Avatar - hingematvalt suur ja ilus!

Käisin eile kinos James Cameroni "Avatari" vaatamas.
Minu jaoks oli see märkimisväärne käik mitme põhjusel.

Solaris ja kokkuhoid vaimuruumi arvelt

Esiteks - käisin seda vaatamas Solarises, selles uues pudukaupluste kloaagis. Ületasin sellega enda ja oma kaaslase poolt iseendale seatud barjääri. Mõtlesin, et hääletan rahakotiga pederebase ja keskerakonna vastu, aga pole neist pääsu:( Esmamulje Solarisest - ilus, aga tohutult kitsas ja kokku surutud. Kõik on eestlaslik-ihnelt-ahnelt kokku surutud, kokku hoitud, kompresseeritud, vaoshoitud. Mage. Selline maja vajab ruumi nii enda ümber kui enda sees. Praegu tekkis seal ahistatuse tunne. Kino kohta tehnilise poole pealt pole etteheiteid muid, kui see, et meestepeldik on ajuvabalt projekteeritud. Pissuaarid on uksest selgelt näha ja kätekuivati asub sellise koha peal, et tuleb trügida. Sama asi on Tallinna Lennujaamas! Kes see idioot selle uue osa projekteeris? Meeste WC on projekteeritud arvestamata liikluse suunda ja loogikat. Seal WC-s ei ole võimalik nii käsi pesta ja kuivatada, et teine inimene uksest sisse või välja pääseks. See on täpselt samasugune näide "rotipanekust". Ruumi pealt hoitakse kokku seal, kus seda absoluutselt vaja pole. Teinud see WC-de blokk 2 meetrit laiem (meeter mõlemale poole) ja oleks kõik korras. Ei oleks ootesaaliga midagi halba juhtunud, aga WC-s oleks ruumi liikuda.
Solarisest väljasaamine oli omaette tsirkus. Film lõppes öösel pärast poolt üht ja siis olid seal need teenindajatibid suunda majast välja näitamas. Neile olid abiks teisaldatavad lindid. Tibid ja lindid juhatasid meid sujuvalt ... tänavale, kuigi soovisime sattuda majaalusesse parklasse. Oma lollus ilmselt...? Väljas muidugi polnud ühtegi jalakäijate ust või treppi, mis parklasse viiks. Seetõttu tuligi jalakäijate keelumärgi alt mööda autode sissesõiduteed parklasse marssida. Meiega koos veel terve kari lolle, kes olid ootamatult samasse olukorda sattunud.
Ootaks siiski selliselt kohalt rohkem korrastatud viidamajandust!
Järjest enam on avalikus ruumis kohti, mis viivad mind mõttele "jälle koonerdati":(

Avatarist

See on ennekõike muidugi vägev muinasjutufilm. Selle puhul pole võimalik kasutada väljendit "koonerdati". Väga võimsad vaated, ülimalt kõrge fantaasialend. Fantastilised olendid, suured müüdid. Silmipimestavalt kaunis loodus. See meenutas mulle Puerto Ricot, kuigi PR pole kaugeltki nii kirgas ega värviline. Just see Pandora luminestseeruv loodus oli väga muljetavaldav. Samuti igasugused metsloomad ja -linnud või muud lendajad-ronijad-roomajad. Seal olid omad hundid, karud, ninasarvikud ja kotkad - väga lahe!
Kõik oli tehtud džeimskämeronilikult kolossaalselt. Hõljuvad mäed, Kodupuu jm - äärmiselt võimsad, suured, kõikehõlmavad. Kui arvate, et olete kinos juba kõike näinud, siis eksite. Seda, mis seal toimub, pole te veel näinud.
Kogu seda detailideni viimistletud 3D pilti hoidis koos ka üsna põnev lugu, kus erinevatest rassidest olendid läbi armastuse jõudsid suure mõistmiseni ja arusaamiseni Loodusest, Elust, Kurjusest. Siit jõuame teise teemani.

Sõda Iraagis ja Afganistanis

Teiseks on see kindlasti sõjavastane film. See väljendas väga ilmekalt praeguse läänemaailma rahaahnust, kasumijanu. Pole midagi halvemat kui halb kvartaliaruanne...
Ma tahaks näha George W Bushi, Urmas Paeti ja/või Jaak Aaviksoo nägusid pärast selle filmi vaatamist. Ilmselt oleks need näod üsna sarnased ahvi, kellelt küsitakse √-1 väärtust, lõustale. Nad ei saa sellest aru, neile pole antud seda arusaamist kõige sügavamal tasemel.

Mitte just tihti ei jookse mul kinos külmavärinad üle selja nagu seekord. Film toimis, film töötas ja mul on selle üle hea meel. See jättis sügava mulje. Soovitan kõigile. Vaadakee seda kindlasti 3D-na - see andis visuaalsele poolele väga palju juurde.

Aasta teos minu jaoks!