Montréal: neljateistkümnes päev

Pean kohe alguses ära mainima, et täna oli väga hea päev. Kaupmeestele. Halb päev rahakotile:) Sest - kas te usute või mitte - mina šoppasin terve päeva Carrefour Lavalis. Ain Kaalep ostleb, mina šoppan.
Metrooga ja bussiga umbes tund sõitu on sinna. Ma elan atwateri peatuse juures, aga carrefuur lavall on faking kaugel. Rohelise metrooga beriiiükammi. Sealt oranžiga lõppo montmorensiiisse. Sealt autobussiga (3 taala eraldipilet) carrefuur lavalli. Autobussijaamas sain ka ameerikaliku-kanadaliku korravalvlemise osaliseks. Bussijaamas nimelt on 2-3 turvameest-naist (sama koledad pekivikatid nagu meie falgi omad jms) ja nende tööks on jälgida, et keegi ei astuks busside sõidu alale. Ma tahtsin veits otse lõigata, aga see tüüp ütles nagu KOHE, kiiremini kui sa jõuad öelda "värdjas", et musjööö, silvuplee, nahujee kadugeee... Ma sain aru, et ei tohtind astuda sinna ja siis nägin vastavat keelumärki ka. Ühtegi bussi muidugi läheduses sõitmas polnud. No see selleks.
Karrefuuris uksest sisse lipates oli kohe crabtree ja evelyni pood, kust mu proua tahtis ühte šeffi kehakreemi. No läksin seda nillima ja müüjaneiu määris mulle äärmise osavuse-elegantsusega veel 2 asja pähe, aga lõppudelõpuks on vennanaisele ka jõulukinki tarvis.
Seejärel lippasin applestoori, ostsin veel ühe i-asja, sõbrale.
Siis möllasin õuld neivi poes, kott täitus ühe seest karvase voodriga huudiga ja kahe tiisöördiga.

Edasi viis tee ketsipoodi. Lahkusin, jalas tutikad Puma "TEMPO" ketsid. Müüja-poiss oli väga abivalmis, tassis 9 ja 9 1/2 numbreid ette kahekaupa:) Pärast surusime käppa ja olime üksteisele lõpmatult tänulikud.

Pärast seda roomasin musapoodi HMV, sealt lahkusin 4 CD-ga. Siinkohal juhiks tähelepanu mu albumile "Ära valeta!" ja sellele, et miks kuradi pärast ma ei saa osta kvaliteetset muusikat digitaalselt? Ah? Tahaks osta faile näiteks wav või flac formaadis. Aga kust nahujaast??? Ma ripin need plaadid nagunii kohe arvutisse, sest ma ei kuula ju neid CD pealt:(
Okei, peale seda lippasin mööda mingist prille müüvast vanamutist. Kuna päikeseprillid on teema ammu, siis ostsin ühed 50-taalased täispolaroidsed tundmatu brändi omad. Tunduvad suht normaalsed kalal ja muidu käimiseks.
Nii.
Siis sattusin suurde kaubamajja, mingi B***, seal lendas kohe mingi mutt selga, et mida sa otsid siit. Ma ütlesin, et "emale tahaks mingit parfüümi..." Mutt leidiski minu kirjeldusele mu emale sobivast lõhnast vastava bossi parfüümi. Sain veel mingi ulmepaketi, kus oli 2 mingit kreemi vms ka sees. Pakiti ära ka ilusti. Tõenäoliselt sain räigelt petta, aga ma olen vaatamata sellele rahul, sest ma sain poest 10 sekundiga tulema. Sobib.