Olen siis jõudnud oma reisimistega Ameerikasse, San Franciscosse Kalifornia osariigis. Siin toimub sel nädalal Atlassian Summit.
Eilne siiasõit läks suuremalt jaolt viperusteta. Ärkasin 3:30. Varsti lippasin taksoga lennujaama ning lend Amsterdami väljus plaanipäraselt. Tegime vahepeatuse Vilniuses, kust tulid peale leedukad. Amsterdami Schipholi lennujaam on räigelt suur, seal annab ikka ringi marssida. Meie putka Tallinnas pole midagi võrreldavat:)
Väike tõrge tekkis siis, kui hakkasin sisenema ootesaali ehk siis seal kohas, kus küsitakse pardakaarti ja passi. USA lendudel on seal veel eraldi turvakontroll ka. Minu pardakaart ei läinud millegi pärast läbi ja siis tädid uurisid seal seda. Süsteem küsis mingil põhjusel mu USA aadressi. Sisestati siis hotelli aadress ära ja sai korda. Ise mõtlesin, et äkki oli see sellest, et ma ESTA taotluses ei kirjutanud aadressi. Polnud vist tol hetkel käepärast ja seal oli kirjas, et see pole kohustuslik. Samuti oli seal kirjas, et seda ESTA paberit ei pea välja printima ja enam pole tarvis, aga Tallinna Lennujaama check-ini tibi ikkagi tahtis seda! Nii et printige see alati välja ning samuti täitke ära aadressi väli seal ESTA taotluses.
Lend üle ookeani kestis 11 tundi. Lootsin, et saan magada selle jooksul, aga ei maganud vist rohkem kui 10 minutit. Lihtsalt ei tulnud und. Lennuk oli Boeing 777-300 vist ja see oli suht äge. Igaüks sai eesoleva istme seljatoe sees olevast telekast vaadata filme jne. Filmivalik oli päris suur, vaatasin ära mingi 4-5 filmi:) Üksi oli "The Book Of Eli", teine oli "Yes Man", mis oli väga naljakas ja midagi oli veel. Süüa anti lennukis hästi! St et toidud olid maitsvad ja kogused mõnusad. Juua sai ka, aga ma üksi ei viitsinud väga palju alkot lürpida seal.
San Francisco lennujaamas käisin läbi piirikontrolli ja see läks valutult. Küsiti, kus ma elan ja kellena töötan. Ütlesin, et "estõunja" ja "softveer diveloper". Hakka sa seal neile selgitama midagi süsteemiintegratsioonist, võrkude ehitamisest, projektijuhtimisest jne... Tüütu. Siis vaatas veel mu passist templit, et olin käinud New Yorkis. Küsis selle kohta ka, ütlesin, et transfeerisime sõpradega Puerto Ricosse. Sõrmejäljed ja molupilt võeti ka ning öeldi adjöö. Ahjaa, seda ka, et kui küsitakse, kas teil on kaasas toitu, siis vastus on EI. Siis pole mingit sekeldamist. Ja õnneks mul ei olnud ka midagi kaasas ega midagi sekeldada. Üldiselt tore!
Seejärel ootasin natuke aega pagasit, mis jõudis kenasti kohale. Siis sõitsin lennujaama rongiga paar peatust, sinna, kust sai BART peale. BART on siis Bay Area Rapid Transit ehk siis pool-metroo, mis vahepeal sõidab maa all ja vahepeal maa peal. Põhimõtteliselt ikka metroo. Sõitsin Powell jaama ning natuke tänavanurkade järgi orienteerudes sain aru, et mu hotell oli metroost mingi 100 m.
Hotellis aga läks natuke jamaks. Mul oli vautšer kaasas, aga vastuvõtu arvuti näitas, et mu broneering on tühistatud! Mida v***u! OK, siis läks veits rapsimiseks. Helistasin Eestisse firma "security managerile", kes muidugi magas, sest Eestis oli kell 2 hommikul:) Õnneks on ta hea inimene ja sebis mulle reisifirma helpdeski numbri. Aitäh Sulle, Merike!:)
Helistasin reisifirma helpdeski, seal valvereisikorraldaja uuris asja. Neil olid seal kõik bronnid ja värgid korras! Siiski hotellis oli teine seis. Andsin toru hotelli tšikile ja reisikorraldajaga omavahel seletades said nad asjad üsna kähku klaariks.
Hotell on "Palomar" - täiesti OK koht. Hinnad on muidugi karmid siin.
