Elu mõttetera Delfist

Ilma naljata seekord. Delfist leidsin minu arvates väga hea kommentaari:

GPRS -PÄRNU-, 31.10.2008 15:45
Mõnikord olen minagi kogu maailma peale kuri...kuid... Ühelt tuttavalt sain lugeda järgnevat ja see pani mind mõtlema.... ...Kujutle, et on olemas pank, mis saadab su arvele iga päev 86 400 krooni. Arve tühjendatakse igal õhtul, hoolimata sellest, kas oled raha ära kasutanud või mitte. Mida sa teeksid? Loomulikult võtaksid kõik raha juba hommikul välja! Igal ühel meist on selline pank. Selle panga nimi on AEG. Igal hommikul saadetakse su arvele 86 400 sekundit. Igal ööl arve tühjendatakse. Hoolimata sellest, kuidas ja kas oled neid sekundeid kasutanud. Sellele arvele ei saa korjata sääste, ega seda ei või ületada. Iga päev avab pank su jaoks uue arve. Öösiti see jälle tühjeneb. Kui sa ei ole oma summat kasutanud, on kaotus pöördumatu. Tagasiteed ei ole. Ei ole võimalik jätta pisut homseks, sa pead kasutama antut just täna. Investeeri targalt, nii et saaksid selle summa eest võimalikult palju õnne,armastust, tervist ning edu. Aeg jookseb, kell tiksub! Tee parim, mis sa suudad juba täna! Arusaamaks ühe aasta tähendusest, küsi seda üliõpilaselt, kes jorutas aasta kooliajast maha. Mõistmaks ühe kuu tähendust, küsi seda emalt, kelle laps sündis kuu aega varem. Nädalast saad selge pildi, kui vestled nädalalehe toimetajaga. Küsi tunni tähendust armastajailt, kes ootavad omavahelist kohtumist. Minuti tähtsusest saad aru, kui räägid inimesega, kes jäi rongist maha. Kui pikk saab olla sekund, teavad pajatada inimesed, kes on läbi elanud raske õnnetuse. Sajandiksekundite mängust saab aimu jälgides tippsportlasi. Hinda iga hetke, mis sulle on antud, eriti veel neid hetki, mida saad veeta koos lähedastega, kes tahavad oma aega just sinuga jagada. Pea meeles, et aeg ei oota kedagi. Eilne on ajalugu, homne on müsteerium, tänane päev on kingitus! Sõbrad on tõeliselt haruldased: nad panevad sind naeratama ja julgustavad; nad kuulavad sind ja innustavad; nad on valmis avama oma südame... Jah elu ongi kingitus meile kõigile...ja see, kuidas me seda kasutame on suuresti meie endi teha. Seega, kui tuleb peale must masendus ja kõik tundub lootusetu, leidke üles see, mis või kes sind naeratama paneb ja päikese tagasi päeva toob ning te näete, et halb läheb mööda ja head tasub oodata....võtku see aega siis vahest rohkem,vahest vähem. Mina olen valmis ootama:d Sest mul olete teie....ja sina....ja...sina kaa:D (K) (L) Save the Best for the Last...but not too Last:P

K: Burn After Reading

Eila käisin kinos vaatamas "Brun After Readingut". Ja krt pean mainima, et vendade Coenite looming-toodang mulle meeldib. Ikka nii krdi terav uumor, et lausa lust vahtida.

Võta või "O brother where are thou" kuulus lehmakarja-stseen või siis Big Lebowski kuulus "Tuhaheide"...:D See on ikka nii kuld mis kuld, et tramaivõi.

Soovitan tungivalt!




P.S. This post should be burnt after reading!
P.P.S For my whole life I've been fighting with the idiots like you and today I'm gonna win!

Q: Sõbrad ja spämm

Miks küll üha rohkem sõpru avastab, et on lahe spämmida orkuti vm sarnase keskkonna vahendusel kõiki oma sõpru? Ja palun ärge saatke mulle mingite lollide kommuunide kutseid. Kutsuge/tulge parem niisama (päriselt) külla! Aitäh.

Väike skript OSX dashboardi kinnipanekuks

Tegin just sellise shelli skripti:

#!/bin/sh
#
# Switches OSX dashboard off and on
#
# @author Sven Varkel
# @version $Id$
dashboardoff(){
       defaults write com.apple.dashboard mcx-disabled -boolean YES
       killall Dock
}
dashboardon(){
       defaults write com.apple.dashboard mcx-disabled -boolean NO
       killall Dock
}
case "$1" in
       off)
               dashboardoff
       ;;
       on)
               dashboardon
       ;;
       *)
               echo $"Usage $0 {off|on} to turn dashboard off or on"
       ;;
esac
exit 0

Salvesta see omale faili ~/scripts/dashboardswitch.sh ja siis on seda sealt hea kasutada dashboardi kinnipanekuks. Ma enamasti DB ei kasuta ja see õgib mõttetult ressurssi lihtsalt, sellest ka ajend skripti loomiseks.

Verbaarium I

uudishimur - peaaegu sama, mis uudishimulik, aga kõlab paremini ja kasutatakse eelkõige naiste kohta.

Uudised Venemaalt - ma pole tükk aega nii kõvasti naerda saanud

Ühe allika teatel ütleb esialgne raport, et sõiduk, milles viibisid Jevlojev ja militsionäärid, liikus, üks militsionääride relvadest läks kogemata lahti ja kuul tabas Jevlojevit pähe.

Ajaleht Kommersant teatas esmaspäeval, et uurijad ei pidanud vajalikuks Jevlojevi surma eest vastutava militsionääri töölt kõrvaldamist.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20043999

Kas ...

... tomat, küüslauk ja basiilik (mille kohta targemad pead ütlevad küll "basiilika", eks...) koos saavad üldse mingit sitta kombinatsiooni anda? Kahtlen. Selle tõttu anna teile siia ühe retsepti, mille tulemusi ma just näost sisse ajan. Samal ajal kuulan Arch Enemy't, see on ka oluline.:p

Võta paar tomatit, pigem suuremat.
Võta paar küünt. Loll, küüslaugu, mitte enda oma.
Võta paar kirssi. Mozarellat.

Ühest tomatist saad 2 tükki nii, et keera tomat külili, lõika tomatil kergelt ära "põhi" ja "katus" ja siis veel lõika korra pooleks tomat. Saad nagu 2 paksu viilu, mida on hea küpsetuspaberiga kaetud pannile asetada.
Siis pressi küüslauk läbi pressi ja tulemus aseta tomatitele. Nagu võid määriks peale, aga määrid pressit küslat.
Siis lase veskist veits soola vahele.
Siis rebi mozarellakirssidest mõnuga tomatitele valged mütsid peale. No pane ikka mõnuga seda va juustu.

Siis pane asi praeahju, mis sul juba eelnevalt veits soojas oli, ülemisele korrusele ja grill režiimiga peedista tomateid senikaua, kuni mozarella peal sulanud ja isegi natukese kuldpruunikaks tõmbuma hakanud.
Võta välja. Lõika akna pealt põõsast (sul on ju see!!!) värske basiiliku lehti. Purusta või rebi need ja aseta mozarella otsa. Veskist sae natuke pipart ka peale.

Head isu!

Fellow-kaalujälgijad, kes ka äkiste seda plogi loevad - chill. See on jumala säästutoit. Tomat on null, küüslauk miinus neli ja see kogus mozarellat pole kunagi kedagi paksuks teinud:)

Küsimus "loomakaitsjatele"

Saatsin just sellise kirja loomakaitseseltsile. Mind ajendas see kuradi roti nülgimise lugu

Tere!

Lugedes tänast meediakära ühe surnud roti nülgimise kohta tekkis mul lihtne küsimus. Kuna ise tegelen kalapüügiga, siis küsingi: kas laste nähes kala tohib puhastada? See on ka ju võrdlemisi jõhker tegevus. Seda enam, et kaladel tihtilugu süda tuksub veel tunde peale kala surnuks tunnistamist. Mida soovitate selliseks puhuks? Kust lapsed kala puhastamist õppima peaks? Internetist? Kas loodust peaks ka Internetist tundma õppima?

Lisaks küsiksin veel, et mida te ise sööte ja kas toit tuleb teie arvates poest või kuskilt "vabrikust"?

Lugupidamisega,
Sven Varkel,
loomade ja looduse suur sõber, aga ka mõistusega ning endal hinge sees hoida püüdev inimene.



Kas ainult mulle tundub, et inimkond vajab mingit organisatsiooni, mis meid kaitseks idiootidest "loomakaitsjate" eest??? Loomakaitse my ass. Kurat, kui mul maja ees mingi hulkuv koer ründab murtud tiivaga kajakat, siis neid värdjaid pole kuskil ja ma pean ikka ise minema seda parmu, kelle peni see oli, sõimama ja peksma. Valvaku kurat igal tänavanurgal, et koerad ei hulguks ja kajakad tiibu ei murraks. Hulkuvad kassid võiks kõik ära likvideerida tänavailt.


