sisse 2 tundi!:( Imeb täiega see vindoos ja kui ei peaks seda tööarvutis kasutama, siis saadaks täiega nahhui asja ja elaks töölgi maci ja osxi seljas. Dream on...
Enivei, täna hommikul peksti kogu rahvas tuletõrje alarmi peale kontorist välja. Õnneks oli vaid õppus, aga sai vähemalt teada, kustkaudu joosta tuleb, kui päriselt punane kukk majas on.
Siis teiseks - täna lahkus siit eelviimane eestlane ja olen Montrealis üksi. Noh, mis seal ikka, elame ehk üle:)
Õhtul peale tööd lippasin üles penthouse'i korrusele ja aurutasin veits pekki vöö vahelt välja. Ehk oli abiks.
Telekast pole midagi vaadata, nii palju kui ma teise kolmandiku keskel vaatasin, sai MTL OTW käest põske 1:2 või miskit. Lõppseis jäi vist 2:4.
Müüdipurustajad ehitasid maailma esimese ja suurima diiselkõlari, millega üritasid autot katki helindada - busted!
Enivei, täna hommikul peksti kogu rahvas tuletõrje alarmi peale kontorist välja. Õnneks oli vaid õppus, aga sai vähemalt teada, kustkaudu joosta tuleb, kui päriselt punane kukk majas on.
Siis teiseks - täna lahkus siit eelviimane eestlane ja olen Montrealis üksi. Noh, mis seal ikka, elame ehk üle:)
Õhtul peale tööd lippasin üles penthouse'i korrusele ja aurutasin veits pekki vöö vahelt välja. Ehk oli abiks.
Telekast pole midagi vaadata, nii palju kui ma teise kolmandiku keskel vaatasin, sai MTL OTW käest põske 1:2 või miskit. Lõppseis jäi vist 2:4.
Müüdipurustajad ehitasid maailma esimese ja suurima diiselkõlari, millega üritasid autot katki helindada - busted!
esmaspäev, 19. november 2007
Montréal: kahekümne teine päev
Kuna on teatavasti pühapäev, siis sai hommikut suht rahulikult võetud. Kerge eine, väike tööliigutus. Telekast Space tsännelist tuli film, mida aastaid tagasi ETV-st ÖÖTV-st näidati: "Mikrokosmos". Suht naljakas, eriti see koht, kus tüübil hakkasid "hääled" peas rääkima...:p
Õhtu poole otsustasin aga eilse plaani teoks teha ja ikkagi kinno minna. Lippasin kuskil poole nelja paiku kinomajja, et neljasele seansile pilet hankida, aga võta näpust - välja müüdud. Võtsin siis kella seitsmesele ja IMAX tehnoloogiaga saali. 3D siis lühidalt öeldes. Jõudsin siis 10 minti enne 7 kohale, mõtlesin, et pilet taskus ja hea kuskile sisse libiseda, aga huiagi - saal oli puupüsti täis. Sellest hoolimata õnnestus suht normaalne koht leida (siin ei ole kohad piletil kirjas). Prillid anti ka sisenemisel kaasa ning väljudes olid ees turvaväravad (prillidel ilmselt siis element sees), et sa ikka prillid ilusti tagasi annaks. Olin algul skeptiline, aga ... Kõigepealt demoti seda imax süsteemi, uhkelt öeldi kohe ära, et kanada leiutis:) Ja siis tutvustati helisüsteemi, lahedalt olid kõlarid lina taga välja valgustatud ja lasti sealt spets sounde läbi. Kuvati igasuguseid 3D kujundeid jne. See oli juba suht kift. Aga kui siis tulid ette tootjate logod, näiteks kuulus WB märk, siis oli ikka vabsee tunne. See oli tõesti 3D, täielik sügavusmõõde oli olemas. Väga kunn! Film ise oli ka väga äge - see beowulf on ju täisanimatsioon, aga nii head animatsiooni ei ole minu silm enne näinud. Tohutu hea detailsus, inimeste nahk, silmad, liigutused - kõik on super. Loomulikult ta ei ole veel "päris", aga väga-väga lähedal reaalsusele juba. Beowulfi lugu ise on naljakas - tüübid taanimaal pidutsevad umbes aastal 400 ja kaugel koopas kuri Grendel saab peolärmist kõrvavalu. Tal ühte kõrva polnud, kuulmekile oli kohe väljas ja eks tal vaesekesel selle pärast ka see valutas hirmsasti. No ja suurest kõrvavalust ja ahastusest ta tuli ja peksis seal kõik laiali. Ja noh, edasi oli möll och action. Kihvt! Soovitan kõigile, kuigi eestis vist kahjuks 3d kino polegi:( Kas pederebased ehitavad nüüd vähemalt ühe?
Seda ka veel, et kui need lollivuudi heliloojad samamoodi jätkavad, siis õnnestub neil lõpuks kolmest duurist rohkem välja pigistada kui Iron Maidenil iganes! puhas retseptikeiss!
Õhtu poole otsustasin aga eilse plaani teoks teha ja ikkagi kinno minna. Lippasin kuskil poole nelja paiku kinomajja, et neljasele seansile pilet hankida, aga võta näpust - välja müüdud. Võtsin siis kella seitsmesele ja IMAX tehnoloogiaga saali. 3D siis lühidalt öeldes. Jõudsin siis 10 minti enne 7 kohale, mõtlesin, et pilet taskus ja hea kuskile sisse libiseda, aga huiagi - saal oli puupüsti täis. Sellest hoolimata õnnestus suht normaalne koht leida (siin ei ole kohad piletil kirjas). Prillid anti ka sisenemisel kaasa ning väljudes olid ees turvaväravad (prillidel ilmselt siis element sees), et sa ikka prillid ilusti tagasi annaks. Olin algul skeptiline, aga ... Kõigepealt demoti seda imax süsteemi, uhkelt öeldi kohe ära, et kanada leiutis:) Ja siis tutvustati helisüsteemi, lahedalt olid kõlarid lina taga välja valgustatud ja lasti sealt spets sounde läbi. Kuvati igasuguseid 3D kujundeid jne. See oli juba suht kift. Aga kui siis tulid ette tootjate logod, näiteks kuulus WB märk, siis oli ikka vabsee tunne. See oli tõesti 3D, täielik sügavusmõõde oli olemas. Väga kunn! Film ise oli ka väga äge - see beowulf on ju täisanimatsioon, aga nii head animatsiooni ei ole minu silm enne näinud. Tohutu hea detailsus, inimeste nahk, silmad, liigutused - kõik on super. Loomulikult ta ei ole veel "päris", aga väga-väga lähedal reaalsusele juba. Beowulfi lugu ise on naljakas - tüübid taanimaal pidutsevad umbes aastal 400 ja kaugel koopas kuri Grendel saab peolärmist kõrvavalu. Tal ühte kõrva polnud, kuulmekile oli kohe väljas ja eks tal vaesekesel selle pärast ka see valutas hirmsasti. No ja suurest kõrvavalust ja ahastusest ta tuli ja peksis seal kõik laiali. Ja noh, edasi oli möll och action. Kihvt! Soovitan kõigile, kuigi eestis vist kahjuks 3d kino polegi:( Kas pederebased ehitavad nüüd vähemalt ühe?
Seda ka veel, et kui need lollivuudi heliloojad samamoodi jätkavad, siis õnnestub neil lõpuks kolmest duurist rohkem välja pigistada kui Iron Maidenil iganes! puhas retseptikeiss!
pühapäev, 18. november 2007
Montréal: kahekümne esimene päev
Pikkasittajuttu täna polegi. Ärkasin 8:20 ja tõmbasin alla sööma. Ikka sama skrämbled eegs, väike vinku ja üks iseküpsev vahvel. Õunamahl peale. Kohvi otsa. Tehtud!
Kella 9 paiku oli autoga all ekskolleeg R (edaspidi R) ja asusime teele Quebec City (edaspidi QC) poole. Ma olin ennast varustanud Montreali raamatuga, aga seal on poolteist lk ka QC kohta. Seal on kirjas, et QC-s on ainukene põhjameerika linnamüür.
ee oli suht iga, siuke lambikiirtee. Hullult rekkasid täis. 3 mendimasinat nägime ka, mõõtsid kiirust ja olid just mingi ahvi rajalt maha võtnud. Mendiauto katusel oli ILGELT suur vilkuv nool "sõitke must mööda". No ikka elusuur, mendiauto oleks selle all ümber kukkunud, kui tal abirattaid poleks olnd:p
Enivei (suvatee) - jõudsime QC-sse valutult kohale, vahepeal tankisime ka ja käisin pelleris. Sõitsime mööda ka ühest kosest, vaatasime, et vabsee niagaara, aga niagaara on umbes tuhat kilti teisel pool - järelikult mingi muu. Aga sellest hiljem.
Kuna QC on prantsuskeelse kanada keskus, siis hoidsime oma inglise keelt hammaste taga ja ütlesime igal pool silvuplee mažöösuää jms. Noh, siuke tavaviisakus.
QC oli tegelt väga ilus. Kõige ilusam kanada linn, mida ma siiani näinud olen ja näinud olen ma neid jõhkralt palju - kahte.
Seal on tõesti suht vinge linnamüür ja tsitadell (kindlus). Ja see kõik on ulmekõrgel jõe oru kohal.
QC ise on rajatud, ilmselt ma eksin, aga umbes 400 aastat tagasi. Champlain sai hakkama. Veristas indiaanlased ära, kikkis brittidel ässi ja tegi linna. Nagu Alumiste Nooreke.
Kui mu fotokaamera nüüd näkku ei pane, siis ehk saan paar pilti sisse imeda siia. Tšillisime seal üleval ringi, tegime põhimõtteliselt vanalinnale linnamüüri seestpoolt tiiru peale.
Kahureid oli seal kõvasti, kuule ka ning samuti oli üks laadija platsis (orav).
Siis otsisime söögikohta, leidsime lõpuks ühe itaalja pesa. Kes sõi mida, aga mina sõin "kanada hernesuppi" (peeretub samuti kui eesti oma) ja "new york steiki" (medium done, hea). Klaasi kohalikku Blonde õlli jõin ka. Olek normis.
Siis lippasime edasi, ja läksime rüü pötii dö tšampläänile, see on siuke hull turistilõks seal allpool (linnamüürist väljaspool, mäest alla). Seal kimab edasitagasi funikulöör ehk köisraudtee, mis antud juhul on rööbastel ülesall tolgendav surmavagun. Meie seda ei vajanud. Turistipoode oli tänav täis, uurisime paari, naljakate tekstidega särke oli palju, aga ei hakanud ostma, sest naljakat pole siin elus midagi, eksju!
Tiirlesime seal all ka siis veits ringi, tegin paar pilti, majade otsad olid lahedalt maalitud.
Seejärel autosse (hundaipohh) ja jehhat!
Tagasiteel otsustasime seda koske ikkagi külastada ja see oli tõesti faking ameizing! Pole enne siukest jurakat veekuket (kukkumist) näinud ja see oli ikka päris äge. Ma ei tea, kas pildi pealt on midagi aru saada, a kui pole, siis lipake ise siia, see on vahetult enne QC-sse sissesõitu altpoolt. No ikka väga lahe elamus. Rippsilla peal käisin ka. Hullulult külm ja märg oli seal ja seal teisel pool, kus vesi otseselt udutas, oli kõik jääs ja ise sai ka seal hetkega märjaks (pilditegemine raskendatud kui sa just pole see kuulus prantsuse allveefilmograaf misiganes ta nimi oli).
Krdi vinge!
Hetkel olen kahevahel, et kas viitsin kinno lipata beowulfi 3d-na vaatama või ei. Ehk homme hoopis.
Kuulmiseni!
P.S. Hetkel tuleb telekast mingi linkin paargi kontsert-saade, kuradi ila bänd on sedasi kuulates. Albumi pealt ikka paari lugu kannatab kuulata, telekast ei:( Aga noh, las noored rokivad, peaasi, et joovad ja suitsetavad.
P.P.S ma just kirjutasin oma piltide kataloogis oma senised montreali pildid tänastega üle, nii et palju õnne ja aitäh arvutile:)
P.P.P.S Ma tõesti ei viitsi pilte tekstis õige koha peale panna:(
Kella 9 paiku oli autoga all ekskolleeg R (edaspidi R) ja asusime teele Quebec City (edaspidi QC) poole. Ma olin ennast varustanud Montreali raamatuga, aga seal on poolteist lk ka QC kohta. Seal on kirjas, et QC-s on ainukene põhjameerika linnamüür.
ee oli suht iga, siuke lambikiirtee. Hullult rekkasid täis. 3 mendimasinat nägime ka, mõõtsid kiirust ja olid just mingi ahvi rajalt maha võtnud. Mendiauto katusel oli ILGELT suur vilkuv nool "sõitke must mööda". No ikka elusuur, mendiauto oleks selle all ümber kukkunud, kui tal abirattaid poleks olnd:p
Enivei (suvatee) - jõudsime QC-sse valutult kohale, vahepeal tankisime ka ja käisin pelleris. Sõitsime mööda ka ühest kosest, vaatasime, et vabsee niagaara, aga niagaara on umbes tuhat kilti teisel pool - järelikult mingi muu. Aga sellest hiljem.
Kuna QC on prantsuskeelse kanada keskus, siis hoidsime oma inglise keelt hammaste taga ja ütlesime igal pool silvuplee mažöösuää jms. Noh, siuke tavaviisakus.
QC oli tegelt väga ilus. Kõige ilusam kanada linn, mida ma siiani näinud olen ja näinud olen ma neid jõhkralt palju - kahte.
Seal on tõesti suht vinge linnamüür ja tsitadell (kindlus). Ja see kõik on ulmekõrgel jõe oru kohal.
QC ise on rajatud, ilmselt ma eksin, aga umbes 400 aastat tagasi. Champlain sai hakkama. Veristas indiaanlased ära, kikkis brittidel ässi ja tegi linna. Nagu Alumiste Nooreke.
Kui mu fotokaamera nüüd näkku ei pane, siis ehk saan paar pilti sisse imeda siia. Tšillisime seal üleval ringi, tegime põhimõtteliselt vanalinnale linnamüüri seestpoolt tiiru peale.
Kahureid oli seal kõvasti, kuule ka ning samuti oli üks laadija platsis (orav).
Siis otsisime söögikohta, leidsime lõpuks ühe itaalja pesa. Kes sõi mida, aga mina sõin "kanada hernesuppi" (peeretub samuti kui eesti oma) ja "new york steiki" (medium done, hea). Klaasi kohalikku Blonde õlli jõin ka. Olek normis.
Siis lippasime edasi, ja läksime rüü pötii dö tšampläänile, see on siuke hull turistilõks seal allpool (linnamüürist väljaspool, mäest alla). Seal kimab edasitagasi funikulöör ehk köisraudtee, mis antud juhul on rööbastel ülesall tolgendav surmavagun. Meie seda ei vajanud. Turistipoode oli tänav täis, uurisime paari, naljakate tekstidega särke oli palju, aga ei hakanud ostma, sest naljakat pole siin elus midagi, eksju!
Tiirlesime seal all ka siis veits ringi, tegin paar pilti, majade otsad olid lahedalt maalitud.
Seejärel autosse (hundaipohh) ja jehhat!
Tagasiteel otsustasime seda koske ikkagi külastada ja see oli tõesti faking ameizing! Pole enne siukest jurakat veekuket (kukkumist) näinud ja see oli ikka päris äge. Ma ei tea, kas pildi pealt on midagi aru saada, a kui pole, siis lipake ise siia, see on vahetult enne QC-sse sissesõitu altpoolt. No ikka väga lahe elamus. Rippsilla peal käisin ka. Hullulult külm ja märg oli seal ja seal teisel pool, kus vesi otseselt udutas, oli kõik jääs ja ise sai ka seal hetkega märjaks (pilditegemine raskendatud kui sa just pole see kuulus prantsuse allveefilmograaf misiganes ta nimi oli).
Krdi vinge!
Hetkel olen kahevahel, et kas viitsin kinno lipata beowulfi 3d-na vaatama või ei. Ehk homme hoopis.
Kuulmiseni!
P.S. Hetkel tuleb telekast mingi linkin paargi kontsert-saade, kuradi ila bänd on sedasi kuulates. Albumi pealt ikka paari lugu kannatab kuulata, telekast ei:( Aga noh, las noored rokivad, peaasi, et joovad ja suitsetavad.
P.P.S ma just kirjutasin oma piltide kataloogis oma senised montreali pildid tänastega üle, nii et palju õnne ja aitäh arvutile:)
P.P.P.S Ma tõesti ei viitsi pilte tekstis õige koha peale panna:(
laupäev, 17. november 2007
Montréal: kahekümnes päev
Täna tegin kõvasti tööd ja lõin mudeleid ja mudelitest koodi. Pärast üritasin jälle teisest koodist mudeleid genereerida.
Õhtul käisime söömas ühes üsna viisakas itaalia kohas ja vitsutasime üsna maitsvat pastat ning jõime väikese veini. Kolmas eestlane, eks-kolleeg tõi meid pärast autoga koju ka, nii et reis jäi plussi:)
Telekat pole mõtet lahti teha, sest Montreal saab just hokis Buffalo käest 1:4 tappa:(
Homme sõidame vist Quebec City'sse, eks siis hiljem muljetab.
Õhtul käisime söömas ühes üsna viisakas itaalia kohas ja vitsutasime üsna maitsvat pastat ning jõime väikese veini. Kolmas eestlane, eks-kolleeg tõi meid pärast autoga koju ka, nii et reis jäi plussi:)
Telekat pole mõtet lahti teha, sest Montreal saab just hokis Buffalo käest 1:4 tappa:(
Homme sõidame vist Quebec City'sse, eks siis hiljem muljetab.
reede, 16. november 2007
Montréal: üheksateistkümnes päev
Kuna tänane päev on veel noor, siis õhtu kohta ma ei oska midagi öelda. Päeval aga selgus selline asi, et üks meist (2 eestlasest) peaks järgmisest nädalast kolima Rooma, et seal installida ja testida. Algul taheti mind, aga siis me kolleegiga otsustasime, et on parem, kui läheb tema. Homme on koosolek, kus räägitakse täpsemalt - eks siis kuuleb.
Aga asja uba on hoopis selles, et ma olen varsti ainus eestlane siin. Mis on omamoodi hea, sest 2 eestlast nii pisikese linna jaoks on ikka liig mis liig:D
Aga asja uba on hoopis selles, et ma olen varsti ainus eestlane siin. Mis on omamoodi hea, sest 2 eestlast nii pisikese linna jaoks on ikka liig mis liig:D
Montréal: kaheksateistkümnes päev
Laisaks hakkan muutuma... Eilse panen kirja alles täna. Aga seni, kuni mul siin projekt buildib, on seda hea teha:)
Tööpäev oli nagu ikka, psühholoog oli majas üleeilsete sündmuste pärast, aga ma ei tahtnud talle rohkem muresid oma külastusega tekitada.
Õhtul kohtusime oma kunagise kolleegiga, kes nüüd töötab sellisel kohal, kus ta peab palju ringi reisima, sh Montréalis käima. Ja nii saimegi kokku, lippasime hotellist läbi, viskasime kotid nurka ja lendasime linna peale. Ma olin varem kohanud teel kuulsasse nuudli-supi-jaapanikohta ühte itaalia urgast-Rotisserie'd - võtsime nõuks seda katsetada. Pitsa oli suht kusise suurusega, õlu oli nagu ikka (suht hea). Sain seal harjutada oma itaalia keele sõnavara (scuzi, ciao) ja astusime edasi kuulsale crescent striidile, et veits keelt kasta. keeled kastetud, jutud puhutud marssisime kes kuhu. ajaviiteks arutasime, et kas viitsime ehk n-vahetusel niagaara joa juurde sõita, aga kuna siin tänase päeva jooksul plaanid muutusid, siis ei teagi täpselt veel. sellest juba tänases jutus pikemalt...
Tööpäev oli nagu ikka, psühholoog oli majas üleeilsete sündmuste pärast, aga ma ei tahtnud talle rohkem muresid oma külastusega tekitada.
Õhtul kohtusime oma kunagise kolleegiga, kes nüüd töötab sellisel kohal, kus ta peab palju ringi reisima, sh Montréalis käima. Ja nii saimegi kokku, lippasime hotellist läbi, viskasime kotid nurka ja lendasime linna peale. Ma olin varem kohanud teel kuulsasse nuudli-supi-jaapanikohta ühte itaalia urgast-Rotisserie'd - võtsime nõuks seda katsetada. Pitsa oli suht kusise suurusega, õlu oli nagu ikka (suht hea). Sain seal harjutada oma itaalia keele sõnavara (scuzi, ciao) ja astusime edasi kuulsale crescent striidile, et veits keelt kasta. keeled kastetud, jutud puhutud marssisime kes kuhu. ajaviiteks arutasime, et kas viitsime ehk n-vahetusel niagaara joa juurde sõita, aga kuna siin tänase päeva jooksul plaanid muutusid, siis ei teagi täpselt veel. sellest juba tänases jutus pikemalt...
kolmapäev, 14. november 2007
Montréal: seitsmeteistkümnes päev
Tänane päev ei olnud tavaline. Olen vist varem maininud, et meid on siin 2 eestlast (2 tuli küll juurde vahepeal, aga meie projektis oleme kahekesi), 3 ungarlast ja 2 itaallast. Nüüd on 1 itaallane. Kirjutan seda täie tõsidusega ja mul on sõbrast väga-väga kahju - täna õhtupoole saime teada, et see noormees oli millalgi hommikul oma hotellitoas surnud. Äärmiselt kurb uudis!
Loodame, et ekspertiis selgitab, mis juhtus, ei taha ühegi spekulatiivse väitega esineda. Puhka rahus, D!
Loodame, et ekspertiis selgitab, mis juhtus, ei taha ühegi spekulatiivse väitega esineda. Puhka rahus, D!
Montréal: kuueteistkümnes päev
Tavaline esmaspäev. Hommikul läksin tööle. Tegin päev otsa tööd. Töölt tulles tulin poest läbi, võtsin ühe sussikomplekti (ingver oli puudu krt), kühveldasin Tamari sojakastmega oma ropust suust sisse ja tegin veel palju tööd kuni kella hiliseni. Kobisin kotile.
esmaspäev, 12. november 2007
Montréal ja viski
Sellest peab kohe eraldi kirjutama...
Esiteks - siiani ei ole omade jõududega leidnud kohta, aega ega viisi, kus ja millal ja kuidas siin müüakse kanget alkoholi. Mitte et oleks vajadust, aga tahaks lihtsalt teada. Homme annan alla ja küsin kohalike kolleegide käest.
Teiseks - eilne õhtu (10. november 2007) lõppes crescent striidil iiri pubist üle tee jäävas pubis, mille nime ma ei tea, aga mis on märkimisväärne selle poolest, et ma lähen sinna kindlasti tagasi. Miks? Seks, et seal on väga tore baaridaam, kes jagab viskidest ja seal on suht korralik viskivalik! Eile maitsesin 2 asja ja panin mõlemad telefoni kirja ka, aga täna on telefonis sees ainult üks. Kuradi infotehnoloogia ma ütlen. Või siis oma lollus:)
Igatahes, esimene joodav oli Lagavulin 17 (nii on telefonis kirjas). See on väga muhedalt suitsune ja kergesti joodav. Avastasin, et kui juua jäävett hästi vähehaaval kõrvale, siis tulevad maitsenüansid väga hästi esile.
Teine joodav oli Clenmorangie ja kuna telefon pani näkku, siis ma aastat surmkindlalt ei ütle, aga vist oli 18. Kui ei old, siis oli 16. Üks kahest. Igatahes fakt on see, et kui ma lõpetasin L-vulina, siis baaridaam võttis minu klaasi ja kaifis sealt seest veel järelejäänud lõhna:) Suht seks!:) Teiseks, küsisin, et kas tal midagi head veel on - tõi C-morangie. Nii kui selle klaasi ette võtsin, hüppas sealt näkku mesi! Nagu tõesti - ülitugev meelõhn. Ma kahtlustan, et nad on seda laagerdanud mitte šerrivaatidest, vaid meetünnides!:) Jook ise on muidugi puhas kuld. Ohhh, kes küll tuli kunagi nii hea mõtte peale leiutada jook nimega single malt viski (soov. saartelt)??? Au ja kiitus!
Esiteks - siiani ei ole omade jõududega leidnud kohta, aega ega viisi, kus ja millal ja kuidas siin müüakse kanget alkoholi. Mitte et oleks vajadust, aga tahaks lihtsalt teada. Homme annan alla ja küsin kohalike kolleegide käest.
Teiseks - eilne õhtu (10. november 2007) lõppes crescent striidil iiri pubist üle tee jäävas pubis, mille nime ma ei tea, aga mis on märkimisväärne selle poolest, et ma lähen sinna kindlasti tagasi. Miks? Seks, et seal on väga tore baaridaam, kes jagab viskidest ja seal on suht korralik viskivalik! Eile maitsesin 2 asja ja panin mõlemad telefoni kirja ka, aga täna on telefonis sees ainult üks. Kuradi infotehnoloogia ma ütlen. Või siis oma lollus:)
Igatahes, esimene joodav oli Lagavulin 17 (nii on telefonis kirjas). See on väga muhedalt suitsune ja kergesti joodav. Avastasin, et kui juua jäävett hästi vähehaaval kõrvale, siis tulevad maitsenüansid väga hästi esile.
Teine joodav oli Clenmorangie ja kuna telefon pani näkku, siis ma aastat surmkindlalt ei ütle, aga vist oli 18. Kui ei old, siis oli 16. Üks kahest. Igatahes fakt on see, et kui ma lõpetasin L-vulina, siis baaridaam võttis minu klaasi ja kaifis sealt seest veel järelejäänud lõhna:) Suht seks!:) Teiseks, küsisin, et kas tal midagi head veel on - tõi C-morangie. Nii kui selle klaasi ette võtsin, hüppas sealt näkku mesi! Nagu tõesti - ülitugev meelõhn. Ma kahtlustan, et nad on seda laagerdanud mitte šerrivaatidest, vaid meetünnides!:) Jook ise on muidugi puhas kuld. Ohhh, kes küll tuli kunagi nii hea mõtte peale leiutada jook nimega single malt viski (soov. saartelt)??? Au ja kiitus!
Montréal: viieteistkümnes päev
Täna hommikul selgus, et veel 2 kolleegi Eestist on Montréali saabunud. Tore. Siiani arvasin, et isegi 2 eestlast ühes linnas on liiga palju, nüüd on aga neid siin vähemalt neli!:)
Päeval aurasin ringi Plateau du Mont Royalis. Väga lahe linnaosa. Seal oli isegi kanepikohvik:) Mingi siuke loogika on, et seal ei müüda (see on keelatud), aga oma väikese plotskiga võid sinna tossama minna vms. Mis iganes. Sisse ronima ei hakanud. Veel.
Tänase päeva markantseim sündmus oli kahtlemata kinoskäik. Käisime koos töökaaslasega vaatamas vendade Coenite uut linateost "No country for old men". Ei ole midagi öelda, superlux film! Pikemalt ei viitsi pajatada, vaadake ise või lugege netist ja vesistage:) Igatahes väga hea film, nagu ka teised kõuenite filmid (näit ou brother where are thou)
Enne kinoomi lippasin söögiurkast läbi, sest järsku meenus, et polnud päev otsa peale õlle midagi söönud:( Läksin ühte kohta, mis on st catherinili - ei meenu, kas olen varem sellest kirjutanud. Tegemist on superkohaga, siuke hiina-vietnami urgas. Eriti kulunud näeb välja jne. Aga... Point on selles, et see on kohalikke puupüsti täis. Ka nüüd, pühapääva õhtul polnud ainsatki vaba lauda. ootasin minuti ukse juures, siis vabanes 1 koht. Tellisin mingi asja, mille nime ma ei mäleta ja sain ka selle, mida tahtsin. hiljemalt 5 mintsa pärast saabus julmalt särisevas potis "asjandus", lisaks kausike riisi. Ütlen ausalt - elus esimest korda sõin sellist asja, mille kohta ma ei teadnud, mis see on... 3 komponenti, mis poti sisust tuttavad tundusid, olid: spargelkapsas (broccoli eesti keeles), porgand ja hernes. Ülejäänud 5 või 6 komponenti olid täiesti tundmatud. Väidetavalt mereannid. Aga no kurat - jumala head olid need!!!
Mis on selle söögikoha puhul veel märkimisväärne ja mis peedistab hetkega kõik eesti vastavasisulised peldikud - olenemata sellest, et maja on puupüsti täis, lisaks on takeout osakonnas pikk järjekord - sa saad oma söögi max 5 mindiga. See on tase!
Päeval aurasin ringi Plateau du Mont Royalis. Väga lahe linnaosa. Seal oli isegi kanepikohvik:) Mingi siuke loogika on, et seal ei müüda (see on keelatud), aga oma väikese plotskiga võid sinna tossama minna vms. Mis iganes. Sisse ronima ei hakanud. Veel.
Tänase päeva markantseim sündmus oli kahtlemata kinoskäik. Käisime koos töökaaslasega vaatamas vendade Coenite uut linateost "No country for old men". Ei ole midagi öelda, superlux film! Pikemalt ei viitsi pajatada, vaadake ise või lugege netist ja vesistage:) Igatahes väga hea film, nagu ka teised kõuenite filmid (näit ou brother where are thou)
Enne kinoomi lippasin söögiurkast läbi, sest järsku meenus, et polnud päev otsa peale õlle midagi söönud:( Läksin ühte kohta, mis on st catherinili - ei meenu, kas olen varem sellest kirjutanud. Tegemist on superkohaga, siuke hiina-vietnami urgas. Eriti kulunud näeb välja jne. Aga... Point on selles, et see on kohalikke puupüsti täis. Ka nüüd, pühapääva õhtul polnud ainsatki vaba lauda. ootasin minuti ukse juures, siis vabanes 1 koht. Tellisin mingi asja, mille nime ma ei mäleta ja sain ka selle, mida tahtsin. hiljemalt 5 mintsa pärast saabus julmalt särisevas potis "asjandus", lisaks kausike riisi. Ütlen ausalt - elus esimest korda sõin sellist asja, mille kohta ma ei teadnud, mis see on... 3 komponenti, mis poti sisust tuttavad tundusid, olid: spargelkapsas (broccoli eesti keeles), porgand ja hernes. Ülejäänud 5 või 6 komponenti olid täiesti tundmatud. Väidetavalt mereannid. Aga no kurat - jumala head olid need!!!
Mis on selle söögikoha puhul veel märkimisväärne ja mis peedistab hetkega kõik eesti vastavasisulised peldikud - olenemata sellest, et maja on puupüsti täis, lisaks on takeout osakonnas pikk järjekord - sa saad oma söögi max 5 mindiga. See on tase!
pühapäev, 11. november 2007
Montréal: neljateistkümnes päev
Pean kohe alguses ära mainima, et täna oli väga hea päev. Kaupmeestele. Halb päev rahakotile:) Sest - kas te usute või mitte - mina šoppasin terve päeva Carrefour Lavalis. Ain Kaalep ostleb, mina šoppan.
Metrooga ja bussiga umbes tund sõitu on sinna. Ma elan atwateri peatuse juures, aga carrefuur lavall on faking kaugel. Rohelise metrooga beriiiükammi. Sealt oranžiga lõppo montmorensiiisse. Sealt autobussiga (3 taala eraldipilet) carrefuur lavalli. Autobussijaamas sain ka ameerikaliku-kanadaliku korravalvlemise osaliseks. Bussijaamas nimelt on 2-3 turvameest-naist (sama koledad pekivikatid nagu meie falgi omad jms) ja nende tööks on jälgida, et keegi ei astuks busside sõidu alale. Ma tahtsin veits otse lõigata, aga see tüüp ütles nagu KOHE, kiiremini kui sa jõuad öelda "värdjas", et musjööö, silvuplee, nahujee kadugeee... Ma sain aru, et ei tohtind astuda sinna ja siis nägin vastavat keelumärki ka. Ühtegi bussi muidugi läheduses sõitmas polnud. No see selleks.