Veidi aega siis värskendasin ennast hotellis ja läksin esimest SF jalutuskäiku tegemas. Selle aja peale oli kõht ka tühjenenud. Leidsin koha nimega Old Siam (vist oli). Ehk siis Tai restoran. See oli selline poolviisakas koht, võib kaabu ja teksadega sisse lennata. Sõin-jõin seal, maksin ja jätsin tippi ka. Kurat, teenindus oli SUPER! No täielik tase, missuguse tähelepanuga suhtutakse klienti. Hakkab veeklaas vaevalt tühjaks saama - juba neiu jookseb kannuga. Kukub salvrätt maha - teine teenindaja juba uuega kohal! Küsin pulki - kohe tuuakse. Kõik naeratavad. Ausalt - sellises kohas pole kahju tippi jätta. Valdav osa Eesti teenindussektorist võib siinkohal ametlikult ja täiega persse kerida. Või koolitusele. Või Ameerikasse õppima! Printige see lause välja: Eesti teenindajad EI OSKA teenindada. Lisaks super teenindusele oli toit ise muidugi sigahea, seda ei pea mainimagi.
Seejärel kõmpisin vaikselt hotelli tagasi. Tänaval üks tüüp tagus värvitünne, potte panne trummipulkadega ja tegi seda päris lahedalt. Viskasin talle veits plekki, sest muusikutele annetamisest ei ole mul kunagi kahju.
Hotellis klikkisin telekakanaleid. Ma ei tea, kui palju neid siin on, aga pesapalli jaoks on eraldi kanalid ja naiste pesapalli jaoks olid veel eraldi:) Telekas on masendav, nii et seda ma eriti ei vahtinud.
Kuvatud on postitused sildiga eesti. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga eesti. Kuva kõik postitused
teisipäev, 8. juuni 2010
teisipäev, 27. aprill 2010
Herald asub salvestama uut albumit!
27.04.2010
Herald asub salvestama uut albumit!
Täna, 27. aprillil 2010 asub Eesti juhtivaid heavy-metal bände Herald salvestama oma uut albumit. Albumi tööpealkirjaks on "Metaltron". Bänd asub tööle Musicworks stuudios koos helirežissööri ja produtsendi Arne Holmiga. Algselt on töös 12 uut lugu.
Heraldi uus muusika on võrreldes varasema loominguga veelgi dünaamilisem ja mitmekesisem. Lisaks on nüüd kogu lüürika eestikeelne. Bänd jääb truuks oma juurtele ning fännidele ja nii on muusikaline suund endiselt väikese thrashi- ja rocki-touch'iga heavy-metal.
Oma loomingulise pitseri vajutavad Heraldile kindlasti uus laulja Sven Varkel ja bassimees Ott Oras, kellega koos musitseerib kogu vana kaader: Egert Vandel kitarril, Tauno Nava kitarril ja Ranno "Rajakas" Rajalaane trummidel.
Uus materjal on varasemast küpsem ning mõjuvam - lood on võimsad ning kaasakiskuvad, samuti tehniliselt väljakutsuvad. Albumil on nii kiireid kui aeglasemaid lugusid, karmi thrashilikku andmist kui ka meloodilist metalit. Bändi põhisõnum on prohvetlik - üks väga tähenduslik lugu albumilt sündis enne Islandi vulkaanipurset! - ning katab teemasid sellest maailmast teispoolsuseni: väeti inimene Looduse ürgse jõu vastu. Paari lugu tulevaselt albumilt - nagu "Tuline teras" ja "Amanita" - on Eesti heavy-publik juba kontsertidel ka kuulnud.
Kuigi Herald mängib enamasti vanema kooli heavy-metalit, käib bänd ajaga kaasas ning kasutab meelsasti moodsaid suhtluskanaleid. Nii hoiab Herald teid oma kodulehe herald-metal.com kaudu pidevalt informeerituna, samuti jagatakse uudiseid oma Facebooki lehel ning lisaks võib jälgida hevikate tegemisi Twitteri vahendusel.
Pressiteade täies pikkuses on vaadatav siit.
Herald asub salvestama uut albumit!
Täna, 27. aprillil 2010 asub Eesti juhtivaid heavy-metal bände Herald salvestama oma uut albumit. Albumi tööpealkirjaks on "Metaltron". Bänd asub tööle Musicworks stuudios koos helirežissööri ja produtsendi Arne Holmiga. Algselt on töös 12 uut lugu.
Heraldi uus muusika on võrreldes varasema loominguga veelgi dünaamilisem ja mitmekesisem. Lisaks on nüüd kogu lüürika eestikeelne. Bänd jääb truuks oma juurtele ning fännidele ja nii on muusikaline suund endiselt väikese thrashi- ja rocki-touch'iga heavy-metal.
Oma loomingulise pitseri vajutavad Heraldile kindlasti uus laulja Sven Varkel ja bassimees Ott Oras, kellega koos musitseerib kogu vana kaader: Egert Vandel kitarril, Tauno Nava kitarril ja Ranno "Rajakas" Rajalaane trummidel.
Uus materjal on varasemast küpsem ning mõjuvam - lood on võimsad ning kaasakiskuvad, samuti tehniliselt väljakutsuvad. Albumil on nii kiireid kui aeglasemaid lugusid, karmi thrashilikku andmist kui ka meloodilist metalit. Bändi põhisõnum on prohvetlik - üks väga tähenduslik lugu albumilt sündis enne Islandi vulkaanipurset! - ning katab teemasid sellest maailmast teispoolsuseni: väeti inimene Looduse ürgse jõu vastu. Paari lugu tulevaselt albumilt - nagu "Tuline teras" ja "Amanita" - on Eesti heavy-publik juba kontsertidel ka kuulnud.
Kuigi Herald mängib enamasti vanema kooli heavy-metalit, käib bänd ajaga kaasas ning kasutab meelsasti moodsaid suhtluskanaleid. Nii hoiab Herald teid oma kodulehe herald-metal.com kaudu pidevalt informeerituna, samuti jagatakse uudiseid oma Facebooki lehel ning lisaks võib jälgida hevikate tegemisi Twitteri vahendusel.
Pressiteade täies pikkuses on vaadatav siit.
teisipäev, 24. november 2009
Itaalia
Olen oma rännakutel jõudnud Itaaliasse. Taas. Enda jaoks siis purustan rekordeid Itaalia suhtes lõunasse (tegelt kagusse) pürgimises. Praeguseks on siis ära vallutatud Salerno.
Fakk, itaalia on ikka täiesti kreisi maa. Eriti selles osas, mis liiklusesse puutub. Täielik kaos. Kujutage ette tuhandeid autosid, nullmeetriseid pikivahesid, pidevat vaheletrügimist, kõik toimub järskudel tõusudel, sügavikku minevatel langustel, käänulistel kurvidel, väga kitsastel tänavatel, mille mõlemad servad on tihtilugu KAHES reas parkivaid autosid täis. Sinna peab siis ära mahtuma veel vähemalt 2-3 rida liiklust. Ja nüüd mõelge kõige selle vahele Browni osakestena ringilendlevad kamikazed kõikvõimalike rollerite ja motikatega. Lisage veel aegajalt vastassuunas sõitvad autod, kes ilmselt tahavad lähimasse tänavasse vasakpööret teha. Lisaks suvaliselt teele astuvad jalakäijad, hobused (eile nägin üht), eriti sitad ja auklikud teed (linnades) jne jne. Ja siis kujutlege sellisele teele kolmerattaline käru, millele on laotud kärust 2x suurem euroaluste hunnik. Roolis täiesti chill vanamees. Seejärel tuleb kõige väiksem Fiat, milles istub 2 meest, kumbalgi üks käsi kinni hoidmas katusele laotud püssi plaatide hunnikut:) See on üks äärmus. Teine äärmus on faking ägedad ja üliheas korras kiirteed, kus kolmandal rajal on märk, mis ütleb, et MINIMAALNE lubatud kiirus sellel rajal on 90 km/h. Max on lubatud 130, sellest ka eriti keegi kinni ei pea. Nämm... Kiirteedel tuleb 2 asja silmas pidada: hoida esimesega pikivahet, sest VÄGA äkki võib teele tekkida avarii või muu takistus ja selle tõttu ummik. Siis tuleb kähku 130 km/h pealt pidama saada ja samal ajal kiirelt ohutuled põlema lükata, et kõik järgnevad saaks aru, et ees on takistus. Kordan - see kõik käib väga suurtel kiirustel.
Kui siin mõni Eesti ajugeenius arvab, et ohutuled on "möödalaskmise eest tänamiseks", siis ta eksib. Sellise lollusega võid kiirteel põhjustada kümnete autode ja paljude hukkunutega liiklusõnnetuse. Ohutuled on OHU väljendamiseks. Punkt.