Küsin veel korra: KAS KALA TOHIB LASTE NÄHES PUHASTADA??? Ja mis on antud juhul erinevus kala puhastamise ning roti nülgimise vahel?!




UPDATE, loomakaitsjate vastus:

Tere Sven

Esiteks arvan, et rotid ei moodusta osa inimese tavapärasest toidulauast. Samuti ei näe antud juhtumi puhul roti nülgimisel mingit eesmärki, sealhulgas kasvatuslikku või õpetlikku (kui just tegemist ei ole rotiliha hulgimüüjaga või rotinaha parkijaga - kuid ka sel juhul tuleks kaaluda, kas nii väikeste laste nähes on selline tegevus kohane). Seega ei pea antud juhul laste nähes roti nülgimist normaalseks. Kala rookimine laste nähes toidulauale panemise eesmärgil on iga inimese enda otsustada ja vastavalt enda sisetundele. Samas ei ole ELS-i hinnangul lapse seisukohast normaalne võtta kaasa lapsi näiteks sea kondistamisele või sisikonna eemaldamisele või siis tapamajadesse jne...

ELS jääb endiselt seisukohale, et antud kontekstis roti nülgimine alaealiste nähes on ebamoraalne ja lapsi eksitav tegu.

Lugupidamisega

Piret Tees

Eesti Loomakaitse Selts

Ja vastasin

Mis vanusest on eetiline/moraalne/esteetiline näidata lastele roti nülgimist?


Vastasin neile pikemalt ka:

Tere,

tänan vastuse eest. Umbes midagi sellist ma ootasingi.

Kuna olen aga kiuslik inimene ega lepi poolikute või mõtet mitte omavate vastustega, siis küsiksin veel üle paar asja.

Esiteks - Mõneski suurlinnas, näiteks New Yorgis moodustavad rotid osa inimese tavapärasest toidulauast.

Teiseks - kas igaüks, kes midagi (surnud) loomadega teeb, peab teile sellest aru andma või oma eesmärki põhjendama? Kes selle loo üldse kuskilt välja imes ja miks?

Kolmandaks - kui vanalt võib lastele roti (asenda suvalise looma nimetusega) nülgimist lastele näidata? Mäletan oma vanaisa küülikuid nülgivat ja nende nahku lauale löövat naeltega. Olin ise vast 5-7 aastane. Tõsi - seatapu ajaks käsutati lapsed tuppa. Aga ilmselt on talusid, kus ka selle, eestlaste toidulaua kõige loomulikumaks osaks oleva looma tapmise juures saavad lapsed kasulikud olla. Ja ma ei tea, et üheski talus tapetaks siga kuidagi halva mõttega või "ebaeetiliselt" või mingeid halbu mõtteid mõeldes.

Neljandaks - kas koolides konna lõhkilõikamine erineb kuidagi roti nülgimisest? Põhimõtteliselt? Kas olete neilt Ruhnu lastelt küsinud üldse, kas NEILE see asi meeldis või mitte? Kogu point on ju nendes lastes.


Mul ei ole absoluutselt mitte midagi eluslooduse kaitsmise vastu. Olen ise suur metsasõber, käin kalal ja suhtun loodusesse alati austusega. Ei läbusta ega prügista jne. Mind häirib antud juhul see, et loomakaitseselts asus järsku mingi moraalivalvuri rolli vms. Kuidas puutub see teisse, kui vanalt keegi oma lastele midagi näitab või teeb? Oleks tegu olnud elus looma nülgimisega (=piinamine), oleks lugu täiesti teine! Aga polnud ju.

Lihtsalt kardan seda, et kui tegelete liiga palju pseudoprobleemidega, siis tõeliste asjade jaoks aega ei jää. Ja tõelist loomapiinamist kohtab meie ümber iga päev. Mul on Tallinna kesklinnas kodutänava kandis üks hulkuv peni, kes ründab aeg-ajalt minu rihma otsas jalutavat väikest koera. Helistasin kunagi kuskile loomakaitsesse vms, öeldi, et nad ei saavat midagi teha?!?! Mis mõttes? Kui selliste elukate tänavatelt kruiisimine tänavatel pole reaalne probleem, siis mis on üldse?

Tundub, et meil oleks tarvis hoopis Inimkaitse Seltsi, mis kaitseks inimesi selliste loomade eest. Ja mõnikord ka veidi volituste piire ületavate loomakaitsjate eest:) Sest tehiskeskkonnas (linn) on inimene vaieldamatult tähtsamal kohal kui loom. Maal ja metsas on teine lugu.