Karrefuuris uksest sisse lipates oli kohe crabtree ja evelyni pood, kust mu proua tahtis ühte šeffi kehakreemi. No läksin seda nillima ja müüjaneiu määris mulle äärmise osavuse-elegantsusega veel 2 asja pähe, aga lõppudelõpuks on vennanaisele ka jõulukinki tarvis.
Seejärel lippasin applestoori, ostsin veel ühe i-asja, sõbrale.
Siis möllasin õuld neivi poes, kott täitus ühe seest karvase voodriga huudiga ja kahe tiisöördiga.
Edasi viis tee ketsipoodi. Lahkusin, jalas tutikad Puma "TEMPO" ketsid. Müüja-poiss oli väga abivalmis, tassis 9 ja 9 1/2 numbreid ette kahekaupa:) Pärast surusime käppa ja olime üksteisele lõpmatult tänulikud.
Pärast seda roomasin musapoodi HMV, sealt lahkusin 4 CD-ga. Siinkohal juhiks tähelepanu mu albumile "Ära valeta!" ja sellele, et miks kuradi pärast ma ei saa osta kvaliteetset muusikat digitaalselt? Ah? Tahaks osta faile näiteks wav või flac formaadis. Aga kust nahujaast??? Ma ripin need plaadid nagunii kohe arvutisse, sest ma ei kuula ju neid CD pealt:(
Okei, peale seda lippasin mööda mingist prille müüvast vanamutist. Kuna päikeseprillid on teema ammu, siis ostsin ühed 50-taalased täispolaroidsed tundmatu brändi omad. Tunduvad suht normaalsed kalal ja muidu käimiseks.
Nii.
Siis sattusin suurde kaubamajja, mingi B***, seal lendas kohe mingi mutt selga, et mida sa otsid siit. Ma ütlesin, et "emale tahaks mingit parfüümi..." Mutt leidiski minu kirjeldusele mu emale sobivast lõhnast vastava bossi parfüümi. Sain veel mingi ulmepaketi, kus oli 2 mingit kreemi vms ka sees. Pakiti ära ka ilusti. Tõenäoliselt sain räigelt petta, aga ma olen vaatamata sellele rahul, sest ma sain poest 10 sekundiga tulema. Sobib.
Metrooga ja bussiga umbes tund sõitu on sinna. Ma elan atwateri peatuse juures, aga carrefuur lavall on faking kaugel. Rohelise metrooga beriiiükammi. Sealt oranžiga lõppo montmorensiiisse. Sealt autobussiga (3 taala eraldipilet) carrefuur lavalli. Autobussijaamas sain ka ameerikaliku-kanadaliku korravalvlemise osaliseks. Bussijaamas nimelt on 2-3 turvameest-naist (sama koledad pekivikatid nagu meie falgi omad jms) ja nende tööks on jälgida, et keegi ei astuks busside sõidu alale. Ma tahtsin veits otse lõigata, aga see tüüp ütles nagu KOHE, kiiremini kui sa jõuad öelda "värdjas", et musjööö, silvuplee, nahujee kadugeee... Ma sain aru, et ei tohtind astuda sinna ja siis nägin vastavat keelumärki ka. Ühtegi bussi muidugi läheduses sõitmas polnud. No see selleks.
Karrefuuris uksest sisse lipates oli kohe crabtree ja evelyni pood, kust mu proua tahtis ühte šeffi kehakreemi. No läksin seda nillima ja müüjaneiu määris mulle äärmise osavuse-elegantsusega veel 2 asja pähe, aga lõppudelõpuks on vennanaisele ka jõulukinki tarvis.
Seejärel lippasin applestoori, ostsin veel ühe i-asja, sõbrale.
Siis möllasin õuld neivi poes, kott täitus ühe seest karvase voodriga huudiga ja kahe tiisöördiga.
Edasi viis tee ketsipoodi. Lahkusin, jalas tutikad Puma "TEMPO" ketsid. Müüja-poiss oli väga abivalmis, tassis 9 ja 9 1/2 numbreid ette kahekaupa:) Pärast surusime käppa ja olime üksteisele lõpmatult tänulikud.
Pärast seda roomasin musapoodi HMV, sealt lahkusin 4 CD-ga. Siinkohal juhiks tähelepanu mu albumile "Ära valeta!" ja sellele, et miks kuradi pärast ma ei saa osta kvaliteetset muusikat digitaalselt? Ah? Tahaks osta faile näiteks wav või flac formaadis. Aga kust nahujaast??? Ma ripin need plaadid nagunii kohe arvutisse, sest ma ei kuula ju neid CD pealt:(
Okei, peale seda lippasin mööda mingist prille müüvast vanamutist. Kuna päikeseprillid on teema ammu, siis ostsin ühed 50-taalased täispolaroidsed tundmatu brändi omad. Tunduvad suht normaalsed kalal ja muidu käimiseks.
Nii.
Siis sattusin suurde kaubamajja, mingi B***, seal lendas kohe mingi mutt selga, et mida sa otsid siit. Ma ütlesin, et "emale tahaks mingit parfüümi..." Mutt leidiski minu kirjeldusele mu emale sobivast lõhnast vastava bossi parfüümi. Sain veel mingi ulmepaketi, kus oli 2 mingit kreemi vms ka sees. Pakiti ära ka ilusti. Tõenäoliselt sain räigelt petta, aga ma olen vaatamata sellele rahul, sest ma sain poest 10 sekundiga tulema. Sobib.
Montréal: kolmeteistkümnes päev
Suht tavaline tööpäev kui välja arvata see, et mina pean õpetama PDU tegelasi, kuidas ja millist tarkvara teha... See selleks.
Õhtul lippasime eesti kolleegi ja ühe ungarlase ning ühe rootsi-ungarlasega 3 Amigosse, kus tegime väikesed nachod-burritod-õlled ehk siis eesti keeles sõime õhtust. 3 amigos on suht normull koht keset st Catherine'i rüüd. Või avenüüd.
Peale seda vajusid teine eestlane ja rootsi-ungarlane koju kotile, mina ja ungarlane aga Crescent striidile, kus seekord otsustasime ühe iiri pubi headust testida. Oli hea. Õlu oli hea ja silmarõõmu pakkus eriti rinnakas ettekandja:) Mõlgutasime seal õlleklaasi taga mehelik-seksistlikke mõtteid, arutasime ungari politsei reidi ühe suurema ISP hostingukeskusesse jms. Kolleeg oli veidi mures, et politsei paneb ta vangi, kuna ta olla viimase paari nädala jooksul uploadinud 2 tera(TERA!)baiti erinevat mitte-niiväga-legaalset stuffi:) Ma siis üritasin teda lohutada, et ei juhtu midagi ja kes neid terabaite ikka loeb, ega nad otsa ei saa. Samuti tuli piraattarkvara osas huvitav idee: kui ilmarhärg süüdistab mind tarkvara varastamises ehk siis tarkvara eemaldamises tema seadusliku omaniku valdusest (mis ju vargus peaks olema, eks?), siis ma teeks nii, et kohtusaalis annaks talle üle persetäie CD-sid, millele olen kirjutanud kogu väidetavalt varastatud tarkvara ja ütlen, et "näe, ma annan ju sulle tagasi selle, mis sulle kuulub":p Ei tea, kas töötaks? Ja kui ei, siis miks? Juristid-persevestid-reinlangid, ae?
Õhtul lippasime eesti kolleegi ja ühe ungarlase ning ühe rootsi-ungarlasega 3 Amigosse, kus tegime väikesed nachod-burritod-õlled ehk siis eesti keeles sõime õhtust. 3 amigos on suht normull koht keset st Catherine'i rüüd. Või avenüüd.
Peale seda vajusid teine eestlane ja rootsi-ungarlane koju kotile, mina ja ungarlane aga Crescent striidile, kus seekord otsustasime ühe iiri pubi headust testida. Oli hea. Õlu oli hea ja silmarõõmu pakkus eriti rinnakas ettekandja:) Mõlgutasime seal õlleklaasi taga mehelik-seksistlikke mõtteid, arutasime ungari politsei reidi ühe suurema ISP hostingukeskusesse jms. Kolleeg oli veidi mures, et politsei paneb ta vangi, kuna ta olla viimase paari nädala jooksul uploadinud 2 tera(TERA!)baiti erinevat mitte-niiväga-legaalset stuffi:) Ma siis üritasin teda lohutada, et ei juhtu midagi ja kes neid terabaite ikka loeb, ega nad otsa ei saa. Samuti tuli piraattarkvara osas huvitav idee: kui ilmarhärg süüdistab mind tarkvara varastamises ehk siis tarkvara eemaldamises tema seadusliku omaniku valdusest (mis ju vargus peaks olema, eks?), siis ma teeks nii, et kohtusaalis annaks talle üle persetäie CD-sid, millele olen kirjutanud kogu väidetavalt varastatud tarkvara ja ütlen, et "näe, ma annan ju sulle tagasi selle, mis sulle kuulub":p Ei tea, kas töötaks? Ja kui ei, siis miks? Juristid-persevestid-reinlangid, ae?
neljapäev, 8. november 2007
Montréal: kaheteistkümnes päev
Algatuseks peab kohe ära ütlema, et täna oli veits puisem päev, kui varem. Ilmselt on asi madalrõhkkonnas, minu organism sellega igatahes hästi läbi ei saa:( Uimane on olla, pea on paks ja tahaks ainult magada. Aga sellest hoolimata ei ole ma lasknud tujul langeda!:)
Tööl on nii, et tuleb vist ohjad haarata ja asuda tarkvaraarhitekti auväärsele kohale, aga eks näis.
Täna sai esimest korda kohalikku, hotelli all olevat pesumaja külastatud. Topid aga mündid prigusse (CAD 2.50) ja pulbrit tuleb. Topid aga teised mündid teise prigusse (CAD 1.50) ja masin annab ennast pooleks tunniks sinu kasutusse. Tehtud! Ainuke asi, eheeee:), oli see, et kurat kuigi ma tsekkasin pükste taskuid, oli siiski vist mingi pabertaskurätik kuskile jäänud... Ja arvake, mis masinas toimus? Lumesadu!:) Eks pärast koristada tolmleb siin toas ja riisub paberi kokku, mis riiete küljest maha kuivab.
Eilne hoki lõppes ka kuidagi nii, et Toronto sai õnneks eriti pikalt lutti, vist 5:1 või miskit. Millalgi üritaks siin kohapeal Bell Centeris ka ära käia ühte reaalset mängu vaatamas, saaks nagu õiget fiili tunda. Töökaaslane ütles, et admission dot kommist saab pileteid osta. Piletid, raisk, on kallid, aga kuhu ma selle raha ikka panen, ah?
Üks krdi töökaaslasenahher tuli mind korraks aitama arvuti manu ja ta käed käisid nii kiiresti, et ma ei saanud arugi, kui ta mu firefoxi kõikidest siia aegade jooksul salvestunud vormiväljadest JA PAROOLIDEST tühjaks tegi. Probleem sellest muidugi ei lahenenud. Aitäh!:)
Tööl on nii, et tuleb vist ohjad haarata ja asuda tarkvaraarhitekti auväärsele kohale, aga eks näis.
Täna sai esimest korda kohalikku, hotelli all olevat pesumaja külastatud. Topid aga mündid prigusse (CAD 2.50) ja pulbrit tuleb. Topid aga teised mündid teise prigusse (CAD 1.50) ja masin annab ennast pooleks tunniks sinu kasutusse. Tehtud! Ainuke asi, eheeee:), oli see, et kurat kuigi ma tsekkasin pükste taskuid, oli siiski vist mingi pabertaskurätik kuskile jäänud... Ja arvake, mis masinas toimus? Lumesadu!:) Eks pärast koristada tolmleb siin toas ja riisub paberi kokku, mis riiete küljest maha kuivab.
Eilne hoki lõppes ka kuidagi nii, et Toronto sai õnneks eriti pikalt lutti, vist 5:1 või miskit. Millalgi üritaks siin kohapeal Bell Centeris ka ära käia ühte reaalset mängu vaatamas, saaks nagu õiget fiili tunda. Töökaaslane ütles, et admission dot kommist saab pileteid osta. Piletid, raisk, on kallid, aga kuhu ma selle raha ikka panen, ah?
Üks krdi töökaaslasenahher tuli mind korraks aitama arvuti manu ja ta käed käisid nii kiiresti, et ma ei saanud arugi, kui ta mu firefoxi kõikidest siia aegade jooksul salvestunud vormiväljadest JA PAROOLIDEST tühjaks tegi. Probleem sellest muidugi ei lahenenud. Aitäh!:)
kolmapäev, 7. november 2007
Montréal: üheteistkümnes päev
Täna oli juba maailma juhtiv tööpäev, täie rauaga hommikust õhtuni ninapidi koos. Aij laijk it! (borati aktsendiga).
Õhtul sõitsin metroos koos töökaaslasega, kes on pool aastat tagasi Hiinast Kanadasse emigreerunud. Ma ei küsind miks, aga tüüp on rahul, tundub nii. Ta on ka töö juures mu "mentor" ehk siis tema on antud projektiga pikemalt tegelenud ja teab, kus mis asjad asuvad. Varsti tean mina ka!:)
Õhtul sõime "sooja võileiba", mis ka seekord jäid natukene liiga kauaks ahju - kokakunstis meil õppimist jagub. Kõrvale vaatasime hokit - Torontot lüpstakse hetkel Ottawa poolt ikka väga haledalt. Praegu panin kirjutamise ja töötamise ajaks teleka kinni, aga viimane seis oli 3:0 O kasuks, mis on tegelt hea, sest Toronto on teatavasti Montreali suurim ja vastikuim vaenlane. Ühinen oma ajutise kodulinna vaenlase vaenlasega! M-l on mäng ikka kuidagi väga liimist lahti. Neil on olnud mingi 3-4 powerplay'd ja nad lihtsalt ei suuda jõuda teise väravani, loobivad poole platsi pealt mõttetult. Ottawa tüübid samal ajal teevad ilusaid pettekaid ja lupsti! jälle värav. Ilus mäng. Alati, kui Toronto kaotab, on ilus mäng.
Õhtul sõitsin metroos koos töökaaslasega, kes on pool aastat tagasi Hiinast Kanadasse emigreerunud. Ma ei küsind miks, aga tüüp on rahul, tundub nii. Ta on ka töö juures mu "mentor" ehk siis tema on antud projektiga pikemalt tegelenud ja teab, kus mis asjad asuvad. Varsti tean mina ka!:)
Õhtul sõime "sooja võileiba", mis ka seekord jäid natukene liiga kauaks ahju - kokakunstis meil õppimist jagub. Kõrvale vaatasime hokit - Torontot lüpstakse hetkel Ottawa poolt ikka väga haledalt. Praegu panin kirjutamise ja töötamise ajaks teleka kinni, aga viimane seis oli 3:0 O kasuks, mis on tegelt hea, sest Toronto on teatavasti Montreali suurim ja vastikuim vaenlane. Ühinen oma ajutise kodulinna vaenlase vaenlasega! M-l on mäng ikka kuidagi väga liimist lahti. Neil on olnud mingi 3-4 powerplay'd ja nad lihtsalt ei suuda jõuda teise väravani, loobivad poole platsi pealt mõttetult. Ottawa tüübid samal ajal teevad ilusaid pettekaid ja lupsti! jälle värav. Ilus mäng. Alati, kui Toronto kaotab, on ilus mäng.
Montréal: kümnes päev
Esimene normaalne tööpäev, saime lähtekoodile ligi ja asusime uurima-puurima, mida teha saab ning mida tahetakse. Õhtul sai veel väikest Eesti töövõlga lahendatud. Töö teeb inimesest ahvi.
pühapäev, 4. november 2007
Montréal: kaheksas päev
Täna sõitsime hommikul metrooga pika maa maha, et minna Carrefour Lavali kaubanduskeskusesse. See on selline tühine paarikümnetuhanderuudune ja paarisaja poega kohake Montralist põhja pool, jeesuse saare peal.
