Milles asi?
See album räägib minust, minu mõtetest ja maailmast ning on äärmiselt otsekohene ning otse asju välja ütlev. Seal ei keerutata. Seal öeldakse seda, mida vaja ja öeldakse karmilt ning otse. Paljudele see ei meeldi, inimesed viimasel ajal justkui kardavad midagi (Savisaart, Ansipit, kapot?!). Ma arvan, et kodanikuühiskonna ja demokraatia üks tunnuseid on see, kui inimesed ei pea kartma selle pärast, mida nad välja ütlevad, eriti siis, kui jutus on terakegi tõtt!
Kas sind vihastab inimeste hoolimatus ümbritseva suhtes?
Kas sind ajab närvi mõnede „valitute“ ülbus valijate suhtes?
Sa pole löönud käega ega kaotanud lootust, et ükskord tuleb parem aeg?
See muusika ja see sõnum on meie võimalus seista vastu kõikjal vohavale lauslollusele ning poliitikute enesekesksusele ja öelda neile kartmatult otse näkku „Ära valeta!“ iga kord, kui nad suu avavad.
Minu suhtumist iseloomustab väga hästi see burksi peale kusemise pilt...
Muusika
Lood albumil on:
Võitjad (soolod Martti Nõu)
Väikesed valed
Raju (soolod Tarvo Valm)
Päike
Õigus surra
Napilt mööda (soolod Tarvo Valm)
Armutu aeg
Vabaduse võimalikkus (soolo Mart Karu)
Ka sinu jaoks on kuskil kuul (soolo Martti Nõu)
Meie maa (soolo Roland Koskinen)
Album sisaldab lugusid väga pikast ajavahemikust, vanim lugu (Võitjad) pärineb aastast 1993, Heavy Angels'i aegadest. Samuti on seal paar lugu Ignorabimuse perioodist (Päike ja Vabaduse võimalikkus) ning ülejäänud on kirjutatud 2005-2006. Ma olen tahtnud eluaeg teha korralikku heavy-albumit, kus erinevalt enamikest Eesti bändidest ka lauldakse ning kus erinevalt enamikust tänapäeva pop-pask-core-ma-ei-tea-mis metalist on 3-minutilised kitarrisoolod.:) Sest need asjad on lahedad ja need rokivad! Nüüd on see tehtud.
Ei ole häbi tunnistada, et muusikalisi mõjutusi on sellel albumil kuulsatelt heavy artistidelt ning mu suurtelt eeskujudelt nagu Dio, Accept, Judas Priest, Iron Maiden.
Albumil on nii kiiremaid kui aeglasemaid lugusid, aga enamasti on tempo küllaltki kiire. Julgeksin paralleele tõmmata varalahkunud Gunnar Grapsi legendaarse albumiga "Põlemine".
Tehnika ja tegemine
Oluline on selle albumi puhul asjaolu, et praktiliselt kõik, mida kuulete ja näete, olen ma ise teinud. Ise kirjutasin lood, ise mängisin pillid ja laulsin. Ise miksisin materjali kokku ja ise masterdasin. Veebilehe tegin ise, veel ilmumata bukleti kujundan/küljendan ise. Nagu keegi tabavalt märkis - 21. sajandi renessanss-mees. Album on salvestatud Eesti Stuudios.
Sellest ka see ajaline venimine, aga ma usun, et pingutus oli tulemust väärt.
Tõsi küll - mõned väga head sõbrad, kes on ühtlasi väga andekad muusikud, aitasid teha mõningaid asju :
Mart Veski - bass
Marko Atso - osad löökriistad
Tarvo Valm, Mart Karu, Martti Nõu ja Roland Koskinen - kitarrisoolod
Pille Rand - taustavokaal "Päikeses"
Neile lähevad ka minu suurimad ja siirad tänusõnad! Hea nõuga ning jõuga aitasid veel Lennart Madisson, Indrek Pärli (fotod) ja Ulla Saar (kurjade hevielukate illustratsioonid). Vabandan nende ees, keda kogemata unustada võisin (andke märku!).
Uus ajastu
Muusikatööstuses on uus ajastu. Need tööstureist, kes sellest veel aru pole saanud, on rongi pealt maas. On paar lihtsat küsimust, millele tuleks leida vastused:
- Milleks toota plaat, viia see erinevaid, loodust saastavaid ning taastumatut kütust kasutavaid transpordivahendeid kasutades tuhandete kilomeetrite taha selleks, et naabermajast inimene saaks selle tõmmata arvutisse ning omale iPodi kopeerida?
- Milleks toota tuhandeid plaate ning ümbriseid, kui paljud neist jäävad lattu seisma? CD-karbid visatakse minema, looduses need ei hävine jne.
- Milleks süüdistada inimesi selles, et need tahavad netist muusikat tirida, kui nett on seda ometigi täis? Veel hullem - inimesi vangistatakse kasumite nimel! Järelikult on vaja!? Töösturid on lihtsalt piisavalt lollid, et nad ei jaga ära seda võimalust. Kurb.
Nägin hiljuti üsnagi esindusliku uurimuse tulemusi, mille kohaselt need, kes rohkem netist muusikat laadivad, ka ostavad seda rohkem! Digitaalselt muidugi. Aastal 2007 ei ole vaja minna poodi plaati ostma. Aastal 2007 on CD-player "so nineties"!
Selle pärast ongi mu album vabalt saadaval. Erakasutuseks muidugi. Kui kommertsjaam seda mängib, siis ta maksab mõistagi autoritasusid, sest tema teenib minu muusika pealt raha. Las siis maksab ka osa oma kasumist. Nii on kõik OK ja õiglane ja vähemalt mina olen sellise lahendusega rahul.
Äärmiselt kurb on lugeda seda, kuidas inimesi arreteeritakse muusika alla- või üleslaadimise pärast. See on minu arvates ebainimlik ja kohutav! Selle tõttu tahan ma oma muusika teha täiskvaliteedis vabalt kättesaadavaks. Tahan, et see leviks BitTorrenti ja EMule kaudu, et võimud saaks aru tõsiasjast, et ka nemad on rongi pealt maas. Paks poliitik ei tule ütlema, mida ma laadin ja mida mitte! Lisaks - kes on võim? Meie - rahvas! Vähemalt teoorias. Aga miks teoorias? Selle pärast, et teie persed on laisad. Te ei viitsi käia valimas või te ei viitsi mõelda, keda valida. Valida on tarvis sellised inimesed, kes muretsevad nende asjada pärast, mis lähevad peale teie korda ja ühiskonnale üldisemalt. Kõige haigem on minna valima selle pärast, et sulle makstakse ühekordset pappi mingi 700 krooni. Halloo, kus on teie mõistus!
Album "Ära valeta!" ongi koputus sinu südametunnistusele ja meeldetuletus mõistusele. Suhtu ümbritsevasse vastutustundlikult. Ära ela "pea perses"- nii, et hoolid ainult endast. Kui igaüks meist hooliks natukene rohkem ühiskonnaasjadest ja teistest inimestest, siis oleks meil kõigil siin parem elada. Sest siis ei tilberdaks pumba ümber need värdjad, kes seal praegu tilberdavad.
Poliitikule - ära valeta!
Sulle - head kuulamist ja mõtlemist!
Sven
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar