Täna on siis mingi kolmasneljaspäev vist vä? Joomist ja söömist. Eelmise aasta söömisorgia lõppes mul "mõõganeelamisega". Tõsiselt kusjuures. Tundub, et sel aastal suutsin ennast nendest tonnidest verikurivorstidest, hapupasast ja kardulast läbi närida jäädes inimeseks. Ja ma ütlen ausalt - organismis on midagi teoksil. Mingi räige käärimine käib ilma käärideta.
Äia juurest tulin just jõulupeolt, loodetavasti peaaegu viimaselt. Tegelt on paar veel tulekul, ma tean. Kõht on täis verd, kardult, sülti, seent, peeti, kana, kahvelt, õunamahla, markoasmerit ja kerdganterit. Ja... Ja! Ja 18. aastast The Glenlivetit. Selle ma sain nagu tasuta seal keresse lakkuda omale, tänud sulle, äiapapapapapa! Aga kingituseks, lisaks The Glenlivetile (mis te siis mõtlesite!) sain 21. aastase The Balvenie (laagerdatud portveini vaatidest ehk "port wood"). Nämm jne!
kolmapäev, 26. detsember 2007
laupäev, 15. detsember 2007
Montréal: neljakümne kaheksas päev
Ei ole hea olla. Põhjust tuleks otsida eileõhtusest peost. Ja süüdistada pole peale keskerakonna mitte kedagi.
Lükkasin telefoni teel oma checkoudi tund aega hilisemaks kella ühe peale, sest mul pole eriti mõtet varem hotellist lennujaama ronida.
Lühidalt öeldes - see on mu viimane montreali-jutuke. Sel aastal. Vähemalt. Kindlasti. Peaaegu.
Sitt on see, et täna õhtust alates organiseerib ilmajaam siia räige lumetormi. Lubati mingi 40 cm lund ja miljon kraadi külma. Kui see peaks juhtuma enne kui mu krdi lennuk rattad maast lahti rebib, siis on veits sitasti, ausõna. Tahaks siit ikka minema saada normaalselt.
Lükkasin telefoni teel oma checkoudi tund aega hilisemaks kella ühe peale, sest mul pole eriti mõtet varem hotellist lennujaama ronida.
Lühidalt öeldes - see on mu viimane montreali-jutuke. Sel aastal. Vähemalt. Kindlasti. Peaaegu.
Sitt on see, et täna õhtust alates organiseerib ilmajaam siia räige lumetormi. Lubati mingi 40 cm lund ja miljon kraadi külma. Kui see peaks juhtuma enne kui mu krdi lennuk rattad maast lahti rebib, siis on veits sitasti, ausõna. Tahaks siit ikka minema saada normaalselt.
Montréal: neljakümne seitsmes päev
Reede. Viimane tööpäev. Tööd teha ei saanud, kuna keegi oli CC-sse sisse tsekkinud vigase koodi ja seda ei saanud päeva jooksul korda. Õhtul sain õpetada kolleeghiinlannale oma tuttuue ajaxi frameworgi kasutamist. Hea seegi.
Õhtul aga otsustasime madjaritega "12 baari tuuri" asemel ise mingi söömajooma korraldada. Tehtud-mõeldud.
Läksime vene restorani Kalinka st marci ja st catherine nurgal. Timmisime seal mõnuga stolitsnaja vodkat ja boršši ja mida iganes. Esines viiuldaja-laulja. Oli suht meeleolukas õhtu, kui tagasihoidlikult väljenduda. Laekusime tagasi hotelli ja mõtlesime, et ka sisemisi ressursse on häbiväärselt palju üle, mis tähendas, et jõime ära mingi veini ja mitmedki õlled. Veits paljuks läks, tundub...
Hea uudis on see, et keskerakondlik linnavolikogu otsustas tõsta aastase elaniku parkimisloa tasu 6 kordseks (nüüd 600 krooni). Aitäh, keskerakond ja aitäh teile, kes te keskerakonda valisite ja valite!
Õhtul aga otsustasime madjaritega "12 baari tuuri" asemel ise mingi söömajooma korraldada. Tehtud-mõeldud.
Läksime vene restorani Kalinka st marci ja st catherine nurgal. Timmisime seal mõnuga stolitsnaja vodkat ja boršši ja mida iganes. Esines viiuldaja-laulja. Oli suht meeleolukas õhtu, kui tagasihoidlikult väljenduda. Laekusime tagasi hotelli ja mõtlesime, et ka sisemisi ressursse on häbiväärselt palju üle, mis tähendas, et jõime ära mingi veini ja mitmedki õlled. Veits paljuks läks, tundub...
Hea uudis on see, et keskerakondlik linnavolikogu otsustas tõsta aastase elaniku parkimisloa tasu 6 kordseks (nüüd 600 krooni). Aitäh, keskerakond ja aitäh teile, kes te keskerakonda valisite ja valite!
reede, 14. detsember 2007
Montréal: neljakümne kuues päev
Tänane päev algas kuskil pool 10. Ärgates, tuleb tunnistada, ei olnud viin veel organismist lahkuda suvatsenud. Nüüd vist on juba peaeaegu läind. No mis seal ikka, tuleb õppida elama koos vaenlasega.
Hommikul kiired duššid ja värgid ja siis hakkasin töö poole samme seadma. Ungarlased püüdsin ka tee peal kinni, sattus kuidagi nii. Laekusime kuskil suht hilja tööle, mis tähendas seda, et mu tiimikaaslane hiina preilivõiproua, kes seal põhiliselt ka asjast jagab, orgunnis mulle tänaseks lõunasöögi. No et ma ei saa kanadast minema ahuijeitada ilma poutine'i söömata. Sündmustest ette tõtates olgu öeldud, et poutine on kohalik Quebeci eripära ja ühtlasi maailma kõige jungim junk food. See on suur taldrikutäis ülimas õlis leotatud friikartuleid, mis on üle valatud mingi kastme ja juustuga. Palju õnne!:D
Igatahes, kella 12 paiku sammusime kontorist välja ja umbes poole kildi kaugusel oli see koht. Väljas oli ilgelt räigelt külm, -20 raudselt. Pluss rõve tuul. Sõime seal kõhud putsiini täis, lisaks larpisin ära suure pepsi. Asjad, mida mapole ikka sitaks kaua söönd ega joond. Suht räige laks:) Kaalujälgijad minestaks sellise asja peale. Kuna ma ise ka jälgin veits, siis ma ka minestasin. Aga sõin ära siiski ja nüüd saab etkar savikolli kombel öelda "Tehtud!".
Töösoone peale saamine läks ülivaevaliselt, ma ei julge öelda, kas eilne pidu siin oma rolli mängis:p Aga lõpuks, hoolimata organismi ägedast vastupanust igasugusele töötamisele murdus mu enda organism mu raudse tahte all ja ma hakkasin progema. Täna kirjutasin oma JSON serialiseerija ringi ja jumala ägedaks. Nüüd ta sööb igasuguseid java ja muid tüüpe, mis implementeerivad lihtsalt ühte interfeissi. Ja lisaks oskab ta List-interfeisi tüüpe teha JSON-iks. Ülicool! Olen ise väga rahul. Saabusin kontroist kuskil krdi pool 11 alles:s Aga asi oli seda väärt. Õhtul tuli kogu jura sisse tsekkida, sest homme tehakse clearcase striimidele rebase ja mis iganes jebeis, et saaks mingi vahereliisi ära teha.
Koju laekudes pakkisin kohvrid suuremalt jaolt kokku, sest homme õhtul on teatavasti 12 baari tuur ja siis ei toimu mingit erilist pakkimist. Mul on siuke tunne. Praegu hakkab vaim organismi survel nõrkema, eilne unevõlg vaja tasa teha. Eks näis siis.
Hommikul kiired duššid ja värgid ja siis hakkasin töö poole samme seadma. Ungarlased püüdsin ka tee peal kinni, sattus kuidagi nii. Laekusime kuskil suht hilja tööle, mis tähendas seda, et mu tiimikaaslane hiina preilivõiproua, kes seal põhiliselt ka asjast jagab, orgunnis mulle tänaseks lõunasöögi. No et ma ei saa kanadast minema ahuijeitada ilma poutine'i söömata. Sündmustest ette tõtates olgu öeldud, et poutine on kohalik Quebeci eripära ja ühtlasi maailma kõige jungim junk food. See on suur taldrikutäis ülimas õlis leotatud friikartuleid, mis on üle valatud mingi kastme ja juustuga. Palju õnne!:D
Igatahes, kella 12 paiku sammusime kontorist välja ja umbes poole kildi kaugusel oli see koht. Väljas oli ilgelt räigelt külm, -20 raudselt. Pluss rõve tuul. Sõime seal kõhud putsiini täis, lisaks larpisin ära suure pepsi. Asjad, mida mapole ikka sitaks kaua söönd ega joond. Suht räige laks:) Kaalujälgijad minestaks sellise asja peale. Kuna ma ise ka jälgin veits, siis ma ka minestasin. Aga sõin ära siiski ja nüüd saab etkar savikolli kombel öelda "Tehtud!".
Töösoone peale saamine läks ülivaevaliselt, ma ei julge öelda, kas eilne pidu siin oma rolli mängis:p Aga lõpuks, hoolimata organismi ägedast vastupanust igasugusele töötamisele murdus mu enda organism mu raudse tahte all ja ma hakkasin progema. Täna kirjutasin oma JSON serialiseerija ringi ja jumala ägedaks. Nüüd ta sööb igasuguseid java ja muid tüüpe, mis implementeerivad lihtsalt ühte interfeissi. Ja lisaks oskab ta List-interfeisi tüüpe teha JSON-iks. Ülicool! Olen ise väga rahul. Saabusin kontroist kuskil krdi pool 11 alles:s Aga asi oli seda väärt. Õhtul tuli kogu jura sisse tsekkida, sest homme tehakse clearcase striimidele rebase ja mis iganes jebeis, et saaks mingi vahereliisi ära teha.
Koju laekudes pakkisin kohvrid suuremalt jaolt kokku, sest homme õhtul on teatavasti 12 baari tuur ja siis ei toimu mingit erilist pakkimist. Mul on siuke tunne. Praegu hakkab vaim organismi survel nõrkema, eilne unevõlg vaja tasa teha. Eks näis siis.
Montréal: neljakümne viies päev
Kolmapäeval õpetasin kahele tiimikaaslasele AJAXi kasutamist mu enda poolt loodud kergekaalulise raamvärgi peal (lightweight framework:)). Tundub, et asi rokib. Ainuke asi, et JSON-i serializer, mille ma kirjutasin, ei toeta praegu veel komplekssete tüüpide nagu listide jms serialiseerimist. Varsti toetab;)
Õhtu kujunes aga see eest vist üheks kõige meeleolukamaks siiani. Sõprade madjaritega otsustasime välja minna õhtul. Seadsime sammud siukse koha nagu Brutopia poole. Asub mõistagi Crescent st-l. Hotellist minema hakates avastas üks mees, et ta tahab hoopis hotelli poolt pakutavat chillit süüa. Mina ja teine ungarlane aga tahtsime väljas süüa/juua. Ühesõnaga, lippasime kahekesi sinna ja asusime asja kallale. See on siuke putka, kus nad neil on omal micro-brewery ehk siis ise voolivad õlut seal. Proovisime rukkiõlut, oli täitsa mõnus. Samuti sõin seal oma Kanada-reisi esimese burksi koos hunniku friikartulitega. Värisege, kaalujälgijad!
Peagi jõudis sinna ka teine madjar ja lisaks meie kohalikust kolleegist semu. Tegime mõned viinašotid ja õlled, lisaks libistasin ära paar senti macallan 12. Oli abiks. Madjar, kes viskit ei armasta, maitses veits ja ütles, et see on tema elu parim viski. Ma ütlesin, et saad õhtu jooksul veel paremaid. Nii läkski, aga sellest edaspidi.
Mida enam sumin peas valjenes, seda lahedamaks muutus jutt. Kuulasime ühe madjari jutte tema lsd trippidest. Rääkis, et suht lahe on ja taju on ikka täiesti teistsugune ja ilgelt pikad tripid on jne jne. Siis varsti väsisime sellest kohast ära ja sammusime mööda crescenti ülespoole kohta nimega Newtown. Selle koha omanik on Jacques Villeneuve, kelle perekonnanimi tõlkes tähendabki "uuslinna". Jah, seesama F1 mees. See on siuke üsna šikk baar. Mällerdasime seal siis hoolega. VÕtsime viinašotte nii mõnegi, madjarid ja kanadalane kammisid õlut ja mina nillisin viskit. Seal oli head jooki - Lagavulin 16. Mmmmm!!! Madjar saigi proovida samal õhtul veel paremat asja. Lisaks puhtast sportlikust huvist võtsin veel Chivas Regalit, oli vist 21 aastane. Suht hea viski, joodav ja puha, aga .... No ei ole blendidel seda sära ja iseloomu, mis on single maltidel. Isegi viskivõhikutest madjarid nõustusid ja said maitsevahest aru. Tore seegi, et sai paari inimest veits kultiveerida jälle:)
Nii, siis oli siuke keiss, et ettekandja tuli sinna ja ütles sellele madjarile, kes näeb välja nagu metsjeesus, et üks tibi saali teisest otsast tahab talle õlut saata, kuna ta vist tunneb teda. Olla nagu koolivend vms. Hmmm? Me olime muidugi parajalt sodid juba, lällutasime, et ilmselt ei tunne, aga las saadab ikka õlut:) Madjar läks siiski selle tibiga rääkima ja auras päris tükk aega seal. Tibi olla 39-40 aastane, lisaks olla tal sünnipäev 29. veebruaril ehk siis no luck - alles 4 sünna tulekul. Nägi välja veits noorem, noh igatahes mitte 40.
Enivei, paugutasime seal igasugust stuffi näost sisse kui tuli meie juurde keegi, kes ütles midagi meie kanada sõbrale prantsuse keeles. See tõlkis meile: "saali teises otsas on üks seltskond, kellel on palju viina, mida nad ära ei jõua juua. Tulge palun appi kui viitsite nahujaa silvuplee". Ofkoors me ei mõeld 3 sekundit, vaid lippasime sinna. Seal olid James ja ta sõbrad. Nad olid Calgaryst 24 tunniks Montreali lennanud. Üks sõber töötab westjetis, selle tõttu said odavalt või tasuta lennata. Ja teisel sõbral oli sünnipäev, selle pärast lendasid. Noh, nad olid ühe suure SKYY vodka jõudnud poole peale juua ja olid hädas. Hakkasime siis shotte laduma 3-neljakesi. Madjard loobusid peale esimest, kuna tempo "2 pitsi minutis" oli nende jaoks veits kõrge. Nõrgad raisk. Mine veel sellistega jooma:) Enivei, pudel sai peagi tühjaks ja suur osa sellest maandus minu organismi. Ei kurtnud ega kurda ka praegu.
Siis hakati seda kohta kokku pakkima, calgary seltskond tahtis hirmsasti stripibaari minna, me ei viitsind eriti. Me ütlesime neile, et tuleme järgi, aga hui läksime. Läksime hoopis oma vanasse heasse soup and nuudlessisse st catherine ja st marci nurgal ja vitsutasime seal kõhud täis. Kell oli vist kuskil 2 paiku. No ja siis tiksusime sealt koju, täis nagu tarakanid. Mäeltan veel seda, et krdi hotelliuks ei tahtnud mind sisse lasta. Libistasin oma kaarti pilust läbi nagu pöörane, aga uks läks hoopis lukku selle peale. madjarid sees, mina väljas. väljas lisaks minule ka -20 kraadi. raisk. aga õnneks tuli valvelauatädi ja tegi ukse lahti. Muidu oleks vist pidand mööda rõdusid 17. korrusele ronima:D 16 tegelt, sest neil lollidel siin ju pole ebausu tõttu 13. korrust!
Õhtu kujunes aga see eest vist üheks kõige meeleolukamaks siiani. Sõprade madjaritega otsustasime välja minna õhtul. Seadsime sammud siukse koha nagu Brutopia poole. Asub mõistagi Crescent st-l. Hotellist minema hakates avastas üks mees, et ta tahab hoopis hotelli poolt pakutavat chillit süüa. Mina ja teine ungarlane aga tahtsime väljas süüa/juua. Ühesõnaga, lippasime kahekesi sinna ja asusime asja kallale. See on siuke putka, kus nad neil on omal micro-brewery ehk siis ise voolivad õlut seal. Proovisime rukkiõlut, oli täitsa mõnus. Samuti sõin seal oma Kanada-reisi esimese burksi koos hunniku friikartulitega. Värisege, kaalujälgijad!
Peagi jõudis sinna ka teine madjar ja lisaks meie kohalikust kolleegist semu. Tegime mõned viinašotid ja õlled, lisaks libistasin ära paar senti macallan 12. Oli abiks. Madjar, kes viskit ei armasta, maitses veits ja ütles, et see on tema elu parim viski. Ma ütlesin, et saad õhtu jooksul veel paremaid. Nii läkski, aga sellest edaspidi.
