Montréal: üheteistkümnes päev

Täna oli juba maailma juhtiv tööpäev, täie rauaga hommikust õhtuni ninapidi koos. Aij laijk it! (borati aktsendiga).
Õhtul sõitsin metroos koos töökaaslasega, kes on pool aastat tagasi Hiinast Kanadasse emigreerunud. Ma ei küsind miks, aga tüüp on rahul, tundub nii. Ta on ka töö juures mu "mentor" ehk siis tema on antud projektiga pikemalt tegelenud ja teab, kus mis asjad asuvad. Varsti tean mina ka!:)
Õhtul sõime "sooja võileiba", mis ka seekord jäid natukene liiga kauaks ahju - kokakunstis meil õppimist jagub. Kõrvale vaatasime hokit - Torontot lüpstakse hetkel Ottawa poolt ikka väga haledalt. Praegu panin kirjutamise ja töötamise ajaks teleka kinni, aga viimane seis oli 3:0 O kasuks, mis on tegelt hea, sest Toronto on teatavasti Montreali suurim ja vastikuim vaenlane. Ühinen oma ajutise kodulinna vaenlase vaenlasega! M-l on mäng ikka kuidagi väga liimist lahti. Neil on olnud mingi 3-4 powerplay'd ja nad lihtsalt ei suuda jõuda teise väravani, loobivad poole platsi pealt mõttetult. Ottawa tüübid samal ajal teevad ilusaid pettekaid ja lupsti! jälle värav. Ilus mäng. Alati, kui Toronto kaotab, on ilus mäng.