Mart Helme: Eesti eest võitlemise aeg

Kleebin siia Mart Helmelt luba küsimata tema jutu Delfist. Ma arvan, et paljud vihkavad Delfit ja ei käi seal, aga see jutt on puhas kuld ja ma olen temaga 100% nõus. Lugege!

On lausa hämmastav, et pärast mitut kristalliööd levib Eesti meedias ikka veel süüdistavaid, ennast haletsevaid ja parastavaid targutusi, mille sisu taandub lühidalt kokku võttes ühele: ise keerasime endale käki kokku.

Inimesed, kes nii arvavad ja räägivad, lihtsalt keelduvad silma vaatamast tõsiasjadele, millest kaalukaim on Venemaa permanentselt agressiivne poliitika Balti riikide, eriti logistilis-strateegiliselt ülitähtsate Eesti ja Läti suhtes. See poliitika on nn uue Venemaa lühikese eksistentsi vältel raamatusse raiutud lähivälismaa doktriini näol, mis selgesõnaliselt sätestab, et Moskva peab hoolt kandma vene rahvusest viienda kolonni säilitamise ja oma infoväljas hoidmise eest endistes liiduvabariikides.

Seega eksivad Eestit, eestlasi või ka üksnes Andrus Ansipit rumalas Vene-poliitikas süüdistavad taskufilosoofid kõige põhilisemas: selles, et konflikt ei lähtu mitte meie valest toonist suhtlemisel Moskvaga, vaid on meile Moskva poolt lakkamatult otsitavate ja leitavate ettekäänete alusel peale surutud. Võiks ükskord ometi aru saada, et selle konflikti vundamendiks on geopoliitika ja Venemaa suurriiklikud ning majanduslikud huvid.

Vastavalt tuleb objektiivselt hinnata ka Venemaa tegevust Eestis viimase viieteistkümne aasta jooksul. Õigupoolest algasid Moskva ettevalmistused meie hoidmiseks oma lõa otsas juba enne, kui Nõukogude Liit lõplikult laguneda jõudis. Oluline element nendes ettevalmistustes oli sealjuures 1990. aastal sõlmitud Savisaare-Bakatini leping, mille alusel viidi Eestist minema KGB arhiivid. See leping tagas Venemaale võimaluse oma endiste kaastööliste baasil alustada uute mõjuagentide tekitamist ja panna sel niiviisi alus aina laienevatele koostöövõrgustikele. Viimaste loomise eesmärgiks pole muidugi olnud huvi sportlikuks jõukatsumiseks Eesti vastavate organitega, vaid infiltreerumine Eesti ühiskonda määral, mis tagab kriisiolukorras Venemaale võimalikult efektiivse mänguruumi.

Nagu praegu näeme, on see küllaltki suurel määral ka õnnestunud. Tänu aastate vältel tehtud eeltööle on Vene saatkonnal Tallinnas võimalik üliefektiivselt ja selle juures varju jäädes dirigeerida mitte ainult teatud erakondade tegevust, vaid ka arvestatavat hulka siinseid venelasi. Viimased ööd ja päevad ongi demonstreerinud, kuidas Moskva taktika Eestis toimib. Poliitikas on Venemaa vahetuks suuvoodriks Keskerakond ja eriti selle juht Edgar Savisaar, kelle tegevus kõigub praeguseks juba riigireetmise piiril, tänavatel koondavad ja juhivad märatsevaid jõuke aga saatkonnalt otseseid instruktsioon saavad palgalised brigadirid.

Marodööritsevaid venelasi haletsevad Eesti vasakpoolsed võiksid taibata, et küsimus siinsete vene noorte õigustest, heaolust ja perspektiividest pole Moskva jaoks tegelikult absoluutselt päevakorral. Moskvale on nad statistid, keda kasutatakse selleks, et Eestit Venemaa ette põlvili suruda. Kui see ei õnnestu — ja see ei õnnestu! — hülgab Venemaa oma “kaasmaalased” silma pilgutamata.