Mida enam sumin peas valjenes, seda lahedamaks muutus jutt. Kuulasime ühe madjari jutte tema lsd trippidest. Rääkis, et suht lahe on ja taju on ikka täiesti teistsugune ja ilgelt pikad tripid on jne jne. Siis varsti väsisime sellest kohast ära ja sammusime mööda crescenti ülespoole kohta nimega Newtown. Selle koha omanik on Jacques Villeneuve, kelle perekonnanimi tõlkes tähendabki "uuslinna". Jah, seesama F1 mees. See on siuke üsna šikk baar. Mällerdasime seal siis hoolega. VÕtsime viinašotte nii mõnegi, madjarid ja kanadalane kammisid õlut ja mina nillisin viskit. Seal oli head jooki - Lagavulin 16. Mmmmm!!! Madjar saigi proovida samal õhtul veel paremat asja. Lisaks puhtast sportlikust huvist võtsin veel Chivas Regalit, oli vist 21 aastane. Suht hea viski, joodav ja puha, aga .... No ei ole blendidel seda sära ja iseloomu, mis on single maltidel. Isegi viskivõhikutest madjarid nõustusid ja said maitsevahest aru. Tore seegi, et sai paari inimest veits kultiveerida jälle:)
Nii, siis oli siuke keiss, et ettekandja tuli sinna ja ütles sellele madjarile, kes näeb välja nagu metsjeesus, et üks tibi saali teisest otsast tahab talle õlut saata, kuna ta vist tunneb teda. Olla nagu koolivend vms. Hmmm? Me olime muidugi parajalt sodid juba, lällutasime, et ilmselt ei tunne, aga las saadab ikka õlut:) Madjar läks siiski selle tibiga rääkima ja auras päris tükk aega seal. Tibi olla 39-40 aastane, lisaks olla tal sünnipäev 29. veebruaril ehk siis no luck - alles 4 sünna tulekul. Nägi välja veits noorem, noh igatahes mitte 40.
Enivei, paugutasime seal igasugust stuffi näost sisse kui tuli meie juurde keegi, kes ütles midagi meie kanada sõbrale prantsuse keeles. See tõlkis meile: "saali teises otsas on üks seltskond, kellel on palju viina, mida nad ära ei jõua juua. Tulge palun appi kui viitsite nahujaa silvuplee". Ofkoors me ei mõeld 3 sekundit, vaid lippasime sinna. Seal olid James ja ta sõbrad. Nad olid Calgaryst 24 tunniks Montreali lennanud. Üks sõber töötab westjetis, selle tõttu said odavalt või tasuta lennata. Ja teisel sõbral oli sünnipäev, selle pärast lendasid. Noh, nad olid ühe suure SKYY vodka jõudnud poole peale juua ja olid hädas. Hakkasime siis shotte laduma 3-neljakesi. Madjard loobusid peale esimest, kuna tempo "2 pitsi minutis" oli nende jaoks veits kõrge. Nõrgad raisk. Mine veel sellistega jooma:) Enivei, pudel sai peagi tühjaks ja suur osa sellest maandus minu organismi. Ei kurtnud ega kurda ka praegu.
Siis hakati seda kohta kokku pakkima, calgary seltskond tahtis hirmsasti stripibaari minna, me ei viitsind eriti. Me ütlesime neile, et tuleme järgi, aga hui läksime. Läksime hoopis oma vanasse heasse soup and nuudlessisse st catherine ja st marci nurgal ja vitsutasime seal kõhud täis. Kell oli vist kuskil 2 paiku. No ja siis tiksusime sealt koju, täis nagu tarakanid. Mäeltan veel seda, et krdi hotelliuks ei tahtnud mind sisse lasta. Libistasin oma kaarti pilust läbi nagu pöörane, aga uks läks hoopis lukku selle peale. madjarid sees, mina väljas. väljas lisaks minule ka -20 kraadi. raisk. aga õnneks tuli valvelauatädi ja tegi ukse lahti. Muidu oleks vist pidand mööda rõdusid 17. korrusele ronima:D 16 tegelt, sest neil lollidel siin ju pole ebausu tõttu 13. korrust!
Montréal: neljakümne neljas päev
Teisipäev. Kohalikku tööd teha ei saanud, kuna see faking super jee lahe ClearCase'i server oli omadega persses:( Kahju, et kolmapäevaks korda sai. Kohaliku töö asemel sai päev otsa igasuguste kodumaiste projektide dokumentatsiooni kirjutatud ning see oli samuti väga vajalik asi, mis ammu tegemist ootas.
Muud ei midagi.
Muud ei midagi.
teisipäev, 11. detsember 2007
Montréal: neljakümne kolmas päev
Tänase päeva puhul on tore see, et algas mu viimane nädal siin. Praeguse seisuga on veits ära tüüdanud küll juba:) Kodus ootavad mind see ja see ja teine ja kolmas jne.
Päeval sai kõvasti tööd murtud. Laekus kutse - reedel on "12 baari tuur". St et käiakse kambaga läbi 12 baari, igas ühes ollakse max pool tundi. Ma ei tea, mis seal tehakse. Ilmselt ei jooda...:)
Hetkel möllan oma PHP frameworki dokumentatsiooniga. Ka seda läheb vaja!
Päeval sai kõvasti tööd murtud. Laekus kutse - reedel on "12 baari tuur". St et käiakse kambaga läbi 12 baari, igas ühes ollakse max pool tundi. Ma ei tea, mis seal tehakse. Ilmselt ei jooda...:)
Hetkel möllan oma PHP frameworki dokumentatsiooniga. Ka seda läheb vaja!
Montréal: neljakümne teine päev
Oo kaunis päev, oo kaunis pühapäev, oo kaunis kaunis pühapäev... Teate seda laulu, eks?
Oli ta jee kaunis:) Tööd tegin terve päeva. Väike külmetus andis ka tunda.
Oli ta jee kaunis:) Tööd tegin terve päeva. Väike külmetus andis ka tunda.
pühapäev, 9. detsember 2007
Montréal: neljakümne esimene päev
Täna sai ärgatud hilja, kuna laekusin alles vastu hommikut. Möllasime Old Montrealis Le Deux Pierrot nimelises baaris.
Päev möödus šopates ehk siis ainkaaleplikult öeldes - osteldes. Pigem isegi ostes. Ostsin kõikvõimalikku kohvrite tasakaalustamiseks vajalikku alustades vahtrasiirupist ja lõpetades raamatutega. Eks näis, kas tuleb ülekilosid...:)
Telekast lõppes just Forrest Gump. Ma võin kõlada imelikult, aga see on film fuckin' hea ja see film on fuckin' pisarakiskuja:)
Täna sai siis külastatud ka kohalikku alkoholimonopoli SAQ-d - nende viskivalikus olen hetkeseisuga sügavalt pettunud! Käisin kahes saq poes, aga krt no mida pole, oli suur valik single malte:(
See-eest õlut sai varutud mitmesugust, vt pilte.
Päev möödus šopates ehk siis ainkaaleplikult öeldes - osteldes. Pigem isegi ostes. Ostsin kõikvõimalikku kohvrite tasakaalustamiseks vajalikku alustades vahtrasiirupist ja lõpetades raamatutega. Eks näis, kas tuleb ülekilosid...:)
Telekast lõppes just Forrest Gump. Ma võin kõlada imelikult, aga see on film fuckin' hea ja see film on fuckin' pisarakiskuja:)
Täna sai siis külastatud ka kohalikku alkoholimonopoli SAQ-d - nende viskivalikus olen hetkeseisuga sügavalt pettunud! Käisin kahes saq poes, aga krt no mida pole, oli suur valik single malte:(
See-eest õlut sai varutud mitmesugust, vt pilte.
Montréal: neljakümnes päev
Eile (reedel) oli päev otsa tegemist AJAX-i händleri lahedamaks tegemisega ja nüüd peaks ta enamvähem tehtud ka olema. Ilusti konfitav ja puha, ütleme nii, et suvalise Java veebiaplikatsiooniga kergesti integreeritav paindlik lahendus. Küsige, kui huvi on:)
Õhtul aga toimus meie osakonna jõulupidu või noh pigem selline sööming lihtsalt. See oli ühe töötaja venna restoranis Crescendo. Suht normaalne itaalia-pärane koht. Söök oli hea, jook oli kallis:) Siin, tundub, ei ole sellist asja nagu meil - jõulupeod ja suvepäevad firma kulul ja mida iganes. Siin maksab igaüks ise. Peale õhtusöömaaega helistas sõber madjar kohalikule kolleegile ja lippasime Old Montreali Kahe Pierrooo baari. See oli õige otsus. Seal käis julm möll. Esines bänd, mille nime ma ei tea, aga see meenutas mulle tuntud Eesti ansamblit Skriimsilma, selle vahega, et nad laulsid originaaltekste, mitte nagu see Skriimsilm, kes oma arust üritab läbi huumoriprisma ühiskonna valupunktidele tähelepanu juhtida...:p Enivei, vanad kütsid jube vingelt, reps oli seinast seina, alates Enter sandmanist ja we're not gonna take this'st kuni biitlite ja kohalike prantsuse rahvalauludeni välja. Rokkis täiega igatahes! Peale seda astus lavale mingi sass, kes mängis kitarri ja laulis ja taust tuli arvutist:) See niiväga ei rokkinud, ei saanud naljadest eriti aru ka, kuna need oli pr. keelsed. Asi, mis tema juures siiski rokkis, oli see, et tal oli maas midikontroller ja sealt ta käivitas jalaga märkamatult järgmisi lugusid ja efekte jne. See oli lahe!
Sel ajal otsustasime koju kammida, üks madjar jäi meist sinna. Täna hommikul rääkis, et mingi ennast segi joonud über paks kohalik tibi oli teda noolima hakanud seal. Hea, et õigel ajal minema saime!:)
Õhtul aga toimus meie osakonna jõulupidu või noh pigem selline sööming lihtsalt. See oli ühe töötaja venna restoranis Crescendo. Suht normaalne itaalia-pärane koht. Söök oli hea, jook oli kallis:) Siin, tundub, ei ole sellist asja nagu meil - jõulupeod ja suvepäevad firma kulul ja mida iganes. Siin maksab igaüks ise. Peale õhtusöömaaega helistas sõber madjar kohalikule kolleegile ja lippasime Old Montreali Kahe Pierrooo baari. See oli õige otsus. Seal käis julm möll. Esines bänd, mille nime ma ei tea, aga see meenutas mulle tuntud Eesti ansamblit Skriimsilma, selle vahega, et nad laulsid originaaltekste, mitte nagu see Skriimsilm, kes oma arust üritab läbi huumoriprisma ühiskonna valupunktidele tähelepanu juhtida...:p Enivei, vanad kütsid jube vingelt, reps oli seinast seina, alates Enter sandmanist ja we're not gonna take this'st kuni biitlite ja kohalike prantsuse rahvalauludeni välja. Rokkis täiega igatahes! Peale seda astus lavale mingi sass, kes mängis kitarri ja laulis ja taust tuli arvutist:) See niiväga ei rokkinud, ei saanud naljadest eriti aru ka, kuna need oli pr. keelsed. Asi, mis tema juures siiski rokkis, oli see, et tal oli maas midikontroller ja sealt ta käivitas jalaga märkamatult järgmisi lugusid ja efekte jne. See oli lahe!
Sel ajal otsustasime koju kammida, üks madjar jäi meist sinna. Täna hommikul rääkis, et mingi ennast segi joonud über paks kohalik tibi oli teda noolima hakanud seal. Hea, et õigel ajal minema saime!:)
reede, 7. detsember 2007
Montréal: kolmekümne üheksas päev
Täna kirjutasin laheda handleri AJAX requestide vastuvõtuks ja neile vastamiseks. Konfitav mõnusasti xml konfifaili kaudu jne. See oli nagu põhiasi. Päev venis pikaks jälle, kuskil 9 paiku jõudsin st marci ja st catherine'i nurgale oma parimasse soup & noodlesisse ehk siis oma lemmar-hiinakasse. Rebisin sealt kaasa ühe "salt & pepper squid & shrimpsi" ja hetkel köhatan-röhatan kerget tuleleeki. Läheb üle.
Tänavat puhastasid coolid roomikutega lumetraktorid, hull möll käis naabertänavas. Mis ma oskangi öelda. Mingi asja kohta tahtsin kindlasti kirjutada, aga krt läks meelest ära:(
Tänavat puhastasid coolid roomikutega lumetraktorid, hull möll käis naabertänavas. Mis ma oskangi öelda. Mingi asja kohta tahtsin kindlasti kirjutada, aga krt läks meelest ära:(
neljapäev, 6. detsember 2007
Montréal: kolmekümne seitsmes päev
Lepime mõned asjad alustuseks kokku. Kui ma pole tükk aega midagi kirjutanud, siis järelikult oli nii kiire päev, et polnud aega. Viimastel päevadel on tööl läinud nii pikalt, et pole isegi viitsinud arvutit koju vedada. Pole nagu mõtet olnud. Süsteem on olnud lihtne:
äratus --> hommikusöök --> metroo --> kontor --------> töö -> lõuna -----------------------------------------> töö --> metroo --> hotell --> uni.
Krt, ma ei saa sellest aru, et kas päevade lugemine on mul siin sassi läind või ei ole:( See post käis vist kolmapäeva kohta. Ei, teisipäeva kohta siiski!
Aga muidu on kõik tiptop.
äratus --> hommikusöök --> metroo --> kontor --------> töö -> lõuna -----------------------------------------> töö --> metroo --> hotell --> uni.
Krt, ma ei saa sellest aru, et kas päevade lugemine on mul siin sassi läind või ei ole:( See post käis vist kolmapäeva kohta. Ei, teisipäeva kohta siiski!
Aga muidu on kõik tiptop.
teisipäev, 4. detsember 2007
Kuupäevad
Olge mu nende postikuupäevadega siin ettevaatlikud ja ärge tehke põhjapanevaid järeldusi. Mulle tundub, et see ploogspott on lõputus tarkuses arvab, et ma lisan oma poste kuskilt Euroopast vms ja paneb posti kellaaja siis selliseks. Njah, mina ei ole eur-s, proxy võib-olla on:)
CSI Miami vs teised siiesaid
Kuulge, kas ma olen maailmas ainukene, kellele tundub, et csi miami näitlejad on hellalt puised? Dialoog on ka ilgelt puine seal:( vegas oli kõige parem, ny on vaadatav, aga miami pealt keeran alati kuskile mujale.
Montréal: kolmekümne kuues päev
Tänane päev...
Ahjaa, unustasin mainida kahte lahedat kohalikku ilmingut, mida tuleks üritada mõista siinmail väidetavalt valitseva kapitalismi tingimustes.
Tööpäev oli täna üks sitemaid. Ilmselt ka selle tõttu, et tervis pani veits näkku - mingi ulmenohuring oli eile ja täna pea valutas päev otsa. Ju siis lõi pähe:( Ja hommikul oli ilge ajukepp maveni pom.xml-ga, kuhu ma eilse töö käigus lisasin ühe dependency, aga see tahtis veel miljonit asja ja meie repos seda polnud jne jne. Ühesõnaga, poolel majal build katki ja ilge jama. Mina, kes ma jutlustan siin pidevalt buildi mittelõhkumise tähtsusest, lõhkusin ta ära. Aga noh, vastu lõunat sai siiski asja jonksu.
Õhtupoolikust pool aega sai siis ka tööd tehtud ja ülejäänud pool veetsime despootliku ClearCase'i türannia meelevallas. Ma ütlen teile - hoiduge kliirkeisist nii kaugele kui vähegi saate! See imeb kõige jubedamal kombel. Kuna tervis veits sitt ja tuju ka samast mastist, siis lohutuseks otsustasin ühe suure pizza kinni keerata koos becks õllega. Ühtlasi tervitan ka oma Kaalujälgijate™ rühma!;)
Ahjaa, unustasin mainida kahte lahedat kohalikku ilmingut, mida tuleks üritada mõista siinmail väidetavalt valitseva kapitalismi tingimustes.
- Ükspäev oli poes silt: "kindlustamaks kõigi ostjate nõudmiste rahuldamist müüakse ühele ostjale maksimaalselt 3 tervet kana". See oli seal a 'la frantsee ja in inglish, pilti teha kahjuks ei õnnestunud. Naersin ja imestasin tükk aega siiralt, et nagu vatte fakk! Kurat, kui ma ostaks neilt kõik kanad ära, siis nad võiks ju sitaks õnnelikud olla - papp on ju käes! ja võivad ju kanade otsasaamise korral juurde tellida neid...
- teine asi oli täna - poes oli kassas silt: sorry, täna me ei deliverda midagi, kuna väljas on lumi. No tere talv! Ikkagi tuli talv üllatusena?:)
Tööpäev oli täna üks sitemaid. Ilmselt ka selle tõttu, et tervis pani veits näkku - mingi ulmenohuring oli eile ja täna pea valutas päev otsa. Ju siis lõi pähe:( Ja hommikul oli ilge ajukepp maveni pom.xml-ga, kuhu ma eilse töö käigus lisasin ühe dependency, aga see tahtis veel miljonit asja ja meie repos seda polnud jne jne. Ühesõnaga, poolel majal build katki ja ilge jama. Mina, kes ma jutlustan siin pidevalt buildi mittelõhkumise tähtsusest, lõhkusin ta ära. Aga noh, vastu lõunat sai siiski asja jonksu.
Õhtupoolikust pool aega sai siis ka tööd tehtud ja ülejäänud pool veetsime despootliku ClearCase'i türannia meelevallas. Ma ütlen teile - hoiduge kliirkeisist nii kaugele kui vähegi saate! See imeb kõige jubedamal kombel. Kuna tervis veits sitt ja tuju ka samast mastist, siis lohutuseks otsustasin ühe suure pizza kinni keerata koos becks õllega. Ühtlasi tervitan ka oma Kaalujälgijate™ rühma!;)
Montréal: kolmekümne viies päev
Et sa ei peaks oma kallist aega raiskama mu blogi lugemisele, olgu kohe öeldud, et pühapäeva kohta pole mitte sittagi kirjutada. Seda selle tõttu, et ma jätsin issanda jumala jt jumalad järjekordselt pika ninaga ega läinud kirikusse, vaid peale kiiret hommikusööki hakkasin kohe tööle. Mõtlesin palju, natuke vähem kirjutasin koodi ja Hiinlase™ kirjutatud asja kirjutasin ka palju ringi. Kuna Hiinlane™ on suht normull kutt, siis ma pahasti ei taha tema kohta öelda. Ütlen siis lühidalt ja hästi: see, mida Hiinlane™ kirjutas umbes 100 reaga, kirjutasin ma Prototype JS frameworki kasutades umbes 3 reaga. Tõsi on asja juures see, et Hiinlase™ töötund ei maksa (tõenäoliselt) mitte halli peerugi erinevalt minu, uhke Eurooplase™ omast.
Lõpetasin õhtul kella 10 paiku, sai kokku kena 11-tunnine tööpühapäev.
Lõpetasin õhtul kella 10 paiku, sai kokku kena 11-tunnine tööpühapäev.
pühapäev, 2. detsember 2007
Montréal: kolmekümne neljas päev
Tänast päeva ei saa nimetada tavaliseks. Esiteks ma magasin kaua ja hommikusöögile ei jõudnudki. Jätkame siis sealt, kust pooleli jäi - keerasin öösel hiinakast ostetud stuffi keresse. Tšillisin veits, tegin mõned kõned ja siis läksin poodi. Poest tulin tagasi kitarriga. Kitarr on Norman, kohalik Quebeci meistrite toodang. Veidi plännisin siin ka, üsnagi mängitav pill. Hea on see, et häälestaja on sisse integreeritud, väga mugav.
Lisaks tegelen siin hetkel ühe ajaxi interfeisi loomisega, vot nii.
Lisaks tegelen siin hetkel ühe ajaxi interfeisi loomisega, vot nii.
laupäev, 1. detsember 2007
Montréal: kolmekümne kolmas päev
Oujee, tööpäev kujunes suht rämedaks udjamiseks ja läks veel nii hullukski, et tuleb täna ja homme ka täiega lajatada, et oluline komponent esmaspäevaks valmis saada. Teeme ära! (K)
Õhtu see-eest oli chill. Plaan nr 1 oli minna õhtul Le Medley klubisse ansambel Issi/Tissi tribuutbändi saatel rokkima. Töölt tulles lippasime koos 2 sõbraliku madjariga place alexis nihoni keskuses olevast IGA toidupoest ehk lühidalt öeldes kodupoest läbi ja rebisime - kes mis sorti tõsi küll - igaüks kasti õlunaadi kaasa. Siis aga laekus keerulise nimega madjari telefoni sisse info kolleegilt, kes elabki siin. Selle info kohaselt kutsuti meid tema juurde hokit jooma ja õlut vaatama ja nii läkski. Õlu õlleks, aga kohalik canadiens sai njuu tsöörsi devilite vms tegelaste käest 4:0 põske. Rasked ajad!
OK, ajasime ennast djuudi pool mõnusasse konditsiooni kasutades selleks erinevaid looduse poolt antud abivahendeid. Siis võtsime maja eest tänavalt takso ja taksojuht viiski meid pikemalt mõtlemata le medley'sse. Seal tahtis igaüks pappi saada. Pilet oli kümnekas, riidehoid tahtis ka mingi 1.25 vms saada. Ah ega mul kahju pold...:p
Jõudsime vist teise seti ajaks enamvähem, laulja hääl oli juba veits väsinud ja peagi hakkasid tulema lisalood. Aga noh, kogu kuld mängiti ära muidugi, hells bells, back in black, shook me all night long, thunderstruck, money talks jne. lahe. Bändi frontline ehk siis inimkonna parem osa - laulja ja 2 kitarristi - nägid välja täpselt nagu päris bändis. Eriti angusyoungi kloon ja brian johnsoni kloon. Bassimees aga tundus olevat mingi pikk türgi kolge:D Ja bassimehele omaselt ei pidanud ta viisi, tõsi küll, bassipartiid mängis ära.
Bändi nimi oli vist Ruff Edge kui ma õigesti aru sain basstrummi eesnaha pealt lugedes.
Ühesõnaga, rüüpasin seal baaris olemasolevaid vist šoti Glen) viskisid. Vist šoti, kuna ühe nime ei mäleta, teine oli Glenfiddich mingi suvaline. Joodav.
