E-riigi e-kodaniku e-ootustest ehk Eeesti

Hiljuti üllatas Eesti maailma IT- ja kindlasti ka poliitilisi ringkondi lubadusega hakata juba üsna pea võimaldama e-residentsuse taotlemist.
See on uudne, julge lähenemine, mis õnnestumise korral seab Eesti IT-valdkonnas maailma absoluutsesse tippu nii tehnilise lahenduse kui ka poliitilise julguse ja otsustusvõime poolest. Oma väiksuse juures ei saa me tipus olla aladel, kus loeb mass. Küll aga saame olla tipus aladel, kus loeb mõistus ja nutikad lahendused.

Uhke e-riigi üle

Ma olen uhke meie e-riigi üle. Välismaal reisides on alati uhke tunne demoda kasvõi niivõrd igapäevast asja nagu Mobiil-ID-ga netipanka sisse logimine. Võõramaalased vaatavad seda kui ilmaimet. Sel ajal kui Amazon, Google jt suured tegijad juurutavad ja populariseerivad 2-tegurilist autentimist (2-factor authentication), on meil see juba ammu olemas ja üsna eeskujulikult teostatud. Kas ikka on?

Kuidas usaldada seda, mida ei kontrolli?

Jõudsin jutuga sinna, kuhu tahtsingi jõuda - Eeesti usaldatavus, Eeesti kontrollitavus, Eeesti läbipaistvus. Nendes aspektides ei ole me veel maailma tipus. Ma isegi ei tea, kus see maailma tipptase nendes asjades on. Võib-olla seda polegi. Eesti on IT-asjades pioneer, teerajaja ning ehk saame ka nendes asjades kogu ülejäänud maailmale eeskujuks olla.
Usaldus põhineb kontrollitavusel. Kontrollitavus põhineb läbipaistvusel. Läbipaistvus tuleneb tahtest teha asju läbipaistvalt, avatult. Meil on väga avatud riik, heas mõttes. Miks ei võiks ka meie riigi IT-asjad olla väga-väga avatud? Kõige avatumad maailmas?
Võtame kõige lihtsama näite. Riigihangetel luuakse avaliku sektori jaoks mitmesugust tarkvara. Miks ei ole seadustes nõuet, et kogu see tarkvara peab olema avatud lähtekoodiga, et asjast huvitatud e-kodanikud saaksid seda kontrollida? Sealt edasi on üks samm selleni, et teadlikud e-kodanikud saaksid teha parandusettepanekuid? Ja kui nüüd julge hundi rind on eriti rasvane ehk siis e-riigi juhtivad pead on tõeliselt avatud ja tulevikku vaatava mõtlemisega, siis nad panevad kogu koodi Githubi või Bitbucketisse ja siis saavad kogu maailma asjast huvitatud e-kodanikud (või meie e-residendid) kaasa lüüa.

Miks mitte?

Sealt edasi on üks samm selleni, et meie asjast huvitatud e-kodanikud arendavadki meie e-riiki. Riigi palgal on paarkümmend (või -sada) väga head arhitekti ja analüütikut, kes kirjeldavad lähteülesandeid ja kontrollivad nende täitmist. Ülejäänu käib aga e-talgute korras, vabatahtlikkuse alusel.
Riiklikud hackathonid? Miks mitte?!
E-riigi arendamine Garage48 jt sarnastel üritustel? Miks mitte?!
Eeesti.ee kui maailma suurim tarkvaraprojekt! Miks mitte?!
Riiklikud projektid kui startupid, mida finantseeritakse SmartCap jms asutuste poolt? Miks mitte?! Kui luuakse väga hea lahendus, saab seda skaleerida teistesse riikidesse ja sedasi ka tulu teenida. MIKS MITTE?

Kahvlis e-demokraatia

eesti.ee, ID-kaardi tarkvara, e-valimiste tarkvara, x-tee core jms Eeesti  alusttarkvara peaks olema avatud lähtekoodiga. See on võrreldav sellega, et pärismaailmas on meil reeglid ja seadused, mis peavad olema avalikud selleks, et need saaks toimida, et kõigil oleks võrdsed võimalused. Sama kehtib avalike hüvede tarvis kasutuses oleva tarkvara kohta - see peab olema avatud lähtekoodiga, kõigile kättesaadav, kõigi poolt kontrollitav, kusjuures igaüks peab saama teha parandusettepanekuid kui mitte otse, siis läbi usaldusisiku ehk enda poolt valitud e-saadiku (nn oma patsiga poiss e-riigi süsteemides).
git  ja github on tõelised e-demokraatia musternäidised. Avatud lähtekoodi kogukonnas on käibel ütlus "If you don't like it, fork it". See tähendab pikalt seletades: Kui see sulle ei meeldi, siis ära õienda, vaid löö käed külge ja paranda ära, sest kood on avatud ja sul on see võimalus.
See on näide suhtumisest, kus igaüks ise saab võtta vastutuse asjade paremaks muutmise eest. Forkimine on git-i maailmas tegevus, kus lähtekoodi peahoidlast (repository) luuakse eraldi, sõltumatu haru ehk fork. Haru tegija saab harusse ise teha parandusi ning seejärel saata peahoidla omanikule palve (pull request) tõmmata harusse tehtud muudatused peahoidlasse. Nüüd on peahoidla omaniku otsustada, kas muudatused on vajalikud, kas need on piisavalt hea kvaliteediga jne ning seejärel kas muudatused vastu võtta või tagasi lükata. See mudel töötaks suurepäraselt Eeesti arendamisel, kus kogu maailma arendajad saaks meie koodi kallal töötada, samal ajal kui meie kirjutame lähteülesandeid ning kontrollime harudesse tehtud muudatuste kvaliteeti.

Avatus elunormiks, raiskamine põlu alla

Riik ilma e-ta saab aidata sedaviisi, et laseb lahti pool kasutust statistikaametist või mõnest muust suuresti automatiseeritavast ametist. Seejärel võtab riik tööle terve karja "IT-kontrollereid" ehk siis isikuid, kes tegelevad e-Eesti lähtekoodi panustanute koodi kontrollimise ehk code review'ga, reeglistiku ning raamistiku loomise ja muude kontrollimise ning juhtimise funktsioonidega. Kui me saame sellises IT-juhtimises väga heaks, maailma parimaks, siis saame seda teenust ka teistele riikidele müüma hakata. Ja see on juba tõeline ajude, mitte gaasi või nafta, eksport.

P.S. Statistikaameti töö ei tohi jääda tegemata. Lihtsalt vähemalt pool tarbetult raisatud inimtööjõust tuleb koondada ning nende töö tuleb IT-vahenditega ära automatiseerida. Ja ärge tulge mulle rääkima, et seda ei saa teha!

Hashtag: #eeesti