Savisaarel on kogu tema praeguse kriisi ajal ilmutatud alatuse juures õigus ühes: viimaste päevade sündmused Eestis tähendavad nn integratsiooni lõppu. Aga mitte selles mõttes, nagu tema seda arvab. Kuigi märulid mõnda aega veel jätkuvad ja tõenäoliselt 9. mail senisest veelgi suurema ulatuse omandavad, on venelased Eestis praeguseks ometi juba kaotanud — moraalselt. Iga järjekordse vandalismiaktiga süvendavad nad kõigi korralike kodanike viha ja põlgust enda vastu, iga ründega Eesti riigi vastu eraldavad nad ennast üha kaugemale Eesti ühiskonna äärealadele. Ja sealt surutakse nad pikkamööda täiesti Eestist välja. Muide, otsustavat rolli mängivad selle juures need venelased — ja viimaseid on märatsejatest oluliselt rohkem — kes mõistavad, et eestlased on tegelikult suuremeelselt andnud neile siin ilusa ja aina rikkamaks ning meeldivamaks muutunud kodumaad, mida nad Venemaa ja putinismi vastu mitte mingil juhul vahetada ei soovi.

Tegelikult seavadki tänavatel laamendavad venelased oma rahulikud rahvuskaaslased praegu alternatiivi ette: kas assimileeruda või lahkuda. Sest niisugust rahulikku kooseksisteerimist nagu enne, pärast praeguseid sündmusi enam ei tule.

On mõistetamatu, et selles olukorras leidub ikka veel eluvõõraid kohvikufilosoofe, kes usuvad, et kiire ja põhimõttelage järeleandmiste tegemine venelaste rahustamiseks võib anda sama kiireid ja positiivseid tulemusi. Kohvikufilosoofid võiks oma silmad avada ja mõista, et Moskva on praegu siinseid venelasi küüniliselt tulle visates alustanud hasartmängu, mille ta vältimatult kaotab. Sest Moskva on 1939. aasta kogemusest lähtuvalt arvestanud, et Eesti ei hakka vastu. Eesti on aga kõigi siinsete vasakpoolsete liberaalide kiuste vastu hakanud. Ning rahva vastupanuvalmidus — ja tahe — selgelt kasvavad. Kui valitsus suudab seda vasturinda tarmukalt juhtida, on Eesti võitmatu. On meil ju piisavalt reserve, et isegi Moskva pikaajaline kurnamisstrateegia nulliks teha. Mõelgem vaid oma kümnele tuhandele praeguseks võitlushimust juba põlevale kaitseliitlasele.

Igale patrioodile on selles olukorras seepärast imperatiiviks valitsust omapoolselt toetada. Vaidleme ja süüdistame üksteist hiljem. Praegu on aeg ühiselt Eesti eest seista. Ja meie iseseisvuse vaenlasi võita.

Savisaar arvab

Kas teile ei tundu, et savisaar arvab kogu aeg midagi? Kurat, iga päev, kui lehti ja värke loed, siis savisaar muudkui arvab iga asja kohta midagi. Nahhui nuužna lehtedel avaldada igat savikasti peeruprääksu arumaisaa:(

Kalkun ka arvas, aga ikka võeti pea maha. Mis kuradi faking tähelepanuvajadus sellel savijunnil on? Ma saan aru, et minul on tähelepanuvaegus, aga temal? Ise suur ja tähtis mees, sai mitutuhat häält mõistuseta olenditelt jne jne, aga ikka vaja iga päev esikaantel olla. Mulle tundub, et ta sitt varjab mingit suuremat jama. No et ajakirjandusel ei jääks mahti mingeid hulle linnavalitsuse sigadusi uurida vms, sest kogu aeg on vaja savieluka arvamusi avaldada ja toimetada. Kurb, raisk!

Mida on linn teinud parkimise korraldamiseks?

Sai just saadetud selline kiri neile:
edgar.savisaar@tallinnlv.ee;linnapea@tallinnlv.ee;volikogu@tallinnlv.ee;jaanus.mutli@tallinnlv.ee

Vaatame, mis nad siis vastu kirjutavad:)

Tere!

