reede, 28, november 2008
Aitäh!
Aitäh kõigile, kes tulid Grapsi mälestuskontserdile! See, mida publik bändile G andis, oli fantastiline!!! Tõsiselt! Mosaiigi viimase noodi ajal tundsin midagi, mida nimetatakse vist katarsiseks. Oleks tahtnud seda tunnet pikendada igaveseks! Ja kui saalis on mõned eriti olulised inimesed, siis on eriti hea esineda. Ma ei tea, kas saate aru sellest... Ma vaatan hetkel asja lava poolt:)
kolmapäev, 26, november 2008
Tallinna linnaviletsus!!!
“Nende kontor on suletud, nad püüavad teha kõik mis suudavad olukorra parandamiseks,” kinnitas Delfile Kesklinna valitsuse pressiesinadja Madis-Ilmar Salum, kes soovitas inimestel teeoludesse mõistvamalt suhtuda, sest sellist olukorda on ainult mõni päev aastas."
See salum võiks naturaalselt persse minna oma jutuga!
Kuradi idioot tuleb jutlustama sallivustest ja mõistvast suhtumisest, samal ajal kui ta enda kuradi värdjas räpane haige munitsipaalpolitsei vabandab, et "nemad ei saa mõistvalt suhtuda lumme kinni jäänud autode trahvimisse, kuna neil ei ole lepingus sõnagi ilma kohta". Mida fakki raisk!
Hullult ajab vihale selline ajuvabadus! See Salum saab kohe kurja maili ka mult. Ma ei kavatse sellist idiootsust käed rüpes taluda.
Update! Siin on see kiri siis. Sada korda mõtlesin enne "send" nupu vajutamist, et äkki sai liiga kuri, aga ei saand ta midagi! Neil sittadel ongi rämedalt paks nahk selga kasvanud - seda tuleks natuke õhemaks raspeldada!
See salum võiks naturaalselt persse minna oma jutuga!
Kuradi idioot tuleb jutlustama sallivustest ja mõistvast suhtumisest, samal ajal kui ta enda kuradi värdjas räpane haige munitsipaalpolitsei vabandab, et "nemad ei saa mõistvalt suhtuda lumme kinni jäänud autode trahvimisse, kuna neil ei ole lepingus sõnagi ilma kohta". Mida fakki raisk!
Hullult ajab vihale selline ajuvabadus! See Salum saab kohe kurja maili ka mult. Ma ei kavatse sellist idiootsust käed rüpes taluda.
Update! Siin on see kiri siis. Sada korda mõtlesin enne "send" nupu vajutamist, et äkki sai liiga kuri, aga ei saand ta midagi! Neil sittadel ongi rämedalt paks nahk selga kasvanud - seda tuleks natuke õhemaks raspeldada!
Tere!
Kas te oskate kuidagi oma rumalat juttu, mida te täiesti häbematult ja süüdimatult rahvale ajate, põhjendada ka? Kas te koolis olete käinud? Ehk isegi ülikoolis? Kas seal loogikat õpetati? Enamasti on see kohustuslik aine.
Ütlete kommentaaris Delfile: "kinnitas Delfile Kesklinna valitsuse pressiesinadja Madis-Ilmar Salum, kes soovitas inimestel teeoludesse mõistvamalt suhtuda, sest sellist olukorda on ainult mõni päev aastas."
Kuidas palun?!?!
Kus oli see "mõistev suhtumine" munitsipaalpolitsei puhul, kel jätkus jultumust põhjendada lumme kinni jäänute trahvimist just sellega, et neil justkui poleks lepingus sõnagi ilma kohta? Force majeure kohta ikka loodetavasti on seal mõni rida? Vastake palun sellele küsimusele, kus see mõistev suhtumine siis oli, kui seda tõesti tarvis oli! Vastasel korral võiks munitsipaalpolitseist küll mõned "helgemad pead" lennata.
Ma võin lollust taluda, ma võin ülbust taluda, aga ma ei talu elementaarse loogika vastu astumist.