Läksin sinna kindla eesmärgiga.
Läksin sinna eesmärgiga teha Stiiv Džoobž veel rikkamaks, kui ta on.
Carrefour Lavalis asub nimelt Montreali kandi ainuke Applestore.
Viisin oma raha sinna ja tagasi tulin iPod Classicuga (80 GB) pluss ostsin veel nahast tupe talle ja FM saatja-autolaadija, millega ma saan ka autos oma iPodi kuulata. Oujee, beibi!! Aim ixsaited ja kui Eestisse jõuan, laen kogu oma (legaalselt soetatud) muusika sinna sisse. Esimene asi, mis sinna laetud saab, on loomulikult Sven Varkeli "Ära valeta!" album;)
Lisaks saab siinkohal jätkata mu vana head tiiseli püksirihmasaagat (loe paar posti eestpoolt). Nimelt astusin oma armsa abikaasa soovituse peale sisse Old Navy poodi ja see, mis sealt leidsin, oli *tavaline* *nahast* *püksirihm*. Hind 11.95 CAD. Võtsin 2 tükki. Kassas selgus, et RAISK, kuradi RAISK, ma ütlen - püksirihmadel oli veel 50 (VIISKÜMMEND) prossa allahindlust. Seega maksin 11.95 kanada toltsi 2 *tavalise* *nahast* *püksirihma* eest. Mine seav***u, Diesel. Thanks!
Läksin sinna kindla eesmärgiga.
Läksin sinna eesmärgiga teha Stiiv Džoobž veel rikkamaks, kui ta on.
Carrefour Lavalis asub nimelt Montreali kandi ainuke Applestore.
Viisin oma raha sinna ja tagasi tulin iPod Classicuga (80 GB) pluss ostsin veel nahast tupe talle ja FM saatja-autolaadija, millega ma saan ka autos oma iPodi kuulata. Oujee, beibi!! Aim ixsaited ja kui Eestisse jõuan, laen kogu oma (legaalselt soetatud) muusika sinna sisse. Esimene asi, mis sinna laetud saab, on loomulikult Sven Varkeli "Ära valeta!" album;)
Lisaks saab siinkohal jätkata mu vana head tiiseli püksirihmasaagat (loe paar posti eestpoolt). Nimelt astusin oma armsa abikaasa soovituse peale sisse Old Navy poodi ja see, mis sealt leidsin, oli *tavaline* *nahast* *püksirihm*. Hind 11.95 CAD. Võtsin 2 tükki. Kassas selgus, et RAISK, kuradi RAISK, ma ütlen - püksirihmadel oli veel 50 (VIISKÜMMEND) prossa allahindlust. Seega maksin 11.95 kanada toltsi 2 *tavalise* *nahast* *püksirihma* eest. Mine seav***u, Diesel. Thanks!
Montréal: seitsmes päev
Täna (eile) ei juhtunud eriti midagi peale selle, et tööl saime asjad lõppude lõpuks pärast tuhandeid meile ja mõttetu abi it helpdeskilt asjad nii kaugele, et saime mingi osa vajalikust lähtekoodist kätte. Suur samm edasi!
reede, 2. november 2007
Montréal: kuues päev
Päeval tekkis mõte minna kinno. Tegelikult tekkis see juba päev varem, aga selles kinos polnud seda filmi. Tahtsin näha Saw IV. Googlest leidsin kino ja koha ning ajad (vihjeks - kirjuta googlisse filmi nimi ja linna nimi, kus tahad seda näha - suht fantastiline, mis!). Kutsusin ka paar kolleegi kaasa, kes kiitsid mõtte heaks. Õhtul kell 7 asusime siis hotellist teele ning peale natukest kõndimist olimegi Cinema Banque Scotia Montreal juures. Pilet maksis CAD 11.95 ning lippasime saali. Meil jahvatatakse hullult, kui mingi pederebane kavatseb järjekordse "multipleksi" ehitada, aga lepime kokku, et normaalne kino ongi tuhande saaliga. milleks ehitada mingi väike putka, kus ühte filmi kedrata? Enivei, saal nr 1 oli suur ja mugav, väga suure kaldega, nii et kellelgi ei jää midagi nägemata, kui mingi pekikukal ees istub. Treilereid ja reklaame näidati ÜLIpikalt, mingi 15-20 minti vähemalt. Aga noh, lõpuks hakkas film ise ka pihta. Võrreldes esimese kolme "saega" oli see, noh, kuidas öelda:
1) verisem
2) aktsioonikam
3) lõppkokkuvõttes halvem
Oli tunda, et loost üritatakse viimast välja väänata. Efektid ja piinamised ja suremised ja laibad olid muidugi superlux, aga kuna esimesed 3 olid liiga head, siis see jäi natuke alla neile. Ei olnud halb film, aga väga hea ka mitte. Ütleme nii, et viiest 2 ja pool annaks hindeks. Üle vaadata soovitan igal juhul, paar väga raju kohta olid seal;)
Pärast kino võtsime itaallase ja madjariga hardrockcafes ühed õlled ja tulime tulema. HRC-s näidati (üllatus-üllatus, eks!;:)) hokimängu, mis tegelt toimus samal ajal ka meile suht lähedal Bell Centeris. Pull oli vaadata, kuidas tüübid läksid platsil kaklema ja kohtunikud ootasid rahulikult mingi minut või poolteist enne kui vahele läksid. Noh, eks nad said aru, et vanadel on vaja aru välja lasta:D
1) verisem
2) aktsioonikam
3) lõppkokkuvõttes halvem
Oli tunda, et loost üritatakse viimast välja väänata. Efektid ja piinamised ja suremised ja laibad olid muidugi superlux, aga kuna esimesed 3 olid liiga head, siis see jäi natuke alla neile. Ei olnud halb film, aga väga hea ka mitte. Ütleme nii, et viiest 2 ja pool annaks hindeks. Üle vaadata soovitan igal juhul, paar väga raju kohta olid seal;)
Pärast kino võtsime itaallase ja madjariga hardrockcafes ühed õlled ja tulime tulema. HRC-s näidati (üllatus-üllatus, eks!;:)) hokimängu, mis tegelt toimus samal ajal ka meile suht lähedal Bell Centeris. Pull oli vaadata, kuidas tüübid läksid platsil kaklema ja kohtunikud ootasid rahulikult mingi minut või poolteist enne kui vahele läksid. Noh, eks nad said aru, et vanadel on vaja aru välja lasta:D
neljapäev, 1. november 2007
Montréal: viies päev
Tänane päev algas rutiinselt äratusega kell 6.40 ja hommikusöögiga kell 7. Hommikusöök kisub üksluiseks, ikka sama "scrambled eggs", mingi pihv jne. Õnneks on putru ka, aga see täiesti mage ja siuke lögane, mitte nagu see, mida ma ise hommikuti teeks:) Aga noh, elab üle. Lisaks selgus, et ka kontori all olevas töölissööklas saab juba hommikust saati süüa ja seal on täitsa ok valik.
Päris tööd ei ole saanud veel teha, sest faking kliirkeissi pole veel arvutisse saanud ja tundub, et läheb aega sellega. Kliirkeiss on siuke lahe aibiemmi soft, umbes nagu aatompomm vihmaussi tapmiseks.
Õhtul võtsin kätte ja läksin ülemereajal esimest korda trenni - lippasin mingi 20 minti lindi peal ja tõstsin paar hantlit ühest kohast teise. Pärast olin 5 minti selles varem kirjeldatud kanada saunas. Noh, abiks ikka:)
Kolleeg ei viitsind välja õhtust sööma ronida, nii ma siis seilasin üksi ringi. Läksin 2 tänavat allapoole, st catherine tänavale - see on igasuguseid hiina, jaapani, vietnami, mehhiko, itaalia jne söögikohti paksult täis. Sadasin ühte vietnami-jaapani-hiina kohta sisse ja võtsin istet. Siinkohal soovitus - tsekka läbi akna, kas kohalikke on söömas;) Kui on, siis on bro koht.
Enivei, võtsin seal mingi siukse asja nagu "Salted squids and shrimps" - järeldus on ühene: Eesti vastavasisulised söögikohad - tõtake arenema!!! No tõsiselt! Kurat, sulle ei pakuta mingit pläga, vaid konkreetseid asju konkreetse maitsega, mida teevad konkreetse väljanägemisega, et mitte öelda kilidest tüübid, kes tõesti asja jagavad. Puhas retsept minu poolt! Eheee, toidu juurde oli märgitud üks pipar, aga mina loll higistasin peale 3 suutäit ikka nagu oma pulmapäeval. Fakk, mis siis oleks saanud, kui oleks mingi 3 pipraga roa võtnud? Väikese puuksu korral oleks maja maha põlenud? Kuri värk. puhas kurjus ja õelus ja viha lolluse vastu, just nagu mu sooloalbumgi;)
Telekas tambivad 2 kandilist neegrit teineteise nurkasid veidi ümaramaks. Peters kikkis mcgilli vms tondi ässi just. Kuigi vahepeal oli vana peaaegu nokaudis, suutis ta siiski lõpuks võita.
Teen nüüd veits tööd, tundub, et ajavahe enam väga ei murra, hetkel on olemine just nagu oleks Eestiski kell 10 õhtul:)
Päris tööd ei ole saanud veel teha, sest faking kliirkeissi pole veel arvutisse saanud ja tundub, et läheb aega sellega. Kliirkeiss on siuke lahe aibiemmi soft, umbes nagu aatompomm vihmaussi tapmiseks.
Õhtul võtsin kätte ja läksin ülemereajal esimest korda trenni - lippasin mingi 20 minti lindi peal ja tõstsin paar hantlit ühest kohast teise. Pärast olin 5 minti selles varem kirjeldatud kanada saunas. Noh, abiks ikka:)
Kolleeg ei viitsind välja õhtust sööma ronida, nii ma siis seilasin üksi ringi. Läksin 2 tänavat allapoole, st catherine tänavale - see on igasuguseid hiina, jaapani, vietnami, mehhiko, itaalia jne söögikohti paksult täis. Sadasin ühte vietnami-jaapani-hiina kohta sisse ja võtsin istet. Siinkohal soovitus - tsekka läbi akna, kas kohalikke on söömas;) Kui on, siis on bro koht.
Enivei, võtsin seal mingi siukse asja nagu "Salted squids and shrimps" - järeldus on ühene: Eesti vastavasisulised söögikohad - tõtake arenema!!! No tõsiselt! Kurat, sulle ei pakuta mingit pläga, vaid konkreetseid asju konkreetse maitsega, mida teevad konkreetse väljanägemisega, et mitte öelda kilidest tüübid, kes tõesti asja jagavad. Puhas retsept minu poolt! Eheee, toidu juurde oli märgitud üks pipar, aga mina loll higistasin peale 3 suutäit ikka nagu oma pulmapäeval. Fakk, mis siis oleks saanud, kui oleks mingi 3 pipraga roa võtnud? Väikese puuksu korral oleks maja maha põlenud? Kuri värk. puhas kurjus ja õelus ja viha lolluse vastu, just nagu mu sooloalbumgi;)
Telekas tambivad 2 kandilist neegrit teineteise nurkasid veidi ümaramaks. Peters kikkis mcgilli vms tondi ässi just. Kuigi vahepeal oli vana peaaegu nokaudis, suutis ta siiski lõpuks võita.
Teen nüüd veits tööd, tundub, et ajavahe enam väga ei murra, hetkel on olemine just nagu oleks Eestiski kell 10 õhtul:)
kolmapäev, 31. oktoober 2007
Montréal: neljas päev
Neljanda päeva kohta pole midagi eriti kirjutada, sest see oli suht tavaline tööpäev. Siiski - skaibiga kodustega peetud videokõne toimis hästi. Kui ma Chucki kutsusin, siis kaamerast oli näha, kuidas vanal hakkas saba lippama ning kuidas ta hakkas mind arvutikasti seest otsima. Sviit!!!:)
Üks asi siiski ka elu-olu kohta, õieti kaks.
Esiteks - autodel pole siin ees numbreid, ainult taga on. Võta sa kinni, miks. Esiots on muidugi kergem sedasi ja kütust kulub vähem.
Teiseks - pakendamine. Poes käeb räige pakendamine. Kassas, sel ajal kui sina otsid rahakotti, pakib müüja ise või väike abiline kõik asjad mitmesse kilekotti by default. Ma ei tea, mis juhtuks, kui ma neile oma riidest koti (mis küll koju jäi kahjuks) ulataks - ilmselt nad pakiks selle ka kilekotti:) Kurb on seda vaadata tegelikult. Mul on nelja päevaga kogunenud mingi 10 kilekotti. Nagu wtf.
Tööpäev läks normullilt. Õhtul sai hotellis väikest näksimist täiesti tasuta (elik hinna sees) - ise ei pidanudki süüa tegema. Peale seda sai natuke tööga konte murtud ja oli tunda, et ajavahe hakkab taanduma kõikvõimsa inimorganismi ees. Täna peaks juba täitsa OK olema ja saab õhtul veel kauem tööd teha:)
Üks asi siiski ka elu-olu kohta, õieti kaks.
Esiteks - autodel pole siin ees numbreid, ainult taga on. Võta sa kinni, miks. Esiots on muidugi kergem sedasi ja kütust kulub vähem.
Teiseks - pakendamine. Poes käeb räige pakendamine. Kassas, sel ajal kui sina otsid rahakotti, pakib müüja ise või väike abiline kõik asjad mitmesse kilekotti by default. Ma ei tea, mis juhtuks, kui ma neile oma riidest koti (mis küll koju jäi kahjuks) ulataks - ilmselt nad pakiks selle ka kilekotti:) Kurb on seda vaadata tegelikult. Mul on nelja päevaga kogunenud mingi 10 kilekotti. Nagu wtf.
Tööpäev läks normullilt. Õhtul sai hotellis väikest näksimist täiesti tasuta (elik hinna sees) - ise ei pidanudki süüa tegema. Peale seda sai natuke tööga konte murtud ja oli tunda, et ajavahe hakkab taanduma kõikvõimsa inimorganismi ees. Täna peaks juba täitsa OK olema ja saab õhtul veel kauem tööd teha:)
teisipäev, 30. oktoober 2007
Montréal: kolmas päev
Esmaspäev oli siis esimene ametlik tööpäev siin. Hommikul kappasime metroopeatusesse (Atwater), mis on hotellist ca 200 meetrit. Ostsime piletid (3 päeva kaart CAD17, kuukaart CAD65) ja andsime ketsi. Tööle sõitmiseks peame 1 korra ümber istuma, aga ümber istumine on tehtud väga lahedalt siin - kõnnid lihtsalt perrooni teise äärde ja oledki teisel liinil. Ei pea korruste vahel tuulama jne. Tagasi sõites oli sama pull.
Tööpäev kui selline oli OK, leidsime üles oma kontaktisiku ja saime omale normaalse ruumi ja kõik tundub sujuvat. Lõunal käisime suures töölissööklas, kus saab valida ca 4 päevaroa vahel pluss salatid ja veed ja kohvid ja muud jutud. Parem kui Eestis ükskõik kus.
Õhtul lippasime metrooga hotelli (koju) tagasi. Läksime toidupoest läbi, et soola ja paari maitseainet osta ning nägime, kuidas turvamees võttis ühe poevarga kinni. Siuke tüsedam neegriplika oli, lõugas ikka väga ägedalt, et tema pole võtnud jne. Ei midagi, lohistati taha ruumi. Lammutas seal ust ja üritas välja pääseda iga hinna eest, julm action. Turvamees oli ka lahe, erariietes siuke hall nähtamatu vanamees, aga nillis pidevalt ringi seal.
Mis iganes, jõudsime koju, keetsime kartulit ja praadisime liha ning toomasvitsutasime kõhud täis. Telekast tuli mingi rammumeeste saade ja Eesti poiss Andrus Murumets (ei tea, kas Ilja Murometsa sugulane?:)) oli seal numero uuno! Päriselt ka.
Noh, siis sai veel natuke tööd tehtud ja ajavahe niitis peagi jalust.
Oh jobt, ühte asja ju unustasin kirjutada - pühapäeval, kui pargis käisime, siis nägime megalt oravaid. Neid on siin PALJU. Ja nad on hellalt paksuks söödetud:)
Tööpäev kui selline oli OK, leidsime üles oma kontaktisiku ja saime omale normaalse ruumi ja kõik tundub sujuvat. Lõunal käisime suures töölissööklas, kus saab valida ca 4 päevaroa vahel pluss salatid ja veed ja kohvid ja muud jutud. Parem kui Eestis ükskõik kus.
Õhtul lippasime metrooga hotelli (koju) tagasi. Läksime toidupoest läbi, et soola ja paari maitseainet osta ning nägime, kuidas turvamees võttis ühe poevarga kinni. Siuke tüsedam neegriplika oli, lõugas ikka väga ägedalt, et tema pole võtnud jne. Ei midagi, lohistati taha ruumi. Lammutas seal ust ja üritas välja pääseda iga hinna eest, julm action. Turvamees oli ka lahe, erariietes siuke hall nähtamatu vanamees, aga nillis pidevalt ringi seal.
Mis iganes, jõudsime koju, keetsime kartulit ja praadisime liha ning toomasvitsutasime kõhud täis. Telekast tuli mingi rammumeeste saade ja Eesti poiss Andrus Murumets (ei tea, kas Ilja Murometsa sugulane?:)) oli seal numero uuno! Päriselt ka.
Noh, siis sai veel natuke tööd tehtud ja ajavahe niitis peagi jalust.
Oh jobt, ühte asja ju unustasin kirjutada - pühapäeval, kui pargis käisime, siis nägime megalt oravaid. Neid on siin PALJU. Ja nad on hellalt paksuks söödetud:)
esmaspäev, 29. oktoober 2007
Montréal - teine päev
Täna oli siis esimene täispikk päeva Montréalis. Pühapäev. Ärkasin kell 7.50, ajavahest ikka suht segaduses. Pea valutas, ilmselt eile lennureisil tarbitust. Aga võib-olla ka üleväsimusest.
Hommikusöök toimub meil 0 korrusel ja seal oli valida... Ei olnud väga palju valida. Sõime skrämblitud eegse, mingi pannkoogi ja tortilla ja asja, mida nad vorstiks (sausage) nimetavad, aga mis hoopis rakvere pihv välja nägi. Lisaks olid seal coolid vahvlimasinad ning topsikutes valmis tehtud vahvlitainas. Valasin selle masinasse ja 3 mindi pärast sai kätte suht puise vahvli. Suure moosi ja siirupiga sai ka see söödud-proovitud.
OK, seejäre tsillisime veits, proovisin firmasisest IP telefoni, mis toimis täitsa hästi. VPN-i kaudu olen firma võrgus ja kõne tehakse justkui Eestist e siis saan eesti-sisese hinnaga rääkida. Ärge rääkige mulle skaibist vms - seal ma ei saa soodsalt helistada suvalisele numbrile. Jah, kahe arvuti vahel saab tasuta rääkida ja selle mõnu ka piirneb.
Seejärel läksime linna uudistama. Kõigepealt leidsime lähedalt suht suure kaubanduskeskuse, kust olevast elektroonikapoest leidsime normaalsed juhtmed läpakate adapteritele. Tehtud.
Siis võtsime kätte ja ronisime Mont Royali otsa, kust avanes megavaade (pilte ei viitsi hetkel sisse imeda) M-linnale. Lahe.
Seejärel tulime alla ja vaatasime linna, käisime läbi Downtownist, kus on pilvelõhkujad. Täna ei lõhkunud nad sittagi, oli superilm, aga eile, kui pilv oli vastu maad, siis küll.
Seejärel lippasime CHinatowni ja Lonely Planeti raamatust tsekkasin välja söögikoha, mis oli puhas kuld! Koha nimi oli Phò Bac ning olgem ausad - kõik eesti tsopstiksid võivad karuauku kerida selle kõrval! See on pmtselt vietnaami supi koht, aga lisaks supile, mis oli superlux, sai veel siukse roa veits praetud liha ja köögiviljadega, mis viis keele sinnasamusesse. Nagu päriselt.
OK, siis lippasime tagasipoole ja käisime toidupoest läbi, ostsime paariks päevaks õhtusöögikraami ja õltsi (sama keskus, kust hommikul juhtmed võtsime). Pood oli siuke keskmise suurusega ja valik on ikka sitaks suur. Ei ole nii nagu Eestis, et on 3 asja neljas reas.
Hotelli jõudes otsustasime sauna minna, saun on meil viimasel korrusel. Läksime sinna, selgus, et saun on siuke, noh... 2 peldikupoti, 2 kraanikausi ja 2 KÜLMA vee dušiga eesruum ning leiliruum, mida keegi polnud küdema pannud. Impeeriumi tagasilöök! OK, olime leplikud, panime sauna küdema ning lendasime kõrvalruumi 10x10 meetrisesse basseini. See on korralik ning vaade akendest (20. korrus) on mega! Loojuva päikese saatel suplesime seal, kuni saun soojenes. Läksime sauna, mingi 35 kraadi C järgi oli ehk sisse vedanud, sulasime. Käisime siis külma veega duši alt läbi ja võtsime naabrimehega 2 õltsi ning veits mustaks põlenud juustuleibu (süsi on kõhule hea):) Saun pole siin tehtud chillimiseks, vaid selleks, et sa seal ei käiks või siis selleks, et hotell saaks punkti/tärni kirja. Peaks äkki naiste poolt proovima?
Enivei, siin ma nüüd olen. Päev oli kokkuvõttes OK ja poolsportlik.
Hommikusöök toimub meil 0 korrusel ja seal oli valida... Ei olnud väga palju valida. Sõime skrämblitud eegse, mingi pannkoogi ja tortilla ja asja, mida nad vorstiks (sausage) nimetavad, aga mis hoopis rakvere pihv välja nägi. Lisaks olid seal coolid vahvlimasinad ning topsikutes valmis tehtud vahvlitainas. Valasin selle masinasse ja 3 mindi pärast sai kätte suht puise vahvli. Suure moosi ja siirupiga sai ka see söödud-proovitud.
OK, seejäre tsillisime veits, proovisin firmasisest IP telefoni, mis toimis täitsa hästi. VPN-i kaudu olen firma võrgus ja kõne tehakse justkui Eestist e siis saan eesti-sisese hinnaga rääkida. Ärge rääkige mulle skaibist vms - seal ma ei saa soodsalt helistada suvalisele numbrile. Jah, kahe arvuti vahel saab tasuta rääkida ja selle mõnu ka piirneb.
Seejärel läksime linna uudistama. Kõigepealt leidsime lähedalt suht suure kaubanduskeskuse, kust olevast elektroonikapoest leidsime normaalsed juhtmed läpakate adapteritele. Tehtud.
Siis võtsime kätte ja ronisime Mont Royali otsa, kust avanes megavaade (pilte ei viitsi hetkel sisse imeda) M-linnale. Lahe.
Seejärel tulime alla ja vaatasime linna, käisime läbi Downtownist, kus on pilvelõhkujad. Täna ei lõhkunud nad sittagi, oli superilm, aga eile, kui pilv oli vastu maad, siis küll.
Seejärel lippasime CHinatowni ja Lonely Planeti raamatust tsekkasin välja söögikoha, mis oli puhas kuld! Koha nimi oli Phò Bac ning olgem ausad - kõik eesti tsopstiksid võivad karuauku kerida selle kõrval! See on pmtselt vietnaami supi koht, aga lisaks supile, mis oli superlux, sai veel siukse roa veits praetud liha ja köögiviljadega, mis viis keele sinnasamusesse. Nagu päriselt.
OK, siis lippasime tagasipoole ja käisime toidupoest läbi, ostsime paariks päevaks õhtusöögikraami ja õltsi (sama keskus, kust hommikul juhtmed võtsime). Pood oli siuke keskmise suurusega ja valik on ikka sitaks suur. Ei ole nii nagu Eestis, et on 3 asja neljas reas.
Hotelli jõudes otsustasime sauna minna, saun on meil viimasel korrusel. Läksime sinna, selgus, et saun on siuke, noh... 2 peldikupoti, 2 kraanikausi ja 2 KÜLMA vee dušiga eesruum ning leiliruum, mida keegi polnud küdema pannud. Impeeriumi tagasilöök! OK, olime leplikud, panime sauna küdema ning lendasime kõrvalruumi 10x10 meetrisesse basseini. See on korralik ning vaade akendest (20. korrus) on mega! Loojuva päikese saatel suplesime seal, kuni saun soojenes. Läksime sauna, mingi 35 kraadi C järgi oli ehk sisse vedanud, sulasime. Käisime siis külma veega duši alt läbi ja võtsime naabrimehega 2 õltsi ning veits mustaks põlenud juustuleibu (süsi on kõhule hea):) Saun pole siin tehtud chillimiseks, vaid selleks, et sa seal ei käiks või siis selleks, et hotell saaks punkti/tärni kirja. Peaks äkki naiste poolt proovima?
Enivei, siin ma nüüd olen. Päev oli kokkuvõttes OK ja poolsportlik.
pühapäev, 28. oktoober 2007
Esimene päev: Teel Montréali
27. oktoobri hommikul kell 6:07 astusin kodust välja ja sõitsin Lennujaama. Peale checkinni ja turvakontrolli edukat läbimist asusin Praha lennu ootele. Turvakontrollis oli minu ees üks mees, kes lendas vist hurrgaadasse või mingisse muusse eestlaste seas poppi kuurortisse. Tal oli kotis mingi kahtlane asi. Tuli väja, et see on pinal. Mees õiendas seal "võtke siis lahti ja vaadke jne", turva ütles, et võtke ise. Tal oli pinal isoleerpaelaga kinni pandud "et asjad välja ei kukuks". Pinalis oli sirkel. Ikka läheb jebitvuses sirklit vaja!
Prahasse jõudsime täis kõhuga, sest erinevalt Estoonjan Airist, kellel lennukid on pidevalt katki ja hilinevad, saab Chech Airlines lennuki pardal ka üsna normaalselt süüa/juua.
Praha lennujaam on suht peldik, šoppamisvõimalusi on vähe, viskivalik olematu. Chillisime seal oma 3 tundi ära ja lippasime Montreali lennu värava juurde. Seal ees oli mingi immigratsioonitibi, keda huvitas, et miks ma ikka Kanadasse lähen ja kas mul tööluba on jne. Tööle lähen ja ei ole luba. Noh, pole hullu, uudishimu on normaalne inimlik omadus.
Ootesaalis vaatasin, et wtf Devin Townsend ka koju lendamas... Mingi sarnane tüüp oli, aga sellest hiljem.
Saime lõpuks lennukisse, mingi abielupaar oli sattunud jube eraldi istuma ja nad tahtsid ära vahetada koha minuga. Mul oli suva, saigi vahekäigu poole istuma (mis pikal lennul on hea) ja lisaks sattusin "Devin Townsendi" kõrvale. Koht 10B. Lennuk oli õhubuss 310. SUUR, bljäd. Siis öeldi nagu ikka "arm the doors and crosscheck", kui hakkas Jama. Selgus, et minu selja taga olev avaruväljapääsu uks ei survestu või vähemalt signaallamp ei tööta. Siis tulid Tšehhi remondimehed ja tegid ukse korda. Poolteist tundi läks aega. Algul polnud neil akutrelligi, aga lennuki ukse sees on mitu kruvi? Miljon vähemalt.
Enivei, lend kulges üsna normaalselt, 2x sai süüa ja juua sai nii palju kui tahtsid, aga väga palju ei viitsinud juua, kuna neil oli seal ainult Juhan Jalutaja Punane Silt, mis ei ole just maailma parim jook. Kui teaks, et purju ei teeks, siis küll tilkagi alla ei läheks (klassikuid tsiteerides).
Oli mis oli, aga lõpuks maandusime Montrealis Trudeau lennuväljal. Immigratsioonivana küsis 2 lihtsat küsimust, mille vastused olid mul tagataskus ja saimegi tulema. Kohvrid olid ka seekord õige lennu peale sattunud, nii et milleks viriseda!
Taksoga tulime linna (lennujaam on suht linna lähedal), andsime taksistile 40 taala ja kõik oli okei. Hotelli sissemöllimislauas olid 2 üliagarat tibi, kes meid väga püüdlikult teenindada püüdes meie krediitkaardid ja nimed sassi ajasid jne. Mis rohkem hämmastas, oli see, kui olin juba sisse elanud oma sviiti (2 tuba, vannituba, köök, rõdu, 17. korrus, city vaade ja 2kesi oleme - igal oma ning sarnane!), siis helistas vastuvõtust tibi ja küsis üle, et kas KÕIK on ikka KORRAS!?!?:D Ütlesin, et superlux on kogu värk.
Nonii, siis lippasime alla, tibid küsisid veel kord üle, et kas tunneme ennast hästi, ütlesime väsinult jajah ja saime nende käest lähima supermarche aadressi. Supermarchest ostsime väikese sushi, liha, banaani ja õltsi ja tulime oma 17. korrusele tagasi. Kühveldasime stuffi omale näost sisse ja tuttu. Päev oli faking pikk olnd ikka, sest hommikul ärkasin Eestis kell 5.30 ja siin läksin magama kohaliku aja järgi kell 20.00, kusjuures vahepeal keerasime kella 7 tundi tagasi ka.
Prahasse jõudsime täis kõhuga, sest erinevalt Estoonjan Airist, kellel lennukid on pidevalt katki ja hilinevad, saab Chech Airlines lennuki pardal ka üsna normaalselt süüa/juua.
Praha lennujaam on suht peldik, šoppamisvõimalusi on vähe, viskivalik olematu. Chillisime seal oma 3 tundi ära ja lippasime Montreali lennu värava juurde. Seal ees oli mingi immigratsioonitibi, keda huvitas, et miks ma ikka Kanadasse lähen ja kas mul tööluba on jne. Tööle lähen ja ei ole luba. Noh, pole hullu, uudishimu on normaalne inimlik omadus.
Ootesaalis vaatasin, et wtf Devin Townsend ka koju lendamas... Mingi sarnane tüüp oli, aga sellest hiljem.
Saime lõpuks lennukisse, mingi abielupaar oli sattunud jube eraldi istuma ja nad tahtsid ära vahetada koha minuga. Mul oli suva, saigi vahekäigu poole istuma (mis pikal lennul on hea) ja lisaks sattusin "Devin Townsendi" kõrvale. Koht 10B. Lennuk oli õhubuss 310. SUUR, bljäd. Siis öeldi nagu ikka "arm the doors and crosscheck", kui hakkas Jama. Selgus, et minu selja taga olev avaruväljapääsu uks ei survestu või vähemalt signaallamp ei tööta. Siis tulid Tšehhi remondimehed ja tegid ukse korda. Poolteist tundi läks aega. Algul polnud neil akutrelligi, aga lennuki ukse sees on mitu kruvi? Miljon vähemalt.
Enivei, lend kulges üsna normaalselt, 2x sai süüa ja juua sai nii palju kui tahtsid, aga väga palju ei viitsinud juua, kuna neil oli seal ainult Juhan Jalutaja Punane Silt, mis ei ole just maailma parim jook. Kui teaks, et purju ei teeks, siis küll tilkagi alla ei läheks (klassikuid tsiteerides).
Oli mis oli, aga lõpuks maandusime Montrealis Trudeau lennuväljal. Immigratsioonivana küsis 2 lihtsat küsimust, mille vastused olid mul tagataskus ja saimegi tulema. Kohvrid olid ka seekord õige lennu peale sattunud, nii et milleks viriseda!
Taksoga tulime linna (lennujaam on suht linna lähedal), andsime taksistile 40 taala ja kõik oli okei. Hotelli sissemöllimislauas olid 2 üliagarat tibi, kes meid väga püüdlikult teenindada püüdes meie krediitkaardid ja nimed sassi ajasid jne. Mis rohkem hämmastas, oli see, kui olin juba sisse elanud oma sviiti (2 tuba, vannituba, köök, rõdu, 17. korrus, city vaade ja 2kesi oleme - igal oma ning sarnane!), siis helistas vastuvõtust tibi ja küsis üle, et kas KÕIK on ikka KORRAS!?!?:D Ütlesin, et superlux on kogu värk.
Nonii, siis lippasime alla, tibid küsisid veel kord üle, et kas tunneme ennast hästi, ütlesime väsinult jajah ja saime nende käest lähima supermarche aadressi. Supermarchest ostsime väikese sushi, liha, banaani ja õltsi ja tulime oma 17. korrusele tagasi. Kühveldasime stuffi omale näost sisse ja tuttu. Päev oli faking pikk olnd ikka, sest hommikul ärkasin Eestis kell 5.30 ja siin läksin magama kohaliku aja järgi kell 20.00, kusjuures vahepeal keerasime kella 7 tundi tagasi ka.
neljapäev, 25. oktoober 2007
Ilmus mu sooloalbum "Ära valeta!"
Sel nädalal tegin avalikuks oma 2 ja pool aastat küpsenud salaplaani. Lasin välja oma sooloalbumi, mille tegemist alustasin juba 2005. aastal. Plaanisin sellega suurejooneliselt tähistada oma 30. juubelit, aga paraku jõudsid 30 ja isegi 31 enne ette kerida, kui album valmis sai.
Milles asi?
See album räägib minust, minu mõtetest ja maailmast ning on äärmiselt otsekohene ning otse asju välja ütlev. Seal ei keerutata. Seal öeldakse seda, mida vaja ja öeldakse karmilt ning otse. Paljudele see ei meeldi, inimesed viimasel ajal justkui kardavad midagi (Savisaart, Ansipit, kapot?!). Ma arvan, et kodanikuühiskonna ja demokraatia üks tunnuseid on see, kui inimesed ei pea kartma selle pärast, mida nad välja ütlevad, eriti siis, kui jutus on terakegi tõtt!
Kas sind vihastab inimeste hoolimatus ümbritseva suhtes?
Kas sind ajab närvi mõnede „valitute“ ülbus valijate suhtes?
Sa pole löönud käega ega kaotanud lootust, et ükskord tuleb parem aeg?
See muusika ja see sõnum on meie võimalus seista vastu kõikjal vohavale lauslollusele ning poliitikute enesekesksusele ja öelda neile kartmatult otse näkku „Ära valeta!“ iga kord, kui nad suu avavad.
Minu suhtumist iseloomustab väga hästi see burksi peale kusemise pilt...
Muusika
Lood albumil on:
Võitjad (soolod Martti Nõu)
Väikesed valed
Raju (soolod Tarvo Valm)
Päike
Õigus surra
Napilt mööda (soolod Tarvo Valm)
Armutu aeg
Vabaduse võimalikkus (soolo Mart Karu)
Ka sinu jaoks on kuskil kuul (soolo Martti Nõu)
Meie maa (soolo Roland Koskinen)
Album sisaldab lugusid väga pikast ajavahemikust, vanim lugu (Võitjad) pärineb aastast 1993, Heavy Angels'i aegadest. Samuti on seal paar lugu Ignorabimuse perioodist (Päike ja Vabaduse võimalikkus) ning ülejäänud on kirjutatud 2005-2006. Ma olen tahtnud eluaeg teha korralikku heavy-albumit, kus erinevalt enamikest Eesti bändidest ka lauldakse ning kus erinevalt enamikust tänapäeva pop-pask-core-ma-ei-tea-mis metalist on 3-minutilised kitarrisoolod.:) Sest need asjad on lahedad ja need rokivad! Nüüd on see tehtud.
Ei ole häbi tunnistada, et muusikalisi mõjutusi on sellel albumil kuulsatelt heavy artistidelt ning mu suurtelt eeskujudelt nagu Dio, Accept, Judas Priest, Iron Maiden.
Albumil on nii kiiremaid kui aeglasemaid lugusid, aga enamasti on tempo küllaltki kiire. Julgeksin paralleele tõmmata varalahkunud Gunnar Grapsi legendaarse albumiga "Põlemine".
Tehnika ja tegemine
Oluline on selle albumi puhul asjaolu, et praktiliselt kõik, mida kuulete ja näete, olen ma ise teinud. Ise kirjutasin lood, ise mängisin pillid ja laulsin. Ise miksisin materjali kokku ja ise masterdasin. Veebilehe tegin ise, veel ilmumata bukleti kujundan/küljendan ise. Nagu keegi tabavalt märkis - 21. sajandi renessanss-mees. Album on salvestatud Eesti Stuudios.
Sellest ka see ajaline venimine, aga ma usun, et pingutus oli tulemust väärt.
Tõsi küll - mõned väga head sõbrad, kes on ühtlasi väga andekad muusikud, aitasid teha mõningaid asju :
Mart Veski - bass
Marko Atso - osad löökriistad
Tarvo Valm, Mart Karu, Martti Nõu ja Roland Koskinen - kitarrisoolod
Pille Rand - taustavokaal "Päikeses"
Neile lähevad ka minu suurimad ja siirad tänusõnad! Hea nõuga ning jõuga aitasid veel Lennart Madisson, Indrek Pärli (fotod) ja Ulla Saar (kurjade hevielukate illustratsioonid). Vabandan nende ees, keda kogemata unustada võisin (andke märku!).
Uus ajastu
Muusikatööstuses on uus ajastu. Need tööstureist, kes sellest veel aru pole saanud, on rongi pealt maas. On paar lihtsat küsimust, millele tuleks leida vastused:
Nägin hiljuti üsnagi esindusliku uurimuse tulemusi, mille kohaselt need, kes rohkem netist muusikat laadivad, ka ostavad seda rohkem! Digitaalselt muidugi. Aastal 2007 ei ole vaja minna poodi plaati ostma. Aastal 2007 on CD-player "so nineties"!
Selle pärast ongi mu album vabalt saadaval. Erakasutuseks muidugi. Kui kommertsjaam seda mängib, siis ta maksab mõistagi autoritasusid, sest tema teenib minu muusika pealt raha. Las siis maksab ka osa oma kasumist. Nii on kõik OK ja õiglane ja vähemalt mina olen sellise lahendusega rahul.
Äärmiselt kurb on lugeda seda, kuidas inimesi arreteeritakse muusika alla- või üleslaadimise pärast. See on minu arvates ebainimlik ja kohutav! Selle tõttu tahan ma oma muusika teha täiskvaliteedis vabalt kättesaadavaks. Tahan, et see leviks BitTorrenti ja EMule kaudu, et võimud saaks aru tõsiasjast, et ka nemad on rongi pealt maas. Paks poliitik ei tule ütlema, mida ma laadin ja mida mitte! Lisaks - kes on võim? Meie - rahvas! Vähemalt teoorias. Aga miks teoorias? Selle pärast, et teie persed on laisad. Te ei viitsi käia valimas või te ei viitsi mõelda, keda valida. Valida on tarvis sellised inimesed, kes muretsevad nende asjada pärast, mis lähevad peale teie korda ja ühiskonnale üldisemalt. Kõige haigem on minna valima selle pärast, et sulle makstakse ühekordset pappi mingi 700 krooni. Halloo, kus on teie mõistus!
Album "Ära valeta!" ongi koputus sinu südametunnistusele ja meeldetuletus mõistusele. Suhtu ümbritsevasse vastutustundlikult. Ära ela "pea perses"- nii, et hoolid ainult endast. Kui igaüks meist hooliks natukene rohkem ühiskonnaasjadest ja teistest inimestest, siis oleks meil kõigil siin parem elada. Sest siis ei tilberdaks pumba ümber need värdjad, kes seal praegu tilberdavad.
Poliitikule - ära valeta!
Sulle - head kuulamist ja mõtlemist!
Sven
Milles asi?
See album räägib minust, minu mõtetest ja maailmast ning on äärmiselt otsekohene ning otse asju välja ütlev. Seal ei keerutata. Seal öeldakse seda, mida vaja ja öeldakse karmilt ning otse. Paljudele see ei meeldi, inimesed viimasel ajal justkui kardavad midagi (Savisaart, Ansipit, kapot?!). Ma arvan, et kodanikuühiskonna ja demokraatia üks tunnuseid on see, kui inimesed ei pea kartma selle pärast, mida nad välja ütlevad, eriti siis, kui jutus on terakegi tõtt!Kas sind vihastab inimeste hoolimatus ümbritseva suhtes?
Kas sind ajab närvi mõnede „valitute“ ülbus valijate suhtes?
Sa pole löönud käega ega kaotanud lootust, et ükskord tuleb parem aeg?
See muusika ja see sõnum on meie võimalus seista vastu kõikjal vohavale lauslollusele ning poliitikute enesekesksusele ja öelda neile kartmatult otse näkku „Ära valeta!“ iga kord, kui nad suu avavad.
Minu suhtumist iseloomustab väga hästi see burksi peale kusemise pilt...
Muusika
Lood albumil on:
Võitjad (soolod Martti Nõu)
Väikesed valed
Raju (soolod Tarvo Valm)
Päike
Õigus surra
Napilt mööda (soolod Tarvo Valm)
Armutu aeg
Vabaduse võimalikkus (soolo Mart Karu)
Ka sinu jaoks on kuskil kuul (soolo Martti Nõu)
Meie maa (soolo Roland Koskinen)
Album sisaldab lugusid väga pikast ajavahemikust, vanim lugu (Võitjad) pärineb aastast 1993, Heavy Angels'i aegadest. Samuti on seal paar lugu Ignorabimuse perioodist (Päike ja Vabaduse võimalikkus) ning ülejäänud on kirjutatud 2005-2006. Ma olen tahtnud eluaeg teha korralikku heavy-albumit, kus erinevalt enamikest Eesti bändidest ka lauldakse ning kus erinevalt enamikust tänapäeva pop-pask-core-ma-ei-tea-mis metalist on 3-minutilised kitarrisoolod.:) Sest need asjad on lahedad ja need rokivad! Nüüd on see tehtud.
Ei ole häbi tunnistada, et muusikalisi mõjutusi on sellel albumil kuulsatelt heavy artistidelt ning mu suurtelt eeskujudelt nagu Dio, Accept, Judas Priest, Iron Maiden.
Albumil on nii kiiremaid kui aeglasemaid lugusid, aga enamasti on tempo küllaltki kiire. Julgeksin paralleele tõmmata varalahkunud Gunnar Grapsi legendaarse albumiga "Põlemine".
Tehnika ja tegemine
Oluline on selle albumi puhul asjaolu, et praktiliselt kõik, mida kuulete ja näete, olen ma ise teinud. Ise kirjutasin lood, ise mängisin pillid ja laulsin. Ise miksisin materjali kokku ja ise masterdasin. Veebilehe tegin ise, veel ilmumata bukleti kujundan/küljendan ise. Nagu keegi tabavalt märkis - 21. sajandi renessanss-mees. Album on salvestatud Eesti Stuudios.
Sellest ka see ajaline venimine, aga ma usun, et pingutus oli tulemust väärt.
Tõsi küll - mõned väga head sõbrad, kes on ühtlasi väga andekad muusikud, aitasid teha mõningaid asju :
Mart Veski - bass
Marko Atso - osad löökriistad
Tarvo Valm, Mart Karu, Martti Nõu ja Roland Koskinen - kitarrisoolod
Pille Rand - taustavokaal "Päikeses"
Neile lähevad ka minu suurimad ja siirad tänusõnad! Hea nõuga ning jõuga aitasid veel Lennart Madisson, Indrek Pärli (fotod) ja Ulla Saar (kurjade hevielukate illustratsioonid). Vabandan nende ees, keda kogemata unustada võisin (andke märku!).
Uus ajastu
Muusikatööstuses on uus ajastu. Need tööstureist, kes sellest veel aru pole saanud, on rongi pealt maas. On paar lihtsat küsimust, millele tuleks leida vastused:
- Milleks toota plaat, viia see erinevaid, loodust saastavaid ning taastumatut kütust kasutavaid transpordivahendeid kasutades tuhandete kilomeetrite taha selleks, et naabermajast inimene saaks selle tõmmata arvutisse ning omale iPodi kopeerida?
- Milleks toota tuhandeid plaate ning ümbriseid, kui paljud neist jäävad lattu seisma? CD-karbid visatakse minema, looduses need ei hävine jne.
- Milleks süüdistada inimesi selles, et need tahavad netist muusikat tirida, kui nett on seda ometigi täis? Veel hullem - inimesi vangistatakse kasumite nimel! Järelikult on vaja!? Töösturid on lihtsalt piisavalt lollid, et nad ei jaga ära seda võimalust. Kurb.
Nägin hiljuti üsnagi esindusliku uurimuse tulemusi, mille kohaselt need, kes rohkem netist muusikat laadivad, ka ostavad seda rohkem! Digitaalselt muidugi. Aastal 2007 ei ole vaja minna poodi plaati ostma. Aastal 2007 on CD-player "so nineties"!
Selle pärast ongi mu album vabalt saadaval. Erakasutuseks muidugi. Kui kommertsjaam seda mängib, siis ta maksab mõistagi autoritasusid, sest tema teenib minu muusika pealt raha. Las siis maksab ka osa oma kasumist. Nii on kõik OK ja õiglane ja vähemalt mina olen sellise lahendusega rahul.
Äärmiselt kurb on lugeda seda, kuidas inimesi arreteeritakse muusika alla- või üleslaadimise pärast. See on minu arvates ebainimlik ja kohutav! Selle tõttu tahan ma oma muusika teha täiskvaliteedis vabalt kättesaadavaks. Tahan, et see leviks BitTorrenti ja EMule kaudu, et võimud saaks aru tõsiasjast, et ka nemad on rongi pealt maas. Paks poliitik ei tule ütlema, mida ma laadin ja mida mitte! Lisaks - kes on võim? Meie - rahvas! Vähemalt teoorias. Aga miks teoorias? Selle pärast, et teie persed on laisad. Te ei viitsi käia valimas või te ei viitsi mõelda, keda valida. Valida on tarvis sellised inimesed, kes muretsevad nende asjada pärast, mis lähevad peale teie korda ja ühiskonnale üldisemalt. Kõige haigem on minna valima selle pärast, et sulle makstakse ühekordset pappi mingi 700 krooni. Halloo, kus on teie mõistus!
Album "Ära valeta!" ongi koputus sinu südametunnistusele ja meeldetuletus mõistusele. Suhtu ümbritsevasse vastutustundlikult. Ära ela "pea perses"- nii, et hoolid ainult endast. Kui igaüks meist hooliks natukene rohkem ühiskonnaasjadest ja teistest inimestest, siis oleks meil kõigil siin parem elada. Sest siis ei tilberdaks pumba ümber need värdjad, kes seal praegu tilberdavad.
Poliitikule - ära valeta!
Sulle - head kuulamist ja mõtlemist!
Sven
reede, 19. oktoober 2007
Oban 14
Tere, kallis päevik. Kasutan jällegi sinu pinda meelest minema kippuvate asjade ülesmärkimiseks.
16.10.2007, Stockholm
Tegin A/B testi Clenmorangie (vist oli 10a) ja Jack Danielsi vahel. Kõrval jõi ameeriklane jackdanielsit kokakoola ja jääga. Oksendasin talle klaasi ja otsustasin, et Clenmorangie on umbes 47x parem. Kõrvalviibijad nõustusid.
18.10.2007, Stockholm, Arlanda airport
Lennule oli aega, tegin parajaks. Võtsin baarist 2cl Oban 14y koos hästi vähese (kraani:()veega. SUPER lõhn! Kui keegi oskab öelda, mis komponent seal lõhnas prevaleerib, siis oleksin tänulik. Mul endal kahjuks sel hetkel ei assotsieerunud täpselt:(
16.10.2007, Stockholm
Tegin A/B testi Clenmorangie (vist oli 10a) ja Jack Danielsi vahel. Kõrval jõi ameeriklane jackdanielsit kokakoola ja jääga. Oksendasin talle klaasi ja otsustasin, et Clenmorangie on umbes 47x parem. Kõrvalviibijad nõustusid.
18.10.2007, Stockholm, Arlanda airport
Lennule oli aega, tegin parajaks. Võtsin baarist 2cl Oban 14y koos hästi vähese (kraani:()veega. SUPER lõhn! Kui keegi oskab öelda, mis komponent seal lõhnas prevaleerib, siis oleksin tänulik. Mul endal kahjuks sel hetkel ei assotsieerunud täpselt:(
esmaspäev, 15. oktoober 2007
Whisky ja whiskey
Et meelest ära ei läheks, panen siia lihtsalt kirja whiskey'd ja whisky'd, mida hiljuti Dublinit külastades maitsta õnnestus:
Redbreast 12 years (ey)
Bushmills 10 years (ey) (vist oli 10)
Powers (ey)
Benrinnes 21 y old (y)
Iirlastest üllatas enim Powers. Siinmail polegi seda müügil näinud. Selline veidi magus ja väga hästi joodav ka ilma vee vms lisanditeta.
Benrinnesiga oli selline lugu, et Temple Baril Temple Baris olles taipasin ühtäkki, et tegemist on Iirimaa suurima viskivalikuga (sh šotlased!) pubiga. Nägin kõrgel letil seda Benrinnesit ja küsisin barmanilt, et mis maksab. Oli üsna kallis. Siis ma ütlesin, et tahaks ainult natukene osta, mingi 2cl, et maitset proovida. Tema seepeale ütles, et "ahhh, võta niisama, keegi nagunii seda [šoti viskit iirimaal:)] ei osta...." Saingi siis väikese lonksu seda proovida. Üsna karm kraam tundus olevat, seda oleks hea väikese veega juua.
Sinna jäi HELLALT palju maha neid, mida ajapuudusel ei õnnestunud proovida. Igatahes järgmine kord Dublinis ma tean raudselt ühte head kohta õhtupooliku veetmiseks häid whisky'sid juues.
Redbreast 12 years (ey)
Bushmills 10 years (ey) (vist oli 10)
Powers (ey)
Benrinnes 21 y old (y)
Iirlastest üllatas enim Powers. Siinmail polegi seda müügil näinud. Selline veidi magus ja väga hästi joodav ka ilma vee vms lisanditeta.
Benrinnesiga oli selline lugu, et Temple Baril Temple Baris olles taipasin ühtäkki, et tegemist on Iirimaa suurima viskivalikuga (sh šotlased!) pubiga. Nägin kõrgel letil seda Benrinnesit ja küsisin barmanilt, et mis maksab. Oli üsna kallis. Siis ma ütlesin, et tahaks ainult natukene osta, mingi 2cl, et maitset proovida. Tema seepeale ütles, et "ahhh, võta niisama, keegi nagunii seda [šoti viskit iirimaal:)] ei osta...." Saingi siis väikese lonksu seda proovida. Üsna karm kraam tundus olevat, seda oleks hea väikese veega juua.
Sinna jäi HELLALT palju maha neid, mida ajapuudusel ei õnnestunud proovida. Igatahes järgmine kord Dublinis ma tean raudselt ühte head kohta õhtupooliku veetmiseks häid whisky'sid juues.
pühapäev, 14. oktoober 2007
Teooria brändide toimimisest
Selline mõte tuli täna peale kaupsi pool-sunduslikku külastamist ja seal 900-kroonist PÜKSIRIHMA nähes, et...
Sellised hinnad saavad eksisteerida ainult tänu sellele, et on olemas idioote, kelle jaoks bränd tiisel õigustab tavalise nahast püksirihma eest 900 krooni maksmist. Minu jaoks ei õigusta. Ma põhimõtteliselt ei osta seda rihma sealt, sest see bränd ei maksa minu jaoks nii palju. Püksirihma puhul pole seda ruumi, kuhu 800 krooni eest lisaväärtust mahutada, sorry, kaupmehed. Ja kui palju see hiina laps-orjatööjõu pool tehtu ikka maksta saab?
Lühidalt - palun mulle üks TAVALINE, soovitavalt no-name korralik nahast püksirihm. Aitäh!
Sellised hinnad saavad eksisteerida ainult tänu sellele, et on olemas idioote, kelle jaoks bränd tiisel õigustab tavalise nahast püksirihma eest 900 krooni maksmist. Minu jaoks ei õigusta. Ma põhimõtteliselt ei osta seda rihma sealt, sest see bränd ei maksa minu jaoks nii palju. Püksirihma puhul pole seda ruumi, kuhu 800 krooni eest lisaväärtust mahutada, sorry, kaupmehed. Ja kui palju see hiina laps-orjatööjõu pool tehtu ikka maksta saab?
Lühidalt - palun mulle üks TAVALINE, soovitavalt no-name korralik nahast püksirihm. Aitäh!
esmaspäev, 8. oktoober 2007
Kui kodust lõppend leib
Siuke nadi lugu juhtus pühapääva hommikul, et -kurat- must leib oli kodunt otsa saanud. Samas ei olnud asemele tekkinud viitsimist nii vara poodi ronida. Samas tühi oli kõht. Järeldus? Teha ise! Niisiis väike kulinaaria-alane õppetund kõigile leivanäljastele:
lase 3-veerand kruusi külma vett täis. Sega ca 10 tl jahunni sisse. Sirtsuta veits oliiviõli ka sekka. Ja soola ka ofkoors! Kesse idi ilma soolata oleks teind seda!?
Lase pann jumala tuliseks ja spl abiga tekita pannile väikesed loigukesed. Nagu väikesed pannkoogid. Need prae ära, ikka krõbedaks veidi. Pehmed on jamad, krõbedad on paremad.
Peale määra näiteks Veremaiku või mingit balta turu adžikat (mul on!) - jube mõnus.
Pärast tuli meelde, et kodus on täisterajahu ka, oleks võind sellega proovida. eks teinekord teen sellega.
Lisaks tuli meelde, et idee sain suvel itaaliast - seal kohalikus kommuunis viibida õnnestudes üks kohalik hipitibu tegi siukest kiirleiba - jube hea oli!
lase 3-veerand kruusi külma vett täis. Sega ca 10 tl jahunni sisse. Sirtsuta veits oliiviõli ka sekka. Ja soola ka ofkoors! Kesse idi ilma soolata oleks teind seda!?
Lase pann jumala tuliseks ja spl abiga tekita pannile väikesed loigukesed. Nagu väikesed pannkoogid. Need prae ära, ikka krõbedaks veidi. Pehmed on jamad, krõbedad on paremad.
Peale määra näiteks Veremaiku või mingit balta turu adžikat (mul on!) - jube mõnus.
Pärast tuli meelde, et kodus on täisterajahu ka, oleks võind sellega proovida. eks teinekord teen sellega.
Lisaks tuli meelde, et idee sain suvel itaaliast - seal kohalikus kommuunis viibida õnnestudes üks kohalik hipitibu tegi siukest kiirleiba - jube hea oli!
neljapäev, 30. august 2007
Lõunasöök kaalikatega
Sorry, guys, täna me kaalikatest ei räägi, ei röögi ega öögi. Täna ma tegin hoopis uutmoodi süüa. Kohe seletan (lippan vahepeal panni manu).
Nii... Sul ei ole pmtselt vaja muud, kui loovat lähenemist ja julget pealehakkamist. Kui need on olemas, siis on KÜTE!
Võtsin kapist külmutatud heigifilee. 2 tükki. Kui leiad värske, on ju veel parem.
Siis leidsin 2 pakki külmutet juur ja puurvilju.
Siis tuli mõte, et paneeriks kala ära. Siis tuli uus mõte, et hoopis teeks mingi "taigna", nagu hiinakas. Kuna ma ei tea, kuidas seda hiinakas tehakse, siis tegin ise.
Muna lammuta algosakesteks kaussi. Lisa spl jahu ja veits sojakastet soola asemel. Samuti panin veits mingit chilli-küslakastet. No pane seda, mis kapis on! Pane ka seesamuseid seesamiseemneid.
Nii, siis kalafilee kotile tee auk sisse ja lase see külma vett täis ning las sulab 10 minti. Kui sa muidugi nii tark olid nagu mina ei olnud, siis võta see juba paar tundi varem sulama.
Juurviljad võid ka niisama lasta ära sulada või viska korraks hella sulatusrežiimi kasutades makrouuni.
Vot nii, siis kalafileest lõika parajad ampsud, leota need sellest rõveda värviga taignast läbi ning kühvelda pannile. WOK-pannile, ma mõtlen. Enne panid sa wok-pannile muidugi ilgelt palju õli, et kala saaks seal sees veits friteerida. Kalaga on muidu see sitt lugu, et ta laguneb ära. Aga sedasi taignastatult-friteeritult ei lagune ta jobu kuskile.
Lase kalal siis piinelda seal mingi minutit 5, nii et oleks normullilt friteerunud.
See järel kühvelda kala äärte poole ja keskele pauguta need juurviljad. Neid soojenda ka seal parasjagu ning keeruta paar korda ringi nii minutit 5-7.
Head isu ja põhi alt! Mina lippan kohe maitsma...
Nii... Sul ei ole pmtselt vaja muud, kui loovat lähenemist ja julget pealehakkamist. Kui need on olemas, siis on KÜTE!
Võtsin kapist külmutatud heigifilee. 2 tükki. Kui leiad värske, on ju veel parem.
Siis leidsin 2 pakki külmutet juur ja puurvilju.
Siis tuli mõte, et paneeriks kala ära. Siis tuli uus mõte, et hoopis teeks mingi "taigna", nagu hiinakas. Kuna ma ei tea, kuidas seda hiinakas tehakse, siis tegin ise.
Muna lammuta algosakesteks kaussi. Lisa spl jahu ja veits sojakastet soola asemel. Samuti panin veits mingit chilli-küslakastet. No pane seda, mis kapis on! Pane ka seesamuseid seesamiseemneid.
Nii, siis kalafilee kotile tee auk sisse ja lase see külma vett täis ning las sulab 10 minti. Kui sa muidugi nii tark olid nagu mina ei olnud, siis võta see juba paar tundi varem sulama.
Juurviljad võid ka niisama lasta ära sulada või viska korraks hella sulatusrežiimi kasutades makrouuni.
Vot nii, siis kalafileest lõika parajad ampsud, leota need sellest rõveda värviga taignast läbi ning kühvelda pannile. WOK-pannile, ma mõtlen. Enne panid sa wok-pannile muidugi ilgelt palju õli, et kala saaks seal sees veits friteerida. Kalaga on muidu see sitt lugu, et ta laguneb ära. Aga sedasi taignastatult-friteeritult ei lagune ta jobu kuskile.
Lase kalal siis piinelda seal mingi minutit 5, nii et oleks normullilt friteerunud.
See järel kühvelda kala äärte poole ja keskele pauguta need juurviljad. Neid soojenda ka seal parasjagu ning keeruta paar korda ringi nii minutit 5-7.
Head isu ja põhi alt! Mina lippan kohe maitsma...
esmaspäev, 27. august 2007
Kihutajad on vaesed
On arvatud, et need, kellele meeldib autoga/tsikliga mõtlematult kihutada, kimbutab haigus nimega "väike munn". Mina aga avastasin täna end mõttelt, et need, kes hirmsasti kihutavad teedel-tänavatel, on vaesed nagu kirikurotid. ROTID! Neil sittadel pole nii palju raha, et osta omale normaalne reaktiivlennuk või vähemalt helikopter.
Lisaks võib neid vaeseid inimesi vaevata haigus nimega "tühi kolp". Mul on selle jaoks ravi! See ravi aitab nii mind (meid, normaalseid inimesi) kui ka sind - mõttelagedalt kihutajat. Mina (meie, normaalsed inimesed) saame sinust lahti ja sina saad siit mõttetust maailmast (kus ei ole hea kihutada) minema. Kiiresti.
See ravi seisneb selles, et ma õpetan sind kuuli otsas kiiresti kaugele ära sõitma. Seisa minu ette, ma lasen sulle ilusti lähedalt täpselt otsaette ühe kuuli. Kuna sul aju pole ja su kolba tagasein on neandertallaslikult tugev, ei lähe kuul sealt läbi, vaid võtab sind kaasa. Muudkui kogud kiirust ja lendad. Ment ei jõua isegi reageerida oma fööniga, saad aru! Sa ei kujuta ette, kui kaif tunne see on! Nii et lp politseinikud ja parteilased ja muud ahvid - mul on olemas ravi. Haiguste ravi. Kontrollitud.
Lisaks võib neid vaeseid inimesi vaevata haigus nimega "tühi kolp". Mul on selle jaoks ravi! See ravi aitab nii mind (meid, normaalseid inimesi) kui ka sind - mõttelagedalt kihutajat. Mina (meie, normaalsed inimesed) saame sinust lahti ja sina saad siit mõttetust maailmast (kus ei ole hea kihutada) minema. Kiiresti.
See ravi seisneb selles, et ma õpetan sind kuuli otsas kiiresti kaugele ära sõitma. Seisa minu ette, ma lasen sulle ilusti lähedalt täpselt otsaette ühe kuuli. Kuna sul aju pole ja su kolba tagasein on neandertallaslikult tugev, ei lähe kuul sealt läbi, vaid võtab sind kaasa. Muudkui kogud kiirust ja lendad. Ment ei jõua isegi reageerida oma fööniga, saad aru! Sa ei kujuta ette, kui kaif tunne see on! Nii et lp politseinikud ja parteilased ja muud ahvid - mul on olemas ravi. Haiguste ravi. Kontrollitud.
laupäev, 18. august 2007
Söögitegu - mingi ahjuvorm mingite asjadega ™
Hetkel on mul ahjus siuke asi:
ahjupott (cyber või cyrex või mis kuratki)
seal sees
kalkunni filee (selle all veits õli).
Siis sool och pipar (natukene ehk isegi rohkem)
siis seal vahel küslatükid
selle otsas paprikatükid (suht suured). Mina võtsin kollast, aga ma ARVAN, et sa ei sure, kui sa katsetad ka teiste värvidega.
selle otsas sibularattad. mida uhkem, seda rohkem.
selle otsas kapsas nimega lill, kuubikutena (ausõna, see söök läheb persse, kui sa ei suuda lõigata lillkapsast 3x3 cm ideaalseid kuubikuid)
selle otsas eelnevalt 5 minti keedetud makaroonid (võtsin tumeda jahu omi, need on mitte-tervisele halvemad)
ja kõige otsa kühvelda mozzarella nime kandvad juustuollust. No nii, et täiega kaetud oleks.
Peale pane soola ja pipart ja vahele ka ikka veits, muidu jääb mage ja kokk saab molli.
Kohe võtan ahjust välja, vaatan, kas kõlbab süüa. Esimest korda teen, ei tea kurat. Kui mind ülehomme siin pole, siis olen surnud või Soomes!;)
ahjupott (cyber või cyrex või mis kuratki)
seal sees
kalkunni filee (selle all veits õli).
Siis sool och pipar (natukene ehk isegi rohkem)
siis seal vahel küslatükid
selle otsas paprikatükid (suht suured). Mina võtsin kollast, aga ma ARVAN, et sa ei sure, kui sa katsetad ka teiste värvidega.
selle otsas sibularattad. mida uhkem, seda rohkem.
selle otsas kapsas nimega lill, kuubikutena (ausõna, see söök läheb persse, kui sa ei suuda lõigata lillkapsast 3x3 cm ideaalseid kuubikuid)
selle otsas eelnevalt 5 minti keedetud makaroonid (võtsin tumeda jahu omi, need on mitte-tervisele halvemad)
ja kõige otsa kühvelda mozzarella nime kandvad juustuollust. No nii, et täiega kaetud oleks.
Peale pane soola ja pipart ja vahele ka ikka veits, muidu jääb mage ja kokk saab molli.
Kohe võtan ahjust välja, vaatan, kas kõlbab süüa. Esimest korda teen, ei tea kurat. Kui mind ülehomme siin pole, siis olen surnud või Soomes!;)
Roheline supp
Ükspäev läks kõht tühjaks ja mõtlesin, et kuna suvi on, siis ka suppi kõlbab järada.
Supi tarbeks tuleb võtta:
veits peterselli
veits porrulauku
veits neid väikeseid rooskapsaid või mis iganes (siuksed väiksed pabulad)
sibult ja küslat
Suitsulihamaitsega pelmeeni mingi pakk või nii.
Pott, vesi tuli. Maa-õhk tiibrakett.
Suitsulihamaitsega pelmeen võta selle pärast, et tavalise pelmeeni sees see liha koosneb seapeerust ja kondijahumassist, aga suitsulihamaitsega pelmeen on - arva ära! õige! - suitsuliha maitsega (vähemalt). Ehk seapeer ja kondijahumass suitsulihamaitsega. Yummy!
Enivei, nüüd aja pol pothi vett keema ja kui keeb, siis kühvelda kogu asi sisse korraga. Pelmeenid võid isegi veits hiljem lisada, kuna need tahavad aint paar minti keeda.
Supi tarbeks tuleb võtta:
veits peterselli
veits porrulauku
veits neid väikeseid rooskapsaid või mis iganes (siuksed väiksed pabulad)
sibult ja küslat
Suitsulihamaitsega pelmeeni mingi pakk või nii.
Pott, vesi tuli. Maa-õhk tiibrakett.
Suitsulihamaitsega pelmeen võta selle pärast, et tavalise pelmeeni sees see liha koosneb seapeerust ja kondijahumassist, aga suitsulihamaitsega pelmeen on - arva ära! õige! - suitsuliha maitsega (vähemalt). Ehk seapeer ja kondijahumass suitsulihamaitsega. Yummy!
Enivei, nüüd aja pol pothi vett keema ja kui keeb, siis kühvelda kogu asi sisse korraga. Pelmeenid võid isegi veits hiljem lisada, kuna need tahavad aint paar minti keeda.
neljapäev, 2. august 2007
Chuck Norris põles!
Eile juhtus selline lugu, et kuna kodus oli mingi rõve lakihais, otsustasime suvilasse põrutada. Ja nahhui mis ajal sa seal suvilas veel oled, kui suvel?:)
Aurasime siis seal, tegime kaminasse leegi. Chuck chillis ringi kamina ees ja korraga lendas praksuga säde kaminast otse Chuckile selga. Tüüp hakkas täiega otsima ja üritas selja pealt sädet kätte saada enne kui ma märkasin seda. Jube hädas paistis olevat! Pühkisin siis sädeme maha selja pealt talt, räige karvakärsahais oli üleval ja lisaks oli väike kõrbend laiguke ka selja peal. Ütle siis veel, et Chuck Norris on tule- või veekindel. Veekindlusest võiks veel eraldi jutu teha - Chuck käis suvila basseinis suplemas. 2 korda. Sunniviisiliselt! Sest ta suutis ennast peenras mürades ikka hellalt sitaseks teha.
Aurasime siis seal, tegime kaminasse leegi. Chuck chillis ringi kamina ees ja korraga lendas praksuga säde kaminast otse Chuckile selga. Tüüp hakkas täiega otsima ja üritas selja pealt sädet kätte saada enne kui ma märkasin seda. Jube hädas paistis olevat! Pühkisin siis sädeme maha selja pealt talt, räige karvakärsahais oli üleval ja lisaks oli väike kõrbend laiguke ka selja peal. Ütle siis veel, et Chuck Norris on tule- või veekindel. Veekindlusest võiks veel eraldi jutu teha - Chuck käis suvila basseinis suplemas. 2 korda. Sunniviisiliselt! Sest ta suutis ennast peenras mürades ikka hellalt sitaseks teha.
reede, 20. juuli 2007
Uus laul
Laulge sõnu "Oi, bljääd" biitlite "Hey Jude" viisil. Ja samal ajal muidugi mõelge keskerakonnale.
esmaspäev, 25. juuni 2007
Savisaar arvab vol 2
Savisaar: nad langesid Võidupühal võõral maal
Savisaare kaastundeavaldus Torni ja Karuksi lähedastele
Savisaar esitleb uusi moodsaid liinibusse
Hundisilma jaaniku üllatuskülaline: Urmas Ott
Kuidas MSNis Savisaare reklaame vältida
See on siis tänane saak Delfi ja EPL esikülgedelt. Ei olegi nagu midagi kommenteerida eriti. Savisaar muidugi Linnari toel irvitaks praegu ja mõtleks salamisi marshall mcluhani kuulsa lause peale, aga ma pistan neile kaika persse - see pole nii. See siin on üleskutse MITTE KLIKKIDA nendel linkidel!:)
Ja lisaks - tegelt ei saa haiget inimest süüdistada eriti. Süüdi on verejanuline meedia(tööstus) ja idiootidest toimetajad. Need debiilikud tuleks kõrgsulatusahju lähedusse parkida pikemaks ajaks.
Savisaare kaastundeavaldus Torni ja Karuksi lähedastele
Savisaar esitleb uusi moodsaid liinibusse
Hundisilma jaaniku üllatuskülaline: Urmas Ott
Kuidas MSNis Savisaare reklaame vältida
See on siis tänane saak Delfi ja EPL esikülgedelt. Ei olegi nagu midagi kommenteerida eriti. Savisaar muidugi Linnari toel irvitaks praegu ja mõtleks salamisi marshall mcluhani kuulsa lause peale, aga ma pistan neile kaika persse - see pole nii. See siin on üleskutse MITTE KLIKKIDA nendel linkidel!:)
Ja lisaks - tegelt ei saa haiget inimest süüdistada eriti. Süüdi on verejanuline meedia(tööstus) ja idiootidest toimetajad. Need debiilikud tuleks kõrgsulatusahju lähedusse parkida pikemaks ajaks.
teisipäev, 15. mai 2007
Kalkun ahju, raisk!
No ma ei pea tegelt silmas Töörkit. Tegelt teen praegu Ägedaid Kalkunihakkliha-Juurvilja Kotlette (ÄKJK). Lihtne keiss:
võta pool kilo kalkunihakkliha. Rimist ostes kontrolli hinda, neil on IKKA selle hind vale ja maksab nende arvates mingi tuhat sotti sada grammi. Tegelt on paarkend kulli kilo.
siis võta pakk külmutatud (või värskeid, kui on!) juur ja puurvilju. No neid on igasuguseid, köögiviljad ja särgid värgid.
Viljad lase mikserlõikuriga peeneks, enne pane veits küüslauku ja sibult ka hulka. Soola ja pipart võid ka panna.
Siis pane viljad koostöös hakklihaga suurde kaussi ja sega mõnuga ära. Kui enne soolapipart ei pand, siis pane nüüd veits. Samuti lisa veits jahu, no selle koguse peale mingi klaas või kaks maximaalselt. Pigem vähem. Ja siis sega kõik ära lahedalt.
Ja SIIS tuleb kõige tähtsam! Tee nii nagu mu ema mind õpetas! Võtad kausi põhjast selle lihaviljapätsi kätte ja virutad kausipõhja tagasi. Ja niimoodi mingi paarkend korda või kuni viitsid või kuni jumalapäike looja läheb.
Siis aja pann kuumaks ja tee omale sellest ollusest ÜLImaitsvad pluss pooltervislikud ÄKJK-d!
head isu!
võta pool kilo kalkunihakkliha. Rimist ostes kontrolli hinda, neil on IKKA selle hind vale ja maksab nende arvates mingi tuhat sotti sada grammi. Tegelt on paarkend kulli kilo.
siis võta pakk külmutatud (või värskeid, kui on!) juur ja puurvilju. No neid on igasuguseid, köögiviljad ja särgid värgid.
Viljad lase mikserlõikuriga peeneks, enne pane veits küüslauku ja sibult ka hulka. Soola ja pipart võid ka panna.
Siis pane viljad koostöös hakklihaga suurde kaussi ja sega mõnuga ära. Kui enne soolapipart ei pand, siis pane nüüd veits. Samuti lisa veits jahu, no selle koguse peale mingi klaas või kaks maximaalselt. Pigem vähem. Ja siis sega kõik ära lahedalt.
Ja SIIS tuleb kõige tähtsam! Tee nii nagu mu ema mind õpetas! Võtad kausi põhjast selle lihaviljapätsi kätte ja virutad kausipõhja tagasi. Ja niimoodi mingi paarkend korda või kuni viitsid või kuni jumalapäike looja läheb.
Siis aja pann kuumaks ja tee omale sellest ollusest ÜLImaitsvad pluss pooltervislikud ÄKJK-d!
head isu!
esmaspäev, 14. mai 2007
Signaaliaktsioon ahvide vastu
Mind ajavad kohutavalt vihale need värdjad inimesed, kes loobivad autoaknast sitta välja. Täiesti häbenematult, teiste nähes, keset linna! Suitsukoni on kõige süütum asi, mis sealt lendab, aga tuleb ka pudeleid ja pabereid ja mida iganes. Ma ei saa sellest aru! Kui keegi saab sellest aru, siis võiks kommenteerida. Kutsun üles kõiki, keda selline haige käitumine häirib, iga kord signaaliga sellest märku andma sellele jobule! Ja kui vaja, siis paar teravat sõna allakeeratud aknast kuluks ka ära. Lolle inimesi on ikka niivõrd palju, et hirm hakkab. Kuidas neist vabaneda???
esmaspäev, 30. aprill 2007
Mart Helme: Eesti eest võitlemise aeg
Kleebin siia Mart Helmelt luba küsimata tema jutu Delfist. Ma arvan, et paljud vihkavad Delfit ja ei käi seal, aga see jutt on puhas kuld ja ma olen temaga 100% nõus. Lugege!
On lausa hämmastav, et pärast mitut kristalliööd levib Eesti meedias ikka veel süüdistavaid, ennast haletsevaid ja parastavaid targutusi, mille sisu taandub lühidalt kokku võttes ühele: ise keerasime endale käki kokku.
Inimesed, kes nii arvavad ja räägivad, lihtsalt keelduvad silma vaatamast tõsiasjadele, millest kaalukaim on Venemaa permanentselt agressiivne poliitika Balti riikide, eriti logistilis-strateegiliselt ülitähtsate Eesti ja Läti suhtes. See poliitika on nn uue Venemaa lühikese eksistentsi vältel raamatusse raiutud lähivälismaa doktriini näol, mis selgesõnaliselt sätestab, et Moskva peab hoolt kandma vene rahvusest viienda kolonni säilitamise ja oma infoväljas hoidmise eest endistes liiduvabariikides.Seega eksivad Eestit, eestlasi või ka üksnes Andrus Ansipit rumalas Vene-poliitikas süüdistavad taskufilosoofid kõige põhilisemas: selles, et konflikt ei lähtu mitte meie valest toonist suhtlemisel Moskvaga, vaid on meile Moskva poolt lakkamatult otsitavate ja leitavate ettekäänete alusel peale surutud. Võiks ükskord ometi aru saada, et selle konflikti vundamendiks on geopoliitika ja Venemaa suurriiklikud ning majanduslikud huvid.
Vastavalt tuleb objektiivselt hinnata ka Venemaa tegevust Eestis viimase viieteistkümne aasta jooksul. Õigupoolest algasid Moskva ettevalmistused meie hoidmiseks oma lõa otsas juba enne, kui Nõukogude Liit lõplikult laguneda jõudis. Oluline element nendes ettevalmistustes oli sealjuures 1990. aastal sõlmitud Savisaare-Bakatini leping, mille alusel viidi Eestist minema KGB arhiivid. See leping tagas Venemaale võimaluse oma endiste kaastööliste baasil alustada uute mõjuagentide tekitamist ja panna sel niiviisi alus aina laienevatele koostöövõrgustikele. Viimaste loomise eesmärgiks pole muidugi olnud huvi sportlikuks jõukatsumiseks Eesti vastavate organitega, vaid infiltreerumine Eesti ühiskonda määral, mis tagab kriisiolukorras Venemaale võimalikult efektiivse mänguruumi.
Nagu praegu näeme, on see küllaltki suurel määral ka õnnestunud. Tänu aastate vältel tehtud eeltööle on Vene saatkonnal Tallinnas võimalik üliefektiivselt ja selle juures varju jäädes dirigeerida mitte ainult teatud erakondade tegevust, vaid ka arvestatavat hulka siinseid venelasi. Viimased ööd ja päevad ongi demonstreerinud, kuidas Moskva taktika Eestis toimib. Poliitikas on Venemaa vahetuks suuvoodriks Keskerakond ja eriti selle juht Edgar Savisaar, kelle tegevus kõigub praeguseks juba riigireetmise piiril, tänavatel koondavad ja juhivad märatsevaid jõuke aga saatkonnalt otseseid instruktsioon saavad palgalised brigadirid.
Marodööritsevaid venelasi haletsevad Eesti vasakpoolsed võiksid taibata, et küsimus siinsete vene noorte õigustest, heaolust ja perspektiividest pole Moskva jaoks tegelikult absoluutselt päevakorral. Moskvale on nad statistid, keda kasutatakse selleks, et Eestit Venemaa ette põlvili suruda. Kui see ei õnnestu — ja see ei õnnestu! — hülgab Venemaa oma “kaasmaalased” silma pilgutamata.
Savisaarel on kogu tema praeguse kriisi ajal ilmutatud alatuse juures õigus ühes: viimaste päevade sündmused Eestis tähendavad nn integratsiooni lõppu. Aga mitte selles mõttes, nagu tema seda arvab. Kuigi märulid mõnda aega veel jätkuvad ja tõenäoliselt 9. mail senisest veelgi suurema ulatuse omandavad, on venelased Eestis praeguseks ometi juba kaotanud — moraalselt. Iga järjekordse vandalismiaktiga süvendavad nad kõigi korralike kodanike viha ja põlgust enda vastu, iga ründega Eesti riigi vastu eraldavad nad ennast üha kaugemale Eesti ühiskonna äärealadele. Ja sealt surutakse nad pikkamööda täiesti Eestist välja. Muide, otsustavat rolli mängivad selle juures need venelased — ja viimaseid on märatsejatest oluliselt rohkem — kes mõistavad, et eestlased on tegelikult suuremeelselt andnud neile siin ilusa ja aina rikkamaks ning meeldivamaks muutunud kodumaad, mida nad Venemaa ja putinismi vastu mitte mingil juhul vahetada ei soovi.
Tegelikult seavadki tänavatel laamendavad venelased oma rahulikud rahvuskaaslased praegu alternatiivi ette: kas assimileeruda või lahkuda. Sest niisugust rahulikku kooseksisteerimist nagu enne, pärast praeguseid sündmusi enam ei tule.
On mõistetamatu, et selles olukorras leidub ikka veel eluvõõraid kohvikufilosoofe, kes usuvad, et kiire ja põhimõttelage järeleandmiste tegemine venelaste rahustamiseks võib anda sama kiireid ja positiivseid tulemusi. Kohvikufilosoofid võiks oma silmad avada ja mõista, et Moskva on praegu siinseid venelasi küüniliselt tulle visates alustanud hasartmängu, mille ta vältimatult kaotab. Sest Moskva on 1939. aasta kogemusest lähtuvalt arvestanud, et Eesti ei hakka vastu. Eesti on aga kõigi siinsete vasakpoolsete liberaalide kiuste vastu hakanud. Ning rahva vastupanuvalmidus — ja tahe — selgelt kasvavad. Kui valitsus suudab seda vasturinda tarmukalt juhtida, on Eesti võitmatu. On meil ju piisavalt reserve, et isegi Moskva pikaajaline kurnamisstrateegia nulliks teha. Mõelgem vaid oma kümnele tuhandele praeguseks võitlushimust juba põlevale kaitseliitlasele.
Igale patrioodile on selles olukorras seepärast imperatiiviks valitsust omapoolselt toetada. Vaidleme ja süüdistame üksteist hiljem. Praegu on aeg ühiselt Eesti eest seista. Ja meie iseseisvuse vaenlasi võita.
Tellimine:
Postitused (Atom)