Montréal: kolmekümne viies päev

Et sa ei peaks oma kallist aega raiskama mu blogi lugemisele, olgu kohe öeldud, et pühapäeva kohta pole mitte sittagi kirjutada. Seda selle tõttu, et ma jätsin issanda jumala jt jumalad järjekordselt pika ninaga ega läinud kirikusse, vaid peale kiiret hommikusööki hakkasin kohe tööle. Mõtlesin palju, natuke vähem kirjutasin koodi ja Hiinlase™ kirjutatud asja kirjutasin ka palju ringi. Kuna Hiinlane™ on suht normull kutt, siis ma pahasti ei taha tema kohta öelda. Ütlen siis lühidalt ja hästi: see, mida Hiinlane™ kirjutas umbes 100 reaga, kirjutasin ma Prototype JS frameworki kasutades umbes 3 reaga. Tõsi on asja juures see, et Hiinlase™ töötund ei maksa (tõenäoliselt) mitte halli peerugi erinevalt minu, uhke Eurooplase™ omast.
Lõpetasin õhtul kella 10 paiku, sai kokku kena 11-tunnine tööpühapäev.

Montréal: kolmekümnes päev

Kuna - nagu näha - post hilines, siis järelikult polnud midagi kirjutada. Mida ja millal sa hing ikka kirjutad, kui teed 10 tund tööl tööd ja pärast kodus teed veel 6-8 tundi otsa. Ah?

Montréal: kuueteistkümnes päev

Tavaline esmaspäev. Hommikul läksin tööle. Tegin päev otsa tööd. Töölt tulles tulin poest läbi, võtsin ühe sussikomplekti (ingver oli puudu krt), kühveldasin Tamari sojakastmega oma ropust suust sisse ja tegin veel palju tööd kuni kella hiliseni. Kobisin kotile.

Montréal: kümnes päev

Esimene normaalne tööpäev, saime lähtekoodile ligi ja asusime uurima-puurima, mida teha saab ning mida tahetakse. Õhtul sai veel väikest Eesti töövõlga lahendatud. Töö teeb inimesest ahvi.

Montréal: neljas päev

Neljanda päeva kohta pole midagi eriti kirjutada, sest see oli suht tavaline tööpäev. Siiski - skaibiga kodustega peetud videokõne toimis hästi. Kui ma Chucki kutsusin, siis kaamerast oli näha, kuidas vanal hakkas saba lippama ning kuidas ta hakkas mind arvutikasti seest otsima. Sviit!!!:)

Üks asi siiski ka elu-olu kohta, õieti kaks.

Esiteks - autodel pole siin ees numbreid, ainult taga on. Võta sa kinni, miks. Esiots on muidugi kergem sedasi ja kütust kulub vähem.

Teiseks - pakendamine. Poes käeb räige pakendamine. Kassas, sel ajal kui sina otsid rahakotti, pakib müüja ise või väike abiline kõik asjad mitmesse kilekotti by default. Ma ei tea, mis juhtuks, kui ma neile oma riidest koti (mis küll koju jäi kahjuks) ulataks - ilmselt nad pakiks selle ka kilekotti:) Kurb on seda vaadata tegelikult. Mul on nelja päevaga kogunenud mingi 10 kilekotti. Nagu wtf.

Tööpäev läks normullilt. Õhtul sai hotellis väikest näksimist täiesti tasuta (elik hinna sees) - ise ei pidanudki süüa tegema. Peale seda sai natuke tööga konte murtud ja oli tunda, et ajavahe hakkab taanduma kõikvõimsa inimorganismi ees. Täna peaks juba täitsa OK olema ja saab õhtul veel kauem tööd teha:)