Miks peab Eesti vabaduse monument olema mingi rist? Kordan - vabaduse, mitte sõja monument. Sõda ja vabadus ei ole samad asjad, üks ei tingi teist.
See sammas võiks olla hoopis mingi hiigelsuur puu. Mets on meid alati kaitsnud. Mulle meeldib see "puule" toetuv arhitektuur, mis on Tallinna Reaalkooli taga. See vist on mingi kooli osa. See on väga lahe ja mõjub linnas ootamatult ning värskendavalt. Midagi sellist, aga tunduvalt suurem. Sinna otsa peaks kindlasti saama ronida.
Või näiteks mõõk. Noh, suur peab see kindlasti olema, muidu ei mõju. Kuidas oleks, ütleme näiteks, 100 meetrise maasse löödud mõõgaga?:) Sees käiks lift, saaks sõita üles "käepideme" juurde selle "ristkaitsme" peale ja sealt avaneks võimas vaade Tallinnale, Eestile... Selge ilmaga näeks Soometki.
Ja mõõga siluetist saaksid lisaks "Taara-meestele" ning maausulistele ka ristiihalejad oma rahulduse kätte. Lisaks sümboliseerib mõõk vabadust. Ainult vabal mehel võib olla relv ja relv on vaba mehe tunnus. Vaba mees vabal maal. Seoseid kui palju!
4 kommentaari:
meil on üks maasse löödud mõõk juba olemas, ta ei ole küll nii suur, aga ta on olemas. :D
Ja hiiglaslikku tõivetit ma ka ei oska vabadusega siduda. :D
Ok, riista-, puu- ja mõõgaihalus on üldpilti suht sobilikud. Vabadussambaks (mis, tuletan meelde, on siiski konreetselt Vabadussõjas saavutatud vabaduse, mitte mingi abstraktse vabaduse auks püstitatav) need siiski nagu ei sobi. Kui nii võtta, siis võiks ju vabadust sümboliseerima panna ka suure vitu, ikkagi emaorgan ja puha. Või suure sularahaautomaadi. Või kärakapudeli. Mida iganes. Aga me räägime siin Vabadussambast ja seda vabadust ei ole meile -eestlastele- mitte keegi kinkinud, meie vabadus ei ole iseenestmõistetav. See on suur luksus, mille nimel ka minu vanavanaisad oma verd valasid ja selle eest just Vabadusristid rinda said. Ka mulle meeldiks midagi uhkemat, näiteks mõni Russalka või teiste Vabadussõja ausammaste stiilis kaunis skulptuur. Paraku tänapäeval head käsitööoskust kinstipedede poolt põlatakse palavaks ja niisugust teostuks peetaks räigeks maitselageduseks. Vabadusrist on minu meelest väärikas ja tõsine sümbol selleks tarbeks. Panna Vabadusristile süüks kristlikku vägivaldsust ja ma ei tea mis muid perverssusi, on selgelt kas otsitud või puhtalt lollusest tingitud tuututamine. Ja öelda, et see rist meie tänapäeva ei sobi, on lihtsalt lame ja küüniline. Mugavaks oleme muutunud ega taha mäletada isegi aega veits rohkem kui 15 aasta eest!
le divin m - Sa räägid vahepeal vabadussambast ja siis jälle "konkreetselt vabadussõjas saavutatud vabaduse" sambast. Kumbast või millest siis jutt käib? Mind tegelikult kogu selle sambajura puhul kõige rohkem häiribki see, et keegi kurat pole alguses suutnud kokku leppida, MIS EESMÄRK sellel sambal olema peaks. Sellest oleks pidanud alustama! Ilma eesmärgita asju pole vaja juurde installida.
Otsustajad on ka siuksed pool-munajad - nad ei julge kasutada sõna "vabadussõja sammas", sest siis hakkavad molli saama patsifistide käest. ja nad ei julge kasutada sõna "vabadussammas" - siis annavad lõuga militaarhundid. Otsustage ära, otsustajad-sitakotid või astuge tagasi!!! Selleks me teid valisime, et te otsustaks tähtsaid asju. Igapäevaseid väikeseid otsuseid suudab igaüks ise ka teha.
No vaatame asjale kainema pilguga: ükskõik kummal sinu pakutud juhul ei ole sammas pühendatud mitte sõjale kui asjale iseeneses, vaid kui hinnale, mida eestlastel vabaduse eest maksta tuli. Seega igal juhul ausammas vabadusele. Mulle tundub nii vähemasti;)
Postita kommentaar