Tänaste uudiste valguses, milles lugupeetud avaliku elu tegelane hr Võsa kutsub kodanikke üles selgele seaduserikkumisele (autodelt numbreid eemaldades) tekib nii mõnigi küsimus... Iseenesest lugupeetud ja ühe suurima erakonna liikme ning riigikogu kandidaadi selline käitumine tekitab sügavat hämmeldust!

Küsimus parkimise kohta on selline, et mida on Tallinna linn teinud parkimise paremaks korraldamiseks ning autot omavate linnakodanike elu paremaks tegemiseks?

Loetlege palun:
1) kus ja mitu tasuta parklat on linna poolt avatud tasulise parkimisala perimeetrile?
2) mitu uut ühistranspordiliini on seoses tasulise parkimisala laienemisega avatud?
3) kui suure osa linnakodanikest moodustavad autot omavad linnakodanikud?
4) millised on edasised plaanid autot omavate linnakodanike elu parandamiseks?

Tänan teid ausate vastuse eest juba ette!

Juhtus see, mida isegi poleks uskunud. Tuli vastus ja jällegi on kõik korrektne. No mis sa hing veel muud kui kõik-korrektses maailmas (linnas) elamist!:)

Tere!

Tänan Teid küsimuste eest, millele vastan järgmiselt:

1) Kus ja mitu tasuta parklat on linna poolt avatud tasulise parkimisala

perimeetrile?

Uute parkimismajade ehitamisega tegeleb peamiselt erasektor. Ka linnal on selles osas plaanid, näiteks Vabaduse väljakul. Samuti on erasektor rajanud linna mitmeid parklaid ning linn aitab sellele tegevusele omalt poolt kaasa, soosides igati nende rajamist. Linnal on plaanis rajada täiendavad parklad linna suubuvate magistraalide äärde seoses "Pargi ja reisi" süsteemi käivitamisega. Esimese järjekorras rajatakse taoline parkla Merivälja - Pirita - kesklinn suunal ning edaspidi ka teistel suundadel. Parkla saab valmis sel suvel. Tasulise parkimiskorralduse eesmärk on kesklinnas liiklus- ja parkimiskoormuse vähendamine. Linnaplaneeringutes kasutatavate parkimisnormatiivide kohaselt nähakse linnakeskuses ette vähem parkimiskohti kui väljaspool kesklinna. Seda selleks, et autot pargitaks kesklinnast kaugemale ning vajadusel kasutatakse kesklinna sõiduks ühistransporti. Linn soovitab kasutada väljaspool kesklinna asuvaid parklaid ja parkimiskohti (k.a. kaubanduskeskuste parklaid). Linna parklatest, kuhu saab täna auto tasuta jätta, võiks nimetada Pärnu mnt-l endise "Kalevi" kommivabriku vastas üle tee asuvat parkla, kust on mugav trammiga oma sõitu kesklinna jätkata.

2) Mitu uut ühistranspordiliini on seoses tasulise parkimisala
laienemisega avatud?

Uusi ühistranspordiliine ei ole kavandatud. Uusi liine avatakse üldjuhul seoses uute elamu- ja tööstuspiirkondade tekkega. Parkimisala laiendamisega võib kaasneda suurem sõitjate arv olemasolevatel ühistranspordiliinidel. Senised parkimisala laiendused ei ole oluliselt mõjutanud ühistranspordi täituvust. Liinidel läbiviidavad täituvuse vaatlused ja sõitjateloendused võimaldavad meil vajadusel olemasolevaid liine tihendada.

3) Kui suure osa linnakodanikest moodustavad autot omavad linnakodanikud?

Tallinnas oli 2007.a alguses registreeritud 190712 sõiduautot.

4) Millised on edasised plaanid autot omavate linnakodanike elu
parandamiseks?

Tasulise parkimissüsteemi laiendamisega püüab linn mõjutada inimesi enam kasutama ühistransporti ja loobuma eratranspordist.