Lisaks koristage ära Karu, Vilmsi ja Vesivärava tänavad. Vastasel korral kavatsen auto seal juhuslikult ära lõhkuda ning teile selle eest arve esitada. Teil ei ole maksumaksjate ning linnakodanike ees võetud kohustustes kuskil kirjas vabandust, et teed linnas võivad suvalise ilma korral (eriti KOLM PÄEVA peale lumesadu) olla läbimatud. Kesklinnas jääkamakate otsas auto lõhkumine on täiesti võrreldav puuduva kaevukaane tõttu lõhutud autoga. Kui teil on siiski selline vabastus nendest kohustustest kuskil kirjas, siis palun viidake vastavale dokumendile.
Kas ma selle eest hiljuti registreerusin Tallinna kodanikuks, et mulle minu enda maksuraha eest sedasi näkku sülitataks?!?! Tundub küll...
hämmeldusega,
Sven Varkel,
kuri linnakodanik kesklinnast, kus näiteks Karu ja Vilmsi tänavad olid veel hommikul sõiduautoga praktiliselt läbimatud
pühapäev, 23, november 2008
Lumetorm 23.11.2008
laupäev, 22, november 2008
Leivategu
Igasugust ila olen siia kokku pritsinud, aga kõige tähtsamast - viimase aja arengutest leivaküpsetamises - ma polegi kirjutanud. Nimelt siis umbes 10 minuti pärast lähevad ahju mu elu 3. ja 4. ise tehtud leib.
Mõned nädalad tagasi laekus pähe tagasi mõte, mis seal juba viimased aastad keerelnud on - tuleks ise leiba teha. Mul on mingi lõhna- ja maitsemälestus lapsepõlvest, mil vanaema - rahu tema põrmule - maal päris ahjus päris jahust päris veega päris soolalihaga lihaleiba küpsetas. See mälestus on nii hea, et ma otsustasin ka ise leiba küpsetama õppida. Lisaks tundub mulle, et leivategu on mingil moel õilis, isegi ilus, ning üldse väga eestlaslik ja vinge tegu. Osake minu identiteedist. Lühidalt siis - nagu ka kõigi muude asjade puhul, mida ma teen, on ka sel puhul põhiliseks taganttõukajaks tohutu soov olla teistest parem.
Aksioom: See, kes teeb ise leiba, on parem inimene, kui need, kes seda ei tee!
Sellised vähetähtsad põhjused, nagu tegemise lõbu, tohutult hea leivalõhn majas, enda tehtud leiva väga hea maitse, säilitusainete puudumine jne jätame kõrvale. Kusjuures eelmine leib, mille tegin, säilis täiesti rahulikult nädal aega ja oleks veelgi säilinud. Natuke kõvaks hakkas minema, aga hallitus ja muu selline pask - eiei.
Sest punkt number ÜKS ütleb: "leivateo juures pärmi EI kasutata". Need igasugused "toiduliberalistid", kes võtavad asju sedasi, et "ah tänapäeval võib" ja "kui maitseb, siis kasuta", on idioodid. Mõnikord:) Sest ma ise olen ka tegeliklult "toiduliberalist", aga ... Mulle ei meeldi, pole kunagi meeldinud ega hakkagi meeldima, kui asju tehakse valesti. Põhimõtteliselt valesti. Kui kasutate töö tegemiseks selleks mitte ettenähtud tööriistu. Kui leivateo ja pärmi näide segaseks jääb, siis tooksin lihtsama näite, mille meile koolis praeguseks ununend asjaoludel tõi austatud matemaatikaõpetaja hr Ruut. Ta ütles midagi sellist: "Mõned idioodid kasutavad kruvide sisselöömiseks haamrit ja see on vale". Täpsemini enam öelda ei saa. Kruvide jaoks on kruvikeeraja. Naelte jaoks on haamer. Leiva jaoks on juuretis.