Seal sai varsti asi läbi ja rahvas peksti välja, võtsime takso ja palusime tal ennast viia Crescent striidile ehk siis kodule lähemale, aga see hakkas vastu ajama, et küll tema teab häid kohti jne. Viiski meid siis sealsamas st denis peal kuskile edasi, mingisse jõledasse diskourkasse. Sisse minnes mängis mr vain ja väljudes kanjevesti stronga vms ila. Taksojuht oli veel siuke fašistnašistrassist, et mölises meie kallal, et tra tulevad siia ja üldse prantsuse keelt ei räägi. Kohalik djuud, kes ees istus, seletas siis, et "kulla taksojuht vaata, ma saan aru su raskest elust ja sellest, et prantsuse keelt ei räägi need, kes siin elavad. Aga need djuudid siin taga on minu sõbrad ja kes kust - 2 ungarist ja 1 eestist ja nad on siin külas, nii et taksojuhikene haara nüüd hammastega roolist ja ole vait" Ma olin enne enivei küsinud ta käest, et eksküsee muaa, parle vuu anglee aga noh... mingi tross oli. nahavärvi jätan poliitilise korrektsuse huvides nimetamata, lihtsalt tross inimene oli:p
Tegime seal klubis ühed õlled, kuna sa ei saa seista seal käed taskus - midagi peab käes olema:) Ja siis tegime vehkat. Viisime taksoga kohaliku tüübi koju ära ja endal tuli sõidu ajal mõte, et kõht on tühi. Kuna mulle meenus, et mu lemmik hiinavietnamijaapani urgas st catherine'il on 24/7 lahti, siis lippasimegi sinna. Igaüks keeras omale ilge hunniku head ja paremat näost sisse ning seejärel koju tuttu! Praegu meenuski, et ma oma lõputus tarkuses lasin kaasa pakkida oma ülejäägid pluss ühe värske riisi. Sööma nüüd!
Õhtu see-eest oli chill. Plaan nr 1 oli minna õhtul Le Medley klubisse ansambel Issi/Tissi tribuutbändi saatel rokkima. Töölt tulles lippasime koos 2 sõbraliku madjariga place alexis nihoni keskuses olevast IGA toidupoest ehk lühidalt öeldes kodupoest läbi ja rebisime - kes mis sorti tõsi küll - igaüks kasti õlunaadi kaasa. Siis aga laekus keerulise nimega madjari telefoni sisse info kolleegilt, kes elabki siin. Selle info kohaselt kutsuti meid tema juurde hokit jooma ja õlut vaatama ja nii läkski. Õlu õlleks, aga kohalik canadiens sai njuu tsöörsi devilite vms tegelaste käest 4:0 põske. Rasked ajad!
OK, ajasime ennast djuudi pool mõnusasse konditsiooni kasutades selleks erinevaid looduse poolt antud abivahendeid. Siis võtsime maja eest tänavalt takso ja taksojuht viiski meid pikemalt mõtlemata le medley'sse. Seal tahtis igaüks pappi saada. Pilet oli kümnekas, riidehoid tahtis ka mingi 1.25 vms saada. Ah ega mul kahju pold...:p
Jõudsime vist teise seti ajaks enamvähem, laulja hääl oli juba veits väsinud ja peagi hakkasid tulema lisalood. Aga noh, kogu kuld mängiti ära muidugi, hells bells, back in black, shook me all night long, thunderstruck, money talks jne. lahe. Bändi frontline ehk siis inimkonna parem osa - laulja ja 2 kitarristi - nägid välja täpselt nagu päris bändis. Eriti angusyoungi kloon ja brian johnsoni kloon. Bassimees aga tundus olevat mingi pikk türgi kolge:D Ja bassimehele omaselt ei pidanud ta viisi, tõsi küll, bassipartiid mängis ära.
Bändi nimi oli vist Ruff Edge kui ma õigesti aru sain basstrummi eesnaha pealt lugedes.
Ühesõnaga, rüüpasin seal baaris olemasolevaid vist šoti Glen) viskisid. Vist šoti, kuna ühe nime ei mäleta, teine oli Glenfiddich mingi suvaline. Joodav.
Seal sai varsti asi läbi ja rahvas peksti välja, võtsime takso ja palusime tal ennast viia Crescent striidile ehk siis kodule lähemale, aga see hakkas vastu ajama, et küll tema teab häid kohti jne. Viiski meid siis sealsamas st denis peal kuskile edasi, mingisse jõledasse diskourkasse. Sisse minnes mängis mr vain ja väljudes kanjevesti stronga vms ila. Taksojuht oli veel siuke fašistnašistrassist, et mölises meie kallal, et tra tulevad siia ja üldse prantsuse keelt ei räägi. Kohalik djuud, kes ees istus, seletas siis, et "kulla taksojuht vaata, ma saan aru su raskest elust ja sellest, et prantsuse keelt ei räägi need, kes siin elavad. Aga need djuudid siin taga on minu sõbrad ja kes kust - 2 ungarist ja 1 eestist ja nad on siin külas, nii et taksojuhikene haara nüüd hammastega roolist ja ole vait" Ma olin enne enivei küsinud ta käest, et eksküsee muaa, parle vuu anglee aga noh... mingi tross oli. nahavärvi jätan poliitilise korrektsuse huvides nimetamata, lihtsalt tross inimene oli:p
Tegime seal klubis ühed õlled, kuna sa ei saa seista seal käed taskus - midagi peab käes olema:) Ja siis tegime vehkat. Viisime taksoga kohaliku tüübi koju ära ja endal tuli sõidu ajal mõte, et kõht on tühi. Kuna mulle meenus, et mu lemmik hiinavietnamijaapani urgas st catherine'il on 24/7 lahti, siis lippasimegi sinna. Igaüks keeras omale ilge hunniku head ja paremat näost sisse ning seejärel koju tuttu! Praegu meenuski, et ma oma lõputus tarkuses lasin kaasa pakkida oma ülejäägid pluss ühe värske riisi. Sööma nüüd!
Tellimine:
Postitused (Atom)