Eestis nõutakse/kasutatakse mingeid imelikus formaadis CV-sid. Need lähevad n.ö elu järjekorras:
sündimine, haridus, karjäär, täiendkoolitused. Loogiline? Jah! Kasutatav-kasulik? Ei!
Ameerika mandril on inimesed praktilised. CV-d seal algavad sellega, mis tööandjat enim huvitab - kogemusega! Kõige tähtsam on inimese kogemus, mitte paber selle kohta, et ta väidetavalt midagi õppinud on. See on teisejärguline.
Samuti on Ameerikas/Kanadas keelatud küsita isiklikke andmeid nagu näiteks perekonnaseis. Minugi arvates on see põhjendamatu, et meil seda küsitakse. See pole tööandja asi. Tööandja asi on kindlustada see, kuidas ma iga päev 8 tundi oma kallist ajast temale pühendaksin. Tööandja asi ei ole teda seda, mida ja kellega ma muul ajal teen.
Kui ma oleksin ise tööandja, siis ma ootaks just selliseid CV-sid, kus ma ei pea lugema 3 lehekülge selle kohta, mis koolitustel keegi käinud on või mis koole ta on suvatsenud külastada. Ma tahan teada seda, mida see inimene teinud on ja teha oskab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar