Neljanda päeva kohta pole midagi eriti kirjutada, sest see oli suht tavaline tööpäev. Siiski - skaibiga kodustega peetud videokõne toimis hästi. Kui ma Chucki kutsusin, siis kaamerast oli näha, kuidas vanal hakkas saba lippama ning kuidas ta hakkas mind arvutikasti seest otsima. Sviit!!!:)
Üks asi siiski ka elu-olu kohta, õieti kaks.
Esiteks - autodel pole siin ees numbreid, ainult taga on. Võta sa kinni, miks. Esiots on muidugi kergem sedasi ja kütust kulub vähem.
Teiseks - pakendamine. Poes käeb räige pakendamine. Kassas, sel ajal kui sina otsid rahakotti, pakib müüja ise või väike abiline kõik asjad mitmesse kilekotti by default. Ma ei tea, mis juhtuks, kui ma neile oma riidest koti (mis küll koju jäi kahjuks) ulataks - ilmselt nad pakiks selle ka kilekotti:) Kurb on seda vaadata tegelikult. Mul on nelja päevaga kogunenud mingi 10 kilekotti. Nagu wtf.
Tööpäev läks normullilt. Õhtul sai hotellis väikest näksimist täiesti tasuta (elik hinna sees) - ise ei pidanudki süüa tegema. Peale seda sai natuke tööga konte murtud ja oli tunda, et ajavahe hakkab taanduma kõikvõimsa inimorganismi ees. Täna peaks juba täitsa OK olema ja saab õhtul veel kauem tööd teha:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar