Kui ma kuulen tööandjaid rääkimas sellest, et Eestis on tootlikkus madal, siis haarab käsi kabuuri järele. Ma sain sellest aru ühel hommikul mööda Liivalaia tänavat tööle sõites, kui ma nägin kojameest paljaste kätega puulehti kilekottidesse toppimas. Väike asi? Ei! See oli kõige suurem ja tähendusrikkam asi, mida ma sel sügisel näinud olen! See on kõige ilmekam näide sellest, kuidas orjapidaja ei raatsi orjale isegi korralikke töövahendeid muretseda ning samal ajal kireb maailmale sellest, kuidas ori ei viitsi töötada.
Härrad tööandjad ja ülemused - ehk alustaks tootlikkuse kasvatamist teist enesest? Esialgu muudaks mõtteviisi, seejärel liiguks edasi juba mõtlemisvõimet nõudvate tegevuste juurde - hangiks töötajatele korralikud töövahendid! Seejärel paneks ehk mõningase arutlemise järel (ärge targemate käest nõu küsige, see näitab teid nõrkade ja rumalatena!) isegi paika tööprotsessid, mida järgides saab garanteeritud tulemuse. Võib-olla siis isegi tõstaks suureneva käibe (mitte kasumi!) arvelt töötajate palkasid?
2 kommentaari:
Ma tean, et ei peaks kirjutama komme, mis kommitavale tekstile mingit sisulist väärtust juurde'i anna, aga
siinkohal ei saa ma küll kuidagi ütlemata olla, et olen sissekandega sügavalt nõus, suisa ülisügavalt. Hea, et on rääkima hakat sellest, missugused on Eesti tööandjad tglt ning kuidas nende olemus erineb sellest lakeerit pildist, mida meile enamasti esitada püütakse.
kirjutan alla!
Postita kommentaar