Montréal: kahekümne kuues päev

Kolmveerand päeva mõtlesin, mida kirjutada (koodi) ja õhtul kirjutasin ka paar rida. Esmaspäeval peab ikkagi veidi ringi tegema.
Õhtul tulid tuppa 2 rõõmsat hiinlast ja küsisid, et "kas meil on ikka seda vaja?". See on asi, mida ma olen algusest peale rääkinud ja mida me oleme 3 nädalat arutanud ja modelleerinud. On vaja!
Ma ei hakka siin pikalt kirjutama michelini-mehikestest, kes suures firmas arengut takistavad. Ma ei hakka kirjutama sellest, et suurt ja tähtsat tarkvaraprojekti veavad inimesed, kes teavad tarkvaraprojekti vedamisest sama palju, kui vähjatiit arvohaugi ja viiviluige vedamisest:( Ja seal on "arendajad", kes on tegelikult tavalised michelinimehikesed ja kellele öeldi "tänasest oled arendaja". need inimesd on pandud java-s arendama üht suurt ja tähtsat veebikeskkonda ja rääkimata sellest, et nad ei tea javast mitte midagi, ei tea nad ka veebist mitte midagi. Ma mõtlen tõsiselt - mitte midagi.