Rein Kilk ja raikala

Ükspäev sattusin kogemata külas viibides telekat vaatama ja kohe oli jama majas. Rein Kilk, kellest ma ikka lugu olen pidanud, ajas telekas kuidagi nii jaburat juttu, et jube kurb oli kuulata. See oli saade sellest, kus ta reisis soojadele lõunamere saartele ja seal head-paremat sisse vitsutas ning ringi rändas. See oli kõik väga südantsoojendav ja tore, sest ikka on hea vaadata, kui tublide Eestimaa meeste jalg ka võõraid radu võtab tallata. Siis aga sattus Rein korraga merre koos raikaladega. Ja siis see instruktor, kes seal oli, ütles talle vähemalt KOLM VÕI NELI korda, et raikala tuleb toita LÕPUSTE kaudu. Rein vastu "Ikka kõrva kaudu on hea ohutu toita jah?" Nagu papagoi, kurat. Kolm-neli korda kordas seda lollust. Karjusin issand jumalat appi, aga kuna ma ristitud pole, siis ta ei tulnd. No kuidas saab inimene sellist ibanaati suust välja ajada, et kalale on vaja toitu kõrva toppida?:) Ärivaistu on ees ja taga, aga nii palju mõtlemist pole, et kalal on lõpused, mille kaudu ta hingab ja mis suuga ühenduses on?