Ja nüüd, kallid Eesti juhid - KÕIGE selle juures olen ma siiani näinud ainult ÜHT - õnneks kerget - õnnetust kiirteel. Siit moraal - õppige, kurat, sõitma ja teineteisega arvestama raisk. See on Eesti häda. Kõik oskavad enda arvates jube hästi sõita, aga tegelikutl on tegemist ennastäis ja endast jube heal arvamusel olevate perse-pähe-tõmmatud sitakottidega, kes arvestavad ainult iseendaga. Eestis käib liiklus teoreetiliselt reeglite järgi, reaalselt ei kuidagi. Siin käib liiklus mitte reeglite, vaid vastastikuste kokkulepete järgi ja kogu see kaos toimib tegelikult hästi. Ja ärge tulge mulle rääkima, et Eesti on autostunud vms... Naljakoht!:) Käige ise autoga korra Itaalias või Prantsusmaal mõnes suuremas linnas ära ja mõelge järele, kas Eesti on autostunud. Meie autostumise tase on null selle kõrval, mis siin toimub.
Fakk, itaalia on ikka täiesti kreisi maa. Eriti selles osas, mis liiklusesse puutub. Täielik kaos. Kujutage ette tuhandeid autosid, nullmeetriseid pikivahesid, pidevat vaheletrügimist, kõik toimub järskudel tõusudel, sügavikku minevatel langustel, käänulistel kurvidel, väga kitsastel tänavatel, mille mõlemad servad on tihtilugu KAHES reas parkivaid autosid täis. Sinna peab siis ära mahtuma veel vähemalt 2-3 rida liiklust. Ja nüüd mõelge kõige selle vahele Browni osakestena ringilendlevad kamikazed kõikvõimalike rollerite ja motikatega. Lisage veel aegajalt vastassuunas sõitvad autod, kes ilmselt tahavad lähimasse tänavasse vasakpööret teha. Lisaks suvaliselt teele astuvad jalakäijad, hobused (eile nägin üht), eriti sitad ja auklikud teed (linnades) jne jne. Ja siis kujutlege sellisele teele kolmerattaline käru, millele on laotud kärust 2x suurem euroaluste hunnik. Roolis täiesti chill vanamees. Seejärel tuleb kõige väiksem Fiat, milles istub 2 meest, kumbalgi üks käsi kinni hoidmas katusele laotud püssi plaatide hunnikut:) See on üks äärmus. Teine äärmus on faking ägedad ja üliheas korras kiirteed, kus kolmandal rajal on märk, mis ütleb, et MINIMAALNE lubatud kiirus sellel rajal on 90 km/h. Max on lubatud 130, sellest ka eriti keegi kinni ei pea. Nämm... Kiirteedel tuleb 2 asja silmas pidada: hoida esimesega pikivahet, sest VÄGA äkki võib teele tekkida avarii või muu takistus ja selle tõttu ummik. Siis tuleb kähku 130 km/h pealt pidama saada ja samal ajal kiirelt ohutuled põlema lükata, et kõik järgnevad saaks aru, et ees on takistus. Kordan - see kõik käib väga suurtel kiirustel.
Kui siin mõni Eesti ajugeenius arvab, et ohutuled on "möödalaskmise eest tänamiseks", siis ta eksib. Sellise lollusega võid kiirteel põhjustada kümnete autode ja paljude hukkunutega liiklusõnnetuse. Ohutuled on OHU väljendamiseks. Punkt.
Ja nüüd, kallid Eesti juhid - KÕIGE selle juures olen ma siiani näinud ainult ÜHT - õnneks kerget - õnnetust kiirteel. Siit moraal - õppige, kurat, sõitma ja teineteisega arvestama raisk. See on Eesti häda. Kõik oskavad enda arvates jube hästi sõita, aga tegelikutl on tegemist ennastäis ja endast jube heal arvamusel olevate perse-pähe-tõmmatud sitakottidega, kes arvestavad ainult iseendaga. Eestis käib liiklus teoreetiliselt reeglite järgi, reaalselt ei kuidagi. Siin käib liiklus mitte reeglite, vaid vastastikuste kokkulepete järgi ja kogu see kaos toimib tegelikult hästi. Ja ärge tulge mulle rääkima, et Eesti on autostunud vms... Naljakoht!:) Käige ise autoga korra Itaalias või Prantsusmaal mõnes suuremas linnas ära ja mõelge järele, kas Eesti on autostunud. Meie autostumise tase on null selle kõrval, mis siin toimub.
Tellimine:
Postitused (Atom)