Montréal: kaheksateistkümnes päev

Laisaks hakkan muutuma... Eilse panen kirja alles täna. Aga seni, kuni mul siin projekt buildib, on seda hea teha:)
Tööpäev oli nagu ikka, psühholoog oli majas üleeilsete sündmuste pärast, aga ma ei tahtnud talle rohkem muresid oma külastusega tekitada.

Õhtul kohtusime oma kunagise kolleegiga, kes nüüd töötab sellisel kohal, kus ta peab palju ringi reisima, sh Montréalis käima. Ja nii saimegi kokku, lippasime hotellist läbi, viskasime kotid nurka ja lendasime linna peale. Ma olin varem kohanud teel kuulsasse nuudli-supi-jaapanikohta ühte itaalia urgast-Rotisserie'd - võtsime nõuks seda katsetada. Pitsa oli suht kusise suurusega, õlu oli nagu ikka (suht hea). Sain seal harjutada oma itaalia keele sõnavara (scuzi, ciao) ja astusime edasi kuulsale crescent striidile, et veits keelt kasta. keeled kastetud, jutud puhutud marssisime kes kuhu. ajaviiteks arutasime, et kas viitsime ehk n-vahetusel niagaara joa juurde sõita, aga kuna siin tänase päeva jooksul plaanid muutusid, siis ei teagi täpselt veel. sellest juba tänases jutus pikemalt...