Ehk siis leivategu algab juuretisest. Algul, kui hakkasin netist (eelkõige http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=405) otsima leivategemise kohta, siis ehmatasin ära, et mingit kuradi juuretist on vaja... Ma teadsin, et vanaema kasutas seda, aga ma ei teadnud, mis see on! Uurisin ja küsisin isegi mingist ökopoest nagu foorumites soovitati jne. Bullshit! Juuretis on lihtsamast lihtsam asi. Võta paar viilu vana rukkileiba ja pool pakki kefiiri või petti või hapupiima. Pane suurde kaussi kokku. Lisa mingi törts suhkrut ja törts rukkijahi ka söödaks. Noh ja siis radika lähedale pane see 24 tunniks umbes ja vaata, kus seal kausis hakkab elu keema! Kata kauss kinni ka muidugi (kile või kaanega). Asi hakkab mullitama ja lõhnama täiega.
Vahemärkusena - ahjust tuleb juba väga väga head lõhna. Kohe saab läbi küpsetamise 1. faas ehk kooriku tekitamine (20 minti max temperatuuril ehk 250 kraadi). Seejärel tuleb küpsemise faas, mis on umbes 40 minutit 180 kraadi juures. Sõltub su ahjust ja su leibade suurusest ja kogusest. Vaatasin just ahju - need 2 leiba näevad ikka eriti head välja!!! Paneks kasvõi pea ahju.
Aga jätkame siis leivategu ennast...
Juuretis saab kuskil 24 tunniga mõnusaks. Peale seda tee kätega kõik need leivatükid seal vedeliku sees peeneks. Jahu lisa nii palju, et selline mõnus mört või löga jääks see asi. Sest me laseme taignal veel käima minna vähemalt korra. Leiget vett pane ka mingi törts, saab rohkem materjali. Suhkrut võid lisada kuni paar spl. Siis jällegi kile või kaane alla ja radika juurde nii 12 tunniks. Kogu asja juures on oluline see, et leiba tehtaks väga soojades ruumides (25 ja enam kraadi) ja taignapott peab olema pidevalt soojas. Radika juures näiteks. Või kui on põrandaküte, siis keera see põhja ja pane kauss põrandale. Leib armastab sooja!
OK, siis, kui see mört on jälle kausis märatsema hakanud (sa näed seda ise!!!;)), siis on aeg lõplik tainas valmis timmida.
Lisa mördile rukkijahu, soola, soovi korral köömneid. Nb - leivataigna segamine käib kätega! Mitte mingi kitšen eidi või mis iganes lolli masinaga. Oluline on seda teha kätega! See on oluline energeetiliselt ja emotsionaalselt. Leivatainas jääb räigelt, väga hullult käte külge kinni, aga sellest pole midagi. Tee käed natuke märjaks ja on ka abiks.
Lisa jahu nii palju, et taignast saaks ikka sellise mõnusa oma kuju säilitava olluse, mis ei jääks sealjuures kausi seinte külge kinni enam. Ja siis lisa veel veidi jahu, nii et ka kättega nakkumine väheneb. Sellest saad peale paari proovimist ise aru. Leivatainast tuleb muide segada ja manipuleerida kiiresti. Sest siis hakkab leib "elama" ja samuti ei tohiks tainas eriti maha jahtuda. Järelikult hoia ruum, kus leiba teed, väga soe. Siis leib kerkib ilusti. Kui tainas kausis valmis, siis jäta see veel paariks tunniks sooja kohta kerkima.
Nii, nüüd on käes pätside vormimise aeg. Pane küpsetuspaber ahjuplaadile. Tee käte vahel paras päts ja pane see plaadile. Pealt siledaks saad pätsi teha märja käega. Torka väikese sõrmega rida auke, need on leiva silmad ja teevad leiva ilusaks:) Nende järgi näed kerkimist ka.
Kuiva käega riputa valmis pätsile peale natuke rukkijahu.
Siis las see plaat seisab sul soojas toas seni, kuni su ahi soojeneb. Ahi küta algul max kuumaks (250 kraadi).
Pane nüüd plaat kuuma ahju ning küpseta umbes 20 minutit, et tekiks koorik. Samuti peaks leib hakkama pragunema pealt. See on hea! See näitab, et leib "elab" ja "töötab" ehk siis kerkib ilusti. Naudi seda lõhna, mis ahjust tuleb! Mul on praegu maja seda lõhna täis ja see viib mind minestamise äärele - jube hea!!!:D
Umbes peale 20 minutit näed, et leivale on tekkinud koorik. Vähenda ahju temperatuuri 180 kraadini ja küpseta leiba veel umbes 40 minutit. Tunde ja silma järgi.
Kui leib küps, siis võta see ahjust välja. Piserda kergelt külma veega üle ning kata puhta rätikuga. Nii jahtudes tekib korralik ja maitsev koorik.
Head kuradi isu! Ja proovige ise ka. See on tõesti lõbus, võtab mõnusalt palju aega ja tulemus on puhas kaif!
Kõige esimene leib, mille tegin läks persse. Selle ma tegin poes saadaolevast rukkileiva-jahusegust. Kuna ma aga keeldusin sinna pärmi lisamast, siis see leib ei kerkinud. Maitse samas oli superhea.
Teise leiva tegin juba nullist, ise tegin juuretise nagu siin kirjas jne. Sellega oli see lugu, et kui leiba teed, siis on nutikas võtta osa taignast järgmise leiva juuretiseks. Sedasi säästad hullult aega järgmine kord. Ma mõtlesin ka seda teha, aga mulle meenus see alles siis, kui leib ahjus küpses... Oh shit:) Aga noh, polnud teha midagi. Sel kolmapäeval panin aga uue juuretise hakkama kaussi ja praegusel hetkel (laupäeva hommik) on leib ahjus. 20 minutit veel ja superiludused on valmis! Teen siis pilti ka, sest need näevad ikka superlux välja.
Update: pilt:
Head leivategu ja kommenteerige, kuidas välja tuli ja kuidas maitses. Minu arvates võiks iga Eesti pere ise leiba teha omale.
Mõned nädalad tagasi laekus pähe tagasi mõte, mis seal juba viimased aastad keerelnud on - tuleks ise leiba teha. Mul on mingi lõhna- ja maitsemälestus lapsepõlvest, mil vanaema - rahu tema põrmule - maal päris ahjus päris jahust päris veega päris soolalihaga lihaleiba küpsetas. See mälestus on nii hea, et ma otsustasin ka ise leiba küpsetama õppida. Lisaks tundub mulle, et leivategu on mingil moel õilis, isegi ilus, ning üldse väga eestlaslik ja vinge tegu. Osake minu identiteedist. Lühidalt siis - nagu ka kõigi muude asjade puhul, mida ma teen, on ka sel puhul põhiliseks taganttõukajaks tohutu soov olla teistest parem.
Aksioom: See, kes teeb ise leiba, on parem inimene, kui need, kes seda ei tee!
Sellised vähetähtsad põhjused, nagu tegemise lõbu, tohutult hea leivalõhn majas, enda tehtud leiva väga hea maitse, säilitusainete puudumine jne jätame kõrvale. Kusjuures eelmine leib, mille tegin, säilis täiesti rahulikult nädal aega ja oleks veelgi säilinud. Natuke kõvaks hakkas minema, aga hallitus ja muu selline pask - eiei.
Sest punkt number ÜKS ütleb: "leivateo juures pärmi EI kasutata". Need igasugused "toiduliberalistid", kes võtavad asju sedasi, et "ah tänapäeval võib" ja "kui maitseb, siis kasuta", on idioodid. Mõnikord:) Sest ma ise olen ka tegeliklult "toiduliberalist", aga ... Mulle ei meeldi, pole kunagi meeldinud ega hakkagi meeldima, kui asju tehakse valesti. Põhimõtteliselt valesti. Kui kasutate töö tegemiseks selleks mitte ettenähtud tööriistu. Kui leivateo ja pärmi näide segaseks jääb, siis tooksin lihtsama näite, mille meile koolis praeguseks ununend asjaoludel tõi austatud matemaatikaõpetaja hr Ruut. Ta ütles midagi sellist: "Mõned idioodid kasutavad kruvide sisselöömiseks haamrit ja see on vale". Täpsemini enam öelda ei saa. Kruvide jaoks on kruvikeeraja. Naelte jaoks on haamer. Leiva jaoks on juuretis.
Ehk siis leivategu algab juuretisest. Algul, kui hakkasin netist (eelkõige http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=405) otsima leivategemise kohta, siis ehmatasin ära, et mingit kuradi juuretist on vaja... Ma teadsin, et vanaema kasutas seda, aga ma ei teadnud, mis see on! Uurisin ja küsisin isegi mingist ökopoest nagu foorumites soovitati jne. Bullshit! Juuretis on lihtsamast lihtsam asi. Võta paar viilu vana rukkileiba ja pool pakki kefiiri või petti või hapupiima. Pane suurde kaussi kokku. Lisa mingi törts suhkrut ja törts rukkijahi ka söödaks. Noh ja siis radika lähedale pane see 24 tunniks umbes ja vaata, kus seal kausis hakkab elu keema! Kata kauss kinni ka muidugi (kile või kaanega). Asi hakkab mullitama ja lõhnama täiega.
Vahemärkusena - ahjust tuleb juba väga väga head lõhna. Kohe saab läbi küpsetamise 1. faas ehk kooriku tekitamine (20 minti max temperatuuril ehk 250 kraadi). Seejärel tuleb küpsemise faas, mis on umbes 40 minutit 180 kraadi juures. Sõltub su ahjust ja su leibade suurusest ja kogusest. Vaatasin just ahju - need 2 leiba näevad ikka eriti head välja!!! Paneks kasvõi pea ahju.
Aga jätkame siis leivategu ennast...
Juuretis saab kuskil 24 tunniga mõnusaks. Peale seda tee kätega kõik need leivatükid seal vedeliku sees peeneks. Jahu lisa nii palju, et selline mõnus mört või löga jääks see asi. Sest me laseme taignal veel käima minna vähemalt korra. Leiget vett pane ka mingi törts, saab rohkem materjali. Suhkrut võid lisada kuni paar spl. Siis jällegi kile või kaane alla ja radika juurde nii 12 tunniks. Kogu asja juures on oluline see, et leiba tehtaks väga soojades ruumides (25 ja enam kraadi) ja taignapott peab olema pidevalt soojas. Radika juures näiteks. Või kui on põrandaküte, siis keera see põhja ja pane kauss põrandale. Leib armastab sooja!
OK, siis, kui see mört on jälle kausis märatsema hakanud (sa näed seda ise!!!;)), siis on aeg lõplik tainas valmis timmida.
Lisa mördile rukkijahu, soola, soovi korral köömneid. Nb - leivataigna segamine käib kätega! Mitte mingi kitšen eidi või mis iganes lolli masinaga. Oluline on seda teha kätega! See on oluline energeetiliselt ja emotsionaalselt. Leivatainas jääb räigelt, väga hullult käte külge kinni, aga sellest pole midagi. Tee käed natuke märjaks ja on ka abiks.
Lisa jahu nii palju, et taignast saaks ikka sellise mõnusa oma kuju säilitava olluse, mis ei jääks sealjuures kausi seinte külge kinni enam. Ja siis lisa veel veidi jahu, nii et ka kättega nakkumine väheneb. Sellest saad peale paari proovimist ise aru. Leivatainast tuleb muide segada ja manipuleerida kiiresti. Sest siis hakkab leib "elama" ja samuti ei tohiks tainas eriti maha jahtuda. Järelikult hoia ruum, kus leiba teed, väga soe. Siis leib kerkib ilusti. Kui tainas kausis valmis, siis jäta see veel paariks tunniks sooja kohta kerkima.
Nii, nüüd on käes pätside vormimise aeg. Pane küpsetuspaber ahjuplaadile. Tee käte vahel paras päts ja pane see plaadile. Pealt siledaks saad pätsi teha märja käega. Torka väikese sõrmega rida auke, need on leiva silmad ja teevad leiva ilusaks:) Nende järgi näed kerkimist ka.
Kuiva käega riputa valmis pätsile peale natuke rukkijahu.
Siis las see plaat seisab sul soojas toas seni, kuni su ahi soojeneb. Ahi küta algul max kuumaks (250 kraadi).
Pane nüüd plaat kuuma ahju ning küpseta umbes 20 minutit, et tekiks koorik. Samuti peaks leib hakkama pragunema pealt. See on hea! See näitab, et leib "elab" ja "töötab" ehk siis kerkib ilusti. Naudi seda lõhna, mis ahjust tuleb! Mul on praegu maja seda lõhna täis ja see viib mind minestamise äärele - jube hea!!!:D
Umbes peale 20 minutit näed, et leivale on tekkinud koorik. Vähenda ahju temperatuuri 180 kraadini ja küpseta leiba veel umbes 40 minutit. Tunde ja silma järgi.
Kui leib küps, siis võta see ahjust välja. Piserda kergelt külma veega üle ning kata puhta rätikuga. Nii jahtudes tekib korralik ja maitsev koorik.
Head kuradi isu! Ja proovige ise ka. See on tõesti lõbus, võtab mõnusalt palju aega ja tulemus on puhas kaif!
Kõige esimene leib, mille tegin läks persse. Selle ma tegin poes saadaolevast rukkileiva-jahusegust. Kuna ma aga keeldusin sinna pärmi lisamast, siis see leib ei kerkinud. Maitse samas oli superhea.
Teise leiva tegin juba nullist, ise tegin juuretise nagu siin kirjas jne. Sellega oli see lugu, et kui leiba teed, siis on nutikas võtta osa taignast järgmise leiva juuretiseks. Sedasi säästad hullult aega järgmine kord. Ma mõtlesin ka seda teha, aga mulle meenus see alles siis, kui leib ahjus küpses... Oh shit:) Aga noh, polnud teha midagi. Sel kolmapäeval panin aga uue juuretise hakkama kaussi ja praegusel hetkel (laupäeva hommik) on leib ahjus. 20 minutit veel ja superiludused on valmis! Teen siis pilti ka, sest need näevad ikka superlux välja.
Update: pilt:

Head leivategu ja kommenteerige, kuidas välja tuli ja kuidas maitses. Minu arvates võiks iga Eesti pere ise leiba teha omale.
esmaspäev, 17, november 2008
Reklaam või nii: Gunnar Grapsi mälestuskontsert
Peistin siia siis väikse reklaami:
27.11.2008 Rock Cafes
GUNNAR GRAPSI MÄLESTUSKONTSERT
G (Roosa, My, Marjasoo, Valdna, Varkel)
MAGNETIC BAND (Erki Sepp ja sõbrad)
ROCK ÜLLATUS
ROCKHOUSE
ROCK CRIME
FRIDAYS DEAL
EIMEL
VANEM, KELP & LILLEPEA
Uksed kell 19.00
VANUSEPIIRANG 18 a
Ja kui nüüd mõni kuradi kiirem mõtlema, keda mu blogi lugejate hulgas kindlasti leidub, aru ei saand, siis jah - Sven Varkel olen mina. Ja ma laulan siis Grapsi mälestusüritusel koos Grapsi kunagiste bändikaaslastega. Kavas on 5 lugu, osa väga raju ja osa rahulikku, aga enamuses on need sellised lood, mida ei ole väga ära leierdatud. Hevi!!! \m/
27.11.2008 Rock Cafes
GUNNAR GRAPSI MÄLESTUSKONTSERT
G (Roosa, My, Marjasoo, Valdna, Varkel)
MAGNETIC BAND (Erki Sepp ja sõbrad)
ROCK ÜLLATUS
ROCKHOUSE
ROCK CRIME
FRIDAYS DEAL
EIMEL
VANEM, KELP & LILLEPEA
Uksed kell 19.00
Uksed kell 19.00
Piletid Piletilevist hinnaga 150.-
Piiratud hulk soodushinnaga 100.- pileteid müügil kaupluses
Rock Road (Endla 38) ja Bikers Pubis (Ülase 13).