Lugupidamisega,



Jaanus Mutli
Abilinnapea

Saatsin neile siiski paar küsimust ja kommentaari veel:

Jaanus Mutli wrote:

Uute parkimismajade ehitamisega tegeleb peamiselt erasektor. Ka
linnal on selles osas plaanid, näiteks Vabaduse väljakul. Samuti on

Tere!
Tänan väga Teid vastamast, kartsin juba, et vastust ei tulegi.
Minu poolt siiski mõned kommentaarid ning küsimused Teie muidu asjalikule vastusele. Võtke vastamiseks rahulikult aega, on arusaadav, et abilinnapeadel on väga palju tööd. Mul ei ole vastuse saamisega kiiret.

suvel. Tasulise parkimiskorralduse eesmärk on kesklinnas liiklus- ja
parkimiskoormuse vähendamine. Linnaplaneeringutes kasutatavate

Kas olete teinud ka statistikat, kui palju on parkimiskoormus kesklinnas vähenenud seoses tasuliste parkimisalade laiendamisega? Kuidas linnavalitsus parkimiskoormust üldse mõõdab? Mis on ühikuks? Kas üldse on seda kunagi mõõdetud? Kui ei ole mõõdetud ja pole ühikut, siis millest meile, maksumaksjatele pakutakse pidevalt? Numbreid laest? Abstraktseid väiteid?

asuvaid parklaid ja parkimiskohti (k.a. kaubanduskeskuste parklaid).

See efekt on selgelt näha näiteks Soo tänava Rimi juures. Päeval pole poodi autoga võimalik minna, kuna parkla on täis (sama ei saa öelda poe enda kohta). Lisaks seab enamik kauplusi oma parklates ajalised piirangud, saab näiteks parkida 2 tundi, poeskäigu ajaks. Mida selliseks puhuks soovitate?

Linna parklatest, kuhu saab täna auto tasuta jätta, võiks nimetada
Pärnu mnt-l endise "Kalevi" kommivabriku vastas üle tee asuvat
parkla, kust on mugav trammiga oma sõitu kesklinna jätkata.

Te saate ju ise haritud ning targa inimesena väga hästi aru, kui vale selline väide on. Tean seda parklat - sinna parklasse mahub ca 100-200 autot maksimaalselt. Vajadusel võin minna ning kohad üle lugeda seal.
Siin väidate seda:

olemasolevatel ühistranspordiliinidel. Senised parkimisala laiendused
ei ole oluliselt mõjutanud ühistranspordi täituvust. Liinidel

Ja siin seda:

Tasulise parkimissüsteemi laiendamisega püüab linn mõjutada inimesi
enam kasutama ühistransporti ja loobuma eratranspordist.

Kas ma saan Teie väidete põhjal järeldada, et senisest tasulise parkimisala laiendamisest pole selle algse põhjuse mõttes (mõjutada inimesi kasutama ühistransporti) olnud vähimatki kasu? Kus on siis tegelik kasu? Ilmselt ei tule väga pingutada, et näha kogu selle asja taga ühe suure-suure erafirma huvisid. Või tuleb pingutada? Või ei ole neid huvisid?
Hästi, olen nüüd vähem noriv ja küsin teistpidi - kui näiteks 3 aasta pärast selgub, et ikka ei ole mitte ükski inimene loobunud auto kasutamisest (jällegi - kas mõõdate seda?!?!) (räpase ja haisva) ühistranspordi heaks, kas siis linn lõpetab selle eksperimendi ning tunnistab oma viga? Kui selgub, et inimeste arv ning autode arv erinevalt ühistranspordiliinide arvust kasvas, siis minu loogikal on ju tugev alus! Järelikult saab loogiliseks järelduseks olla see, et eksperiment ebaõnnestus. Ega ma ei tea ka, võib-olla linnavalitsuse otsused ei pea olema loogiliselt kooskõlas, peaasi, et nad seda juriidiliselt on, eks?:)
Teil on ju ometi selge eesmärk (mõjutada inimesi kasutama vähema autot ja rohkem ühistransporti) ning kui seda täita ei suudeta, siis järelikult oli midagi valesti. Kas autoga linnakodanikud võivad seda loota enne järgmisi valimisi?
Ja viimane küsimus - kas oskate viidata mõnele dokumendile või usaldusväärsele allikale parkimistulude kasutamise kohta? No näiteks, et mitu tänavaauku selle raha eest lapitud on? Praegust tänavate seisu vaadates tundub, et ei ühtegi.

Küüslauk potis rokkimas!

Panin küüslaugu akna peale kasvama. Lisaks panin veits basiilikut, tilli ning peterselli samasse potti:) Aga küüslaugu saamislugu on hoopis põnevam! Hetk tagasi saatsin Hortesesse sellise maili:

Käesoleva kirjaga sooviksin avaldada tänu ühele teie superteenindajale. Ma kahjuks ei mäleta selle proua nime, aga ta töötab seal pool, kus on seemned. Pühapäeval uurisin temalt, et kuidas küüslauku kasvatada saaks ning Hortese seemne-mugulavalikus selle jaoks midagi polnud. Proua aga pakkus lahkesti abi ning tõi isiklikest varudest küüslaugusibula, mille kolmapäeval ilusti ka kätte sain sealt. Super!

Nii et rokenroll ja varsti olete oodatud mu manu rohelist ning teravat pugima! Tervis au sisse! Tegemist on ka täieliku mahetootega. Kui ma üldse sinna potti mingit sitta või väetist panen, siis on see maksimaalselt Chucki sitt, ei enamat. Seda on samast toast hea labidaga visata kohe sinna potti. Kui aken on kinni, siis sitt lendab mu mahepõllupotti, aga kui aken on lahti, lendab sitt hoovi. Nagu keskajal!

Kevadine vetevulin

Eile vulistasime-kulistasime veits Lagavulinat (12, special release). Sedakorda oma kapist võetuna. Lisaks sai kõrvuti testitud Ardbeg Ten-i (mis nagu ööld on nüüd ka Eestis müügil!) ja Laphroaigi.
Pull oli see, et kui Lagavulinat pudelikaelast nuusutada, siis oli jube hea lõhn, aga kui klaasist (kurat, meil olid valed klaasid ka!), siis käis alkolaks kõigepealt ninast julma pauguga üle ning kui siis tundsid veel lõhna, oli väga hea ja kui ei tund, siis ei tund. Lagavull on mingi 57,7 volti ka, suht terav. Ardbeg Ten on, kui mälu ei peta, 47%. Mul oli seal proua ka kambas, kes ei ole muidu hull viskifänn. Tema arvamust oli väga huvitav kuulda ja tema pani asjad joodavuse järjekorda niimoodi:
Laphroaig
Lagavulin
Ardbeg

See on tegelt arusaadav. Point on selles, et Ardbeg on non-chill filtered ehk siis filtreerimata ning suhteliselt sellise jõhkra ehk toore maitsega. Lagavulin aga oli suht kange, väikese veega koos (mida me seekord ei teind) oleks ta ilmselt olnd ehk võitja. Laphroaig võitis, kuna ta on nendest kõige kasutajasõbralikum tegelt. Tembitud parasjagu 40%-seks, mõnusa suitsumekiga ja stockmannis mine-perse-kui-palju üle hinnatud. Väga haige. Mingi 1100 või enam maksab seal. Laeva pealt saab 570-ga umbes. Valige ise, ma raha peale kogu aeg NII vihane ka pole:)

Väike fotonäituse promo

Nonii, head inimesed (halvad käigu persse)!

Siin on siis väike fotonäituse promo, kus oma pilte näitab noor talent Adeele Sepp. Päriselt nagu.
Kdee: Moodne Valgustus, Rävala 7, Tallinn
Kagdaa: 27.04-21.05.2007
Ktoo: Pildistaja Adeele Sepp
Isjoo ktoo: n-tuse koostaja Kiwa

Olge head ja levitage sedasamust flaierit/infunni siis täiega ringi mööda Eestit (mujal pole vaja, mujal elavad lollid).