Pilet ukselt 200.-
VANUSEPIIRANG 18 a
Ja kui nüüd mõni kuradi kiirem mõtlema, keda mu blogi lugejate hulgas kindlasti leidub, aru ei saand, siis jah - Sven Varkel olen mina. Ja ma laulan siis Grapsi mälestusüritusel koos Grapsi kunagiste bändikaaslastega. Kavas on 5 lugu, osa väga raju ja osa rahulikku, aga enamuses on need sellised lood, mida ei ole väga ära leierdatud. Hevi!!! \m/
laupäev, 15, november 2008
Paar asja
1) Niff-niff ja Naff-naff tegid Nuff-nuffi. Erilised sead ikka!
2) Minu arvates ei ole suutnud Eesti Kaitsevägi ja täpsemalt Eesti Merevägi paremat asja välja töötada, kui see on küüslaugumarinaadis heeringafilee, mille ma eile Rimist ostsin. Ah et miks merevägi? Aga kes seda merevärki siis välja mõtleb?
3) Eile nägin poes koolivend Jaaku. Jaak on kuulus kunstnik nii palju kui mina tean. Ütlesin tere ja ta vaatas arusaaja näoga otsa. Küsisin, et kas mäletad ikka? Ütles: " mäletan, mäletan - inimesed ju EI MUUTU!". Minu arvates sügav point.
2) Minu arvates ei ole suutnud Eesti Kaitsevägi ja täpsemalt Eesti Merevägi paremat asja välja töötada, kui see on küüslaugumarinaadis heeringafilee, mille ma eile Rimist ostsin. Ah et miks merevägi? Aga kes seda merevärki siis välja mõtleb?
3) Eile nägin poes koolivend Jaaku. Jaak on kuulus kunstnik nii palju kui mina tean. Ütlesin tere ja ta vaatas arusaaja näoga otsa. Küsisin, et kas mäletad ikka? Ütles: " mäletan, mäletan - inimesed ju EI MUUTU!". Minu arvates sügav point.
pühapäev, 9, november 2008
Ott Kiivika Tervisemunad
Panin just kiluvõileiva jaoks ühe Ott Kiivika Tervisemuna keema. Loodan, et Ott saab nüüd ühega sama hästi hakkama kui kahegagi.
PARANDUS!
Fakk, ma ütlesin, et Ott saab ka ühe munaga väga hästi hakkama. Kurat mees tuli meistriks lihastemeisterdamises: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/paevapilt/article.php?id=20360629&l=wpod
PARANDUS!
Fakk, ma ütlesin, et Ott saab ka ühe munaga väga hästi hakkama. Kurat mees tuli meistriks lihastemeisterdamises: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/paevapilt/article.php?id=20360629&l=wpod
kolmapäev, 5, november 2008
esmaspäev, 3, november 2008
Vanaema vokk
Head lugejad.
Täna õpetan ma teile vanaema voki valmistamist. Selle jaoks võta paar tükki vanaema*. Hästi sobib reie- ja kintsuliha. Nii, siis mine poodi, sest ülejäänd asju sul kodus pole. Kraba poest:
- porrulauk
- porgand
- punane kapsas (pool pead on ikka pool pead)
- ingver
- sibulast ja küüslaugust MA EI HAKKA ÜLDSE RÄÄKIMAGI
- spets kiiremad nuudlid
- šampinjonid
- paar õlut (heineken)
- õlid, sojakastmed ja muud jutud on sul eeldatavalt olemas juba, onja?
Nii, siis mine koju tagasi oma asjadega.
Seda sa juba tead onju, et voki tegemiseks peab sul kogu stuff olema lahti lõigatud? Kui ei teadnud, siis nüüd tead.
Lühidalt siis:
sibul, küüslauk, ingver noaga peeneks parajalt. kaussi.
broiler parajateks tükkideks. teise kaussi.
kapsas-porgand-porru riivelda kolmandasse kaussi selle riivi poolega, mis nagu viilud teeb või nii.
Nii. Siis võta kapist mõnus malmist Hackmanni vokkpann. Aja see nii kuumaks kui saad. Õli peale. Veereta pann korralikult õliseks. Samal ajal keeda kiirnuudlit kergelt pehmeks (2-3 minti).
Paar hetke pruunista sibul-küüslauk-ingver. Viska kana hulka. Pruunista läbi kergelt. Viska natuke karrit ja sojakastet peale. Tõsta pannilt ära.
Lisa õli ja kühvelda köögiviljad peale. Kuumuta kiirelt läbi. Lisa maitseks tilgake rummi või midagi. Sojakastet ka nagunii. Viska nuudel ja kana sisse. Sega läbi. Maitsesta soja ja kerge tilga küüslaugu-tsillikastmega.
Head isu!
* Vanaema asemel sobib kasutada ka broilerit. Kui on piisavalt vana broiler, siis pole olulist maitsevahet.
Täna õpetan ma teile vanaema voki valmistamist. Selle jaoks võta paar tükki vanaema*. Hästi sobib reie- ja kintsuliha. Nii, siis mine poodi, sest ülejäänd asju sul kodus pole. Kraba poest:
- porrulauk
- porgand
- punane kapsas (pool pead on ikka pool pead)
- ingver
- sibulast ja küüslaugust MA EI HAKKA ÜLDSE RÄÄKIMAGI
- spets kiiremad nuudlid
- šampinjonid
- paar õlut (heineken)
- õlid, sojakastmed ja muud jutud on sul eeldatavalt olemas juba, onja?
Nii, siis mine koju tagasi oma asjadega.
Seda sa juba tead onju, et voki tegemiseks peab sul kogu stuff olema lahti lõigatud? Kui ei teadnud, siis nüüd tead.
Lühidalt siis:
sibul, küüslauk, ingver noaga peeneks parajalt. kaussi.
broiler parajateks tükkideks. teise kaussi.
kapsas-porgand-porru riivelda kolmandasse kaussi selle riivi poolega, mis nagu viilud teeb või nii.
Nii. Siis võta kapist mõnus malmist Hackmanni vokkpann. Aja see nii kuumaks kui saad. Õli peale. Veereta pann korralikult õliseks. Samal ajal keeda kiirnuudlit kergelt pehmeks (2-3 minti).
Paar hetke pruunista sibul-küüslauk-ingver. Viska kana hulka. Pruunista läbi kergelt. Viska natuke karrit ja sojakastet peale. Tõsta pannilt ära.
Lisa õli ja kühvelda köögiviljad peale. Kuumuta kiirelt läbi. Lisa maitseks tilgake rummi või midagi. Sojakastet ka nagunii. Viska nuudel ja kana sisse. Sega läbi. Maitsesta soja ja kerge tilga küüslaugu-tsillikastmega.
Head isu!
* Vanaema asemel sobib kasutada ka broilerit. Kui on piisavalt vana broiler, siis pole olulist maitsevahet.
Nutmaajavalt hea muusika
on "Hurt". Kõigepealt kuula originaali Nine Inch Nailsi esituses. Ja seejärel Johnny Cashi varianti. Kuula. Mõtle. Tunne.
Vanarahva ütelusi III
Hommik on õhtust targem.
Nii on. Kes vaidleb, on loll! Mul on värske empiiriline kogemus, mille kohaselt server nussis öösel näkku nii, et hakka või nutma, aga hommikul peale kerget pusimist sai korda nagu naksti.
Nii on. Kes vaidleb, on loll! Mul on värske empiiriline kogemus, mille kohaselt server nussis öösel näkku nii, et hakka või nutma, aga hommikul peale kerget pusimist sai korda nagu naksti.
pühapäev, 2, november 2008
Telli:
Postitused (